Raul Eamets – Euroopa majandus globaalses konkurentsis


Euroopa Liidu majanduslik olukord ja väljakutsed

Euroopa Liidu osakaal maailmamajanduses on 17%, olles koos Hiinaga teisel kohal, samas kui USA on esikohal (2023). Euroopa majanduse väljavaated on murettekitavad, kuna mahajäämus USA-st kasvab. Peamised probleemid on tootlikkuse mahajäämus ja töötundide vähesus võrreldes ameeriklastega. Hiina on kasvanud teiseks majandusjõuks maailmas.

Euroopa peamised probleemid:

  • Tehnoloogiline sõltuvus: Euroopa Liit sõltub suuresti välismaistest tehnoloogiatest, mis muudab majanduse haavatavaks.
  • Energia ja rohepööre: Euroopa Liidu ettevõtted maksavad elektri eest 2-3 korda rohkem kui USA ja Hiina ettevõtted, mis vähendab konkurentsivõimet.
  • Geopoliitilised riskid: maailm liigub protektsionismi suunas, kus multilateraalsete lepingute asemel sõlmitakse rohkem kahepoolseid lepinguid ning kehtestatakse sanktsioone ja tariife.
  • Innovatsioonilõhe: euroopa jääb maha keerulistes ja tulevikku vaatavates tehnoloogiaarendustes, kus ees on Hiina ja USA.

Euroopa Liit on väga avatud majandus, kus väliskaubandus moodustab 50% SKP-st (Eestis 75%), mis teeb meid väga sõltuvaks välismaailmas toimuvast. Tehnoloogia valdkonnas jääb Euroopa maha, kuna vaid neli maailma 50 suurimast tehnoloogiaettevõttest on Euroopa omad. Maailma 50 tippülikooli seas on vaid kolm Euroopast, samas kui Hiinast on 15 ja USA-st 21.

Energia ja rohepööre: Euroopa üritab rohelise tehnoloogia valdkonnas teed näidata, kuid roheliste tehnoloogiate tootmises on juhtroll Hiina käes, mis omab monopoli oluliste ressursside üle. Näiteks 97% päikesepaneelidest toodetakse Hiinas. Seega, mida rohkem Euroopa Liidus rohetehnoloogiat arendatakse, seda rohkem toetatakse tegelikult Hiina majandust.

Riskikapital ja innovatsioon: USA-s on rohkem riskikapitali, kuna inimesed peavad iseenda eest hoolitsema, mis kogub rohkem raha. EL investeerib 80% vähem kui USA iduettevõtetesse. Vaba tootearenduse raha formaalse tööstuse jaoks EL-is ei ole, mistõttu tuleb minna USA-sse.

Trumpi mõju: Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel ei too Euroopa jaoks positiivseid muutusi. Trump on selgelt öelnud, et roheteemasse ei peaks USA väga palju panustama. Kui EL jätkab panustamist, suureneb veelgi lõhe EL-i ja USA vahel. Tollid, mis puudutavad Euroopat, muudavad ekspordi USA-sse kallimaks. Samas, kui dollar muutub tugevamaks ja euro odavamaks, on see Euroopa jaoks hea uudis, sest eksport USA-sse muutub odavamaks.

Euroopa haavatavus: Euroopa Liit on kõige vähem valmis end kaitsma, kuigi on toimunud oluline murrang, kus EL-i riigid on hakanud täitma 2% nõuet SKP-st. Maailm liigub protektsionismi suunas, kus EL-i ideaal, et turg on vaba ja ostame sealt, kus on odavaim, enam ei tööta. Poliitikameetmete hulgas, mis puudutavad vabakