Loengud

Kategooria, mille kõik alampostitused on loengud.

Edith Sepp: Film kui vahend rahvusvahelistes suhetes: eesti filmi näitel

Oluline on tuua enda kogemust ja ajalugu välja, sest vaid see seletab, mis on muutumatu. Pehme jõud → väljend mida kasutatakse füüsikas ning pehme jõud on mis ei kahjusta objekti.  Film on nagu seeme, mis mõjutab subjekte pika aja peale. Dialoog meloslaste ja ateenlaste vahel → oluline dialoog väikese rahva jaoks, Ateena tappis melose mehed […]

Edith Sepp: Film kui vahend rahvusvahelistes suhetes: eesti filmi näitel Read More »

Olaf Mertelsmann: “Kas Ida-Euroopa mahajäämus on majandusajalooline fakt?”

TÄIENDATUD 10.04.2024 Bioloogiline elatustase:https://www.econstor.eu/bitstream/10419/47594/1/574888918.pdf(Tasuta algversioon, hiljem ilmunud artiklina) Maddison project (igasugused ajaloolised statistikad ja oletused):https://www.rug.nl/ggdc/historicaldevelopment/maddison/?lang=en Siinkandis ehitati eelkõige puust, puu aga põleb ja ei pea nii kaua vastu. Roomas aga ehitati kivist, mistõttu on seal rohkem arhitektuuri säilinud. Puust ehitised on aga tavaliselt u 200 a pärast läinud. Seega: meil on niisugune must auk, sest

Olaf Mertelsmann: “Kas Ida-Euroopa mahajäämus on majandusajalooline fakt?” Read More »

Andreas Kaju: “Ameerika Ühendriikide poliitika hetkeseis ja tulevased presidendivalimised”

USA valimiste mõjust meile, maailma mõjust USA valimistele Meie suveräänsus ja iseolemine on üheselt NATOga seotud, millest 75% maksab kinni USA, NATO ja selle panus meie julgeolekusse, ehk artikkel 5 operatsioonid, need mida rünnaku puhul rakendatakse, kui lepingud seda rakendavad. Teie eluajal on seda ühe korra rakendatud: 9/11. Artiklit nelja on mitu korda rakendatud: konsultatsioonid,

Andreas Kaju: “Ameerika Ühendriikide poliitika hetkeseis ja tulevased presidendivalimised” Read More »

Tõnn Viik RSR-is: “Orbáni Ungari: Õppetunnid meile ja Euroopale”

Tõnni loeng 20.02.2024Ungari õppetunnid 14 aastat võimuloleku aegaNäitab loengu paradigmat (Tõnn ise määratleb end ungarikesksel skaalal) Hästi lühike ajaluguKeskaegne kuningriik – territoriaalselt suurim riik 15. sajandi lõpuks, osmanidAustria keisririik lõi Osmanid välja, selle asemele tuli lihtsal teine keisrivõimMitusada aastat võimu allAusterlaste vastu saatis edu, kutsuti appi venelased – ungarlased jäid siiski austria ikkesseAusterlased pakkujsid välja

Tõnn Viik RSR-is: “Orbáni Ungari: Õppetunnid meile ja Euroopale” Read More »

Marko Mihkelson RSR-is: “Maailma muutuvate sõdade ahel ja Eesti julgeolek”

Teos Välisluureametilt “Eesti rahvusvahelises julgeolekus”Tänase jutuajamise kesktelg – tema kõne TallinnasOluline näha seoseid pingekollete vahelKäis eelmise aasta augustis Bakhmuti lähedal rindel, kohtus seal ühe brigaadikomandörigaEsimene küsimus – kas meie Eestis oleme sõjaks valmis?Küsis Eesti armee suuruse kohta ja potentsiaalse võimekuse kohta, arvas, et sellest mis meil on ei piisa pikaks ajaks -> teeme kõike endast

