Igor Kopõtin, 30.09.2025 

• Lükkasin koguaeg edasi, nüüd tulin. Suur tänu võimaluse eest. On vaja hoida sidet noorte ja kaitsevõimekuse vahel.
• Olen eluaeg olnud Kaitseväe Akadeemiaga ja kaitseväega seotud, mõelnud eluaeg sõja peale.
• Eesti kaitse strateegilisest ja sõjateooria vaatevinklist
  • Miks?
    • Kaitsedebattides debateeritakse pidevalt taktika üle, mitte strateegia üle.
      • „Milliseid relvi me kasutame?“
      • „Kas 5% SKP-st kaitseb meid ära?“ – Raha pelgalt meid ei kaitse.
      • Balti kaitseliiniga on oht, et tekib Maginot liini efekt.
  • Kõige tähtsam tegur sõjas?
    • Inimressurss. 
      • Clausewitzi kolmainsus: Rahvas, valitseja, armee
        • Kui miski on nihkes, siis see ei toimi.
        • Armee seisukohast on räägitud inimestest kui „menschenmaterial“ või „inimjõud“, mis muudab riigikaitse teatud tasandil statistikas. Eriti suurriikides.
          • Venemaa: „Mitu suurtükitoru kilomeetri kohta on vaja koondada, et tekitada läbimurre?“
          • Saksamaa: Menschenmaterial ehk „inimmaterjal“
• Vastuolu!
  • Tahame, et inimesed oleksid motiveeritud ja hea väljaõppega. Ühest küljest on meil demokraatlik ja vaba ühiskond. Teisest küljest on meil armee täiesti hierarhiline ja bürokraatlik. 
    • Kuidas peaks autoritaarne armee kaitsma demokraatliku ühiskonda?
      • Eestis ajateenistus – on olemas vastupanu. Mõni usub, et pole piisavalt ette valmistatud selleks.
        • Järgmine küsimus: Kuidas väejooksu/vastupanu ära hoida?
          • Ajalooliselt väga kiiresti lahendatud: surm.
          • „Lendkohus“
• Mikrotasandil on sõda kõigi jaoks hirmutav ja destruktiivne. Mõni hoiab end paremini kokku kui teine.
• Militaarne kaitsevägi, mis on hea väljaõppega, aga pole suure massiga. Mis on kriitiline mass, mis kaitseb Eesti territooriumit?
  • Vabadussõjast alates on seda arutelu peetud peaaegu 100 aastat.
  • Näide kutselisest armeest, millest on saanud hea sõjavägi: Wehrmacht
    • I MS järel kehtisid Saksamaa sõjaväel tugevad piirangud, sealhulgas ülempiir sõdurihulgale: 100 000
    • Von Seeckt töötas välja professionaalse armee, kus iga üksikosa ületas ükskõik millise muu armee üksuse.
    • Kui natsid tulid võimule, sai von Seeckti armeest luustik, millele tuli liha peale.
• Mida tähendab strateegia?
  • Ressursside manageerimine eesmärkide saavutamiseks.
  • Sõjalises mõõtmes on erinevaid definitsioone. 
  • Strateegia annab sisendi allapoole.
• I MS ajal oli tekkinud positsioonisõda – manööver kadus ja miljonid mehed seisid kaevikutes. Lahingud nagu Somme ja Verdun ei omanud märkimisväärset efekti ning sajad tuhanded surid.
  • Verdun, Somme jms olid justkui hakklihamasinad.
  • Ressursisõda – „Kas teine riik suudab üle toota ja vastu panna meie tegevusele?“
  • Paralleelid Vene-Ukraina sõjaga, sest samuti ressurssisõda.
    • Kui poleks Venemaal taga Hiinat, võiks see sõda kiiremini lõppeda.
    • Ka Vene-Ukraina sõjas on ressurssilahingud, millel pole mõju operatsioonilisele tasandile.
