Loengud 2022

Tegemist on ärevate aegadega ja me kõik üritame sensi teha Vene-Ukraina konfliktist, aga mis viib meid tõele lähemale aga mis eksiteele. Inimesed kes on ajalooga tuttavad ajavad tihti taga just konflikti juuri, sest nad on ajaloolased, aga isegi 20. saj perspektiiv ei ole piisavalt et teada ja peaks teadma vähemalt 300-350 aastat. Just selle perspektiiviga

Euroopa kliimapoliitika välispoliitilises võtmes Milline on Euroopa Liidu koht kliimapoliitikas. Neile meeldib näidata ennast kui juhtfiguurina kliimapoliitikas. Praeguseks on 131 riiki andnud lubaduse saavutada kliimaneutraalsus mingiks hetkeks. Kuna need riigid moodustavad üle 80% süsinikuheidetest ja enamuse ka maailma rahvastikust, siis pole Euroopa Liit kaugeltki enam ainuke kliimapoliitikaga tegeleja. Süsinikuneutraalseks on saavutanud mitmed väikeriigid, näiteks Suriname

17. saj õpiti rahvusvahelist õigust Tartu Ülikoolis Filosoofiateaduskonna alt. Õigus on positiivne moraal. Tänapäeval on hästi palju tekkinud juurde kohtuid ja norme. Eesti ala läheb Põhjasõja tulemusena Venemaa alla. Mida koolis ei õpetata on see, et sõdadel on rahvusvahelise sideme dimensioon. On vajadus või leidub inimesi, kes sõdu vastustavad või õigustavad. Kui kerime tagasi praegusesse

RSRis Veiko Spolītis: Sõda 2022. Olukorrast Ukrainas Läti Välispoliitika Instituudist Praegu levib internetis Ukraina sõja kohta nii palju infot, et ei jõua informatsioonile isegi järgi. Osati öeldakse, et sõja algus Ukrainas on 2014, kui algas Krimmi annektsioon. Arvestades vene ajalugu ja välispoliitikat, siis valitsemisviisid on seal konservatiivsed. See riik on ainus tänapäeva Euroopa imperialismimeelne riik.