Marko Mihkelson RSR-is: “Maailma muutuvate sõdade ahel ja Eesti julgeolek” Read More »

David Ilmar Lepasaar Beecher RSRis: Tornide all ja müüride vahel: Rahvusvahelised suhted üleilmastumise ja dekolonisatsiooni ajastul

Rahvusvaheliste suhted kui eraldi uurimisvaldkond tekkis sõdadevahelisel ajal, täpsemalt 1919. Esimene osakond Walesis. Hakatakse õpetama Euroopas, väikses ülikoolis ja väikses linnas, mitte kusagil Euroopa keskuses. Huvitaval kombel on tegemist kõige rahvuslikuma ülikooliga Walesis ja ilmselt ka kogu Suurbritannias.  Maailma ajalugu tegeleb nii „omade“ kui ka „võõraste“ küsimustega. Läbivad teemad, mis iseloomustavad eri aegu. Maailma ajaloos

David Ilmar Lepasaar Beecher RSRis: Tornide all ja müüride vahel: Rahvusvahelised suhted üleilmastumise ja dekolonisatsiooni ajastul Read More »

Hannes Saarmets RSRis: Ladina-Ameerika võimuvahetused

Regulaarne külaline Genialistide Klubis enne Ladina-Ameerikasse minekut, ei uskunud alguses sinna jäämisesse. Plaanid Ladina-Ameerikas ei kehti. Ei pea ennast spetsialistiks, elukogemusel põhinev poliitikatundmine. Ladina-Ameerika inimesed avatud, kirglikud jagajad ja konkreetsed arvamused. Keskmist inimest siin ei huvita poliitika nii palju. Ka poliitika analüütikud ei mõista mis seal toimub: Uudiste puudumine Puuduvad ühised institutsioonid Mehhiko ja Kuuba

Hannes Saarmets RSRis: Ladina-Ameerika võimuvahetused Read More »

Andrus Ansip RSRis: Tehisintellekt rahvusvahelistes suhetes

Andrus Ansip:  Nüüd on ta Europarlamendi liige. Kõige suurem fraktsioon saab esimesena valida ametikohti parlamendi siseselt. Seejärel saab fraktsiooni siseselt kõige suurem delegatsioon jne. Alguses sai Urmas Paetist väliskomisjoni aseesimehe koha, Ansipist sai Eesti (reformierakonna?) delegatsiooni juht.  Väike soovahetus nali! Urmas Paet nimelt ei saanud kohta, kuna esimees juba oli meesterahvas ja kuna sooviti naist

Andrus Ansip RSRis: Tehisintellekt rahvusvahelistes suhetes Read More »

Vivian Loonela RSRis: Euroopa Liit kui geopoliitiline ühendus

Kui te mõtlete EL-i peale, kas teil tuleb esimesena välispoliitika meelde. See on suur muutus, sest ennekõike on see olnud majandusühendus, kui me vaatame, mida ta teeb välispoliitika osas, siis varasemalt on see olnud sisepoliitka välisosa – peab kaubandusläbirääkimisi, politseikoostöö jne. Kui Ursula von der Leyen tahtis Euroopat teha geopoliitiliseks – see on juhtunud, aga

Vivian Loonela RSRis: Euroopa Liit kui geopoliitiline ühendus Read More »

Kristina Kallas RSRis: Hariduseksport: Mida on Eesti haridusel maailmale anda?

Hariduseksport – mida on Eesti haridusel maailmale anda? Etnilisuse mõju ühiskondlikele protsessidele → suur osa eesti hariduspol Eestit tuntakse maailmas kui: Kust tuleb Eesti hariduse edulugu? -> eestis: mis on probleemiks? -> välijapoole: edulugu  – aga kas muul maailmas on sellest kasu? Milline on hariduse roll 21. Saj ühiskonnakor ja maj? 2018 – majandusnoobel Paul

Kristina Kallas RSRis: Hariduseksport: Mida on Eesti haridusel maailmale anda? Read More »