• Kas Eesti on võimeline ressurssilahinguteks?
  • Meil pole nii palju ressursse, et käivitada kurnamisstrateegiat.
  • Meil ei ole nii palju territooriumit.
  • 2022. aasta alguses sai Venemaa juba inertsist 50-150 km. 
  • Me võime valmistuda palju tahame, me pole selleks valmis.
• Mis on suurriikide huvi meie piirkonna vastu? Miks vaenlased piiravad meid igalt poolt?
  • Läänemeri
    • Väga oluline aspekt.
    • Meil on pääs merele, sadamad.
    • Riia linn on olnud oluline koht sadamana, mis on olnud tähtis kaubanduse jaoks.
    • Ivan IV Julm ja Peeter I proovisid või vallutasidki Liivimaa piirkonna, et saada „aken Euroopasse.“
    • Venemaa soov on hoida teisi eemal Leningradist/Peterburist.
      • Võimalik käsitleda Baltikumi ja isegi Soomest Peterburi suunal eelkaitsepositsioonidena.
      • I MS ajal oli Peterburi kaitses Eestil ja Soomel väga tähtis roll.
      • Venemaa arvates oli viga oli 1994. aastal tõmmata Vene üksused Baltikumist välja ilma garantiita, et asemele ei tule NATO üksused.
    • Kaubandus ja sadamate haldamine on olnud tähtis faktor ning on ka edaspidi tähtis faktor.
• Kui vaatame maismaa poolest Baltikumi kaitset, siis NATO jaoks on tegu taktikalise/madala tasandiga.
  • Soome lahe kontrollimine oli Saksamaa jaoks II MS ajal tähtis, et kindlustada ligipääs Rootsi ressurssidele ja Soomele.
  • Kolm väga tähtsat kohta, mida ei tohi kaotada – „kolmnurk“: Tallinn, Paldiski ja Ämari lennubaas. 
    • Meie ühendus vaba maailmaga
  • Maastiku poolest on tähtsad veekogud:
    • Soome laht
    • Narva jõgi
      • Tänaseks vaenlane juba selle äärel!
    • Peipsi järv
    • Lämmijärv
    • Emajõgi
    • Väike Emajõgi
  • Meil on lisaks massile vaja head motivatsiooni ja tehnoloogilist lahendust
    • Läbi hariduse on vaja mõista, miks kaitsta Eestit?
    • Vaenlasel on massi igal juhul rohkem.
    • Droonisõjale tuleb Eestil rõhuda, üks ala, kus meil võiks olla eelis.
  • Sõjategevus toimub Eestis kahel suunal ja ühe operatsioonibaasiga
    • Operatsioonibaas on Tallinn
    • Kaks suunda: Tallinn-Narva ja Tallinn-Võru/Petseri
      • Peame hindama, et kumb suund on tähtsam ja kuhu tuleb ressursse suunata.
  • Aleksander Svetšin: Väike riik (Näitena konkreetselt toodud baltikumi riigid) saab korda saata ainult ühte operatsiooni.
    • Rahuajal tehtud valikud ja koostatud plaanid on võtmetähtsusega, sest meie neid korrigeerida ei saa.
    • NSVL sai II MS ajal plaane ümber teha, sõjatööstust uuralite taha viia ja moodustada uusi üksuseid. Eestil sellist luksust ei oleks.
    • Kui Eesti sõjaplaan peaks probleemne oleme, siis meil pole piisavalt aega või ressurssi, et ümber mängida.
• Julgustan noori lugema strateegiatekste: Svetšini „Strateegia“, Clausewitzi „Sõjast“ (pigem teda tõlgendavaid raamatuid) jpt.
• Suurem enamus sõjaväelastest ei tegele strateegiaga. Svetšini sõnul on võimalik sõjamasinas toimida mutrina – ilma arusaamata seosest ühiskonnaga ja laiema pildiga. Tänapäeval on see aga võtmetähtsusega.