Loengud

Kolmandal aprillil toimunud loengus „Miks on Frankfurter Allgemeine maailma parim?“ oli RSR-is külas Merit Kopli. Jutuks tuli Saksa ja Eesti meediakultuur, välisteemade kajastamine ajakirjanduses ning kultuurisaadiku töö. Merit Kopli on alates 2016. aastast Berliinis Eesti kultuuriatašee. Enne seda oli ta 11 aastat Postimehe peatoimetaja, varem ka välisuudiste toimetaja Postimehes, Eesti Päevalehes ja „Aktuaalses kaameras“ Ajakirjandus […]

Märtsikuu viimase loenguga kostitas Suurt Ringi Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas. Eesti eesistumise ajal vastutas ta Euroopa Liidu institutsioonide vaheliste suhete eest ning hetkel juhib Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise läbirääkimise riigisisest töörühma. Alustades kirdenurgast kattub Euroopa Liidu piir Soome idapiiriga, jätkub Balti riikide, Poola, Slovakkia ja Ungari idapiiri mööda. Seejärel kulgeb pikki Musta mere

Sissejuhatus Toomas Alatalu juhatab loengu sisse küsimusega – kus võiks toimuda Trumpi ja Kim Jong-Uni kohtumine? Võimalikeks variantideks on Hong Kong, Taiwan, Okinawa. Trump valib selleks koha, kus end kindlalt tunneb. Peaasi, et Venemaa oleks variantidest väljas, sest Trumpi taktika on ignoreerida Venemaad. Lektor jätkab Venemaa teemadel. Hetkeseisuga seisavad Ukraina ja Süüria konfliktid paigal. Putin

EU global strategy in the context of tightening big power competition Kristi Raik alustab sellest, et rahvusvaheline süsteem ja kord on muutunud ja murranguhetki on küll harva, kuid 20.08.91 kui Nõukogude tankid olid liikumas Tallinna poole ja nad suudeti peatada, see oli üks neist murrangulistest hetkedest, selle illustratsiooniks näitas pilti tankidest liikumas Tallinna poole. Teine

27.02.2018 käis meile loengut pidamas pikka aega rahapesu valdkonnas töötanud Aivar Paul, kes andis struktureeritud ülevaate rahapesust ja paljust sellega seonduvast. Mis on rahapesu? Peamiselt võib rahapesuks nimetada ebaseaduslikul teel teenitud raha varjamist. Eesti karistusseadustik kirjeldab seda kui kire ja ahnusega seotud kuritegu ning seetõttu peetakse Eestis  kõiki varjatud raha juhtumeid rahapesuks. Rahapesuks saab nimetada

12. detsembril pidas 2017. aasta sügissemestri viimase loengu Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Raoul Lättemäe. Loengus keskendus ta rahvusvahelise finantsarhitektuuri ja IMFi mõiste ning olemuse seletamisele ja nende seostele Eesti majandusega. Rahvusvaheline finantsarhitektuur (lühend RFA) on uus mõiste monetaarpoliitika nimetamiseks. RFA on kogum rahvusvahelisi lepinguid ja institutsioone, mis reguleerivad riikidevahelisi finantssuhteid. Institutsioonide

05.12 pidas RSRis loengu Mai Aasjõe, kes oli 2015. aasta sügisel Mondo vabatahtlik haridusekspert Ghanas Kongo külas. Täna tegutseb Aasjõe MTÜ Mondo Maailmahariduse projektijuhina. Loengus tutvustas Aasjõe Põhja-Ghanas asuva Kongo küla haridus- ja eluolu. MTÜ Mondo on Eesti suurim arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev organisatsioon. Ghanas on Mondo tegutsenud alates 2009. aastast. Mondo väljunditeks on Ghanas ja Aafrikas

07.11 Rene Toomse „Julgeolek: mis see on ja selle filosoofia“ Rene Toomse avab loengu küsimusega, mis on julgeolek. Ta märgib, et tegemist on pigem protsessiga, kui millegi juba olemasoleva või otseselt saavutatavaga. Ja julgeolekut kui protsessi tuleb järjepidevalt tagada. Kust tuleb vajadus julgeolekut tagada? Vastamaks sellele, tuleb suunduda indiviidi tasandile, sest kõik algab indiviidist, mis

17.10 pidas RSRis loengu Aap Neljas, kes on Eesti Välispoliitika Instituudi vanemuurija ning endine Eesti diplomaat Washingtonis. Loengus võeti lähema vaatluse alla USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni sise- ning välispoliitika. Ameerika Ühendriikides on presidendiametit pidanud/pidamas järjest kaks ebatavalist poliitikut. Nendest esimene, Barack Obama, oli esimene afroameeriklane sel ametikohal ning ametisse valimise hetkeks oli tal lühiajaline kogemus

Kuidas Brexit mõjutab sisejulgeoleku alast koostööd Euroopa Liidus? Sissejuhatavalt: Brexit on unikaalne nähtus Euroopa Liidu õiguse jaoks. Enne Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi ei olnud primaarõiguses võimalust Euroopa Liidust välja astuda – Lissaboni lepinguga loodi aga artikkel 50, mille alusel tekkis liikmesriikidel võimalus Euroopa Liidust välja astuda. Loodud õigus saab UK väljaastumisega reaalselt sisustatud. Sisejulgeoleku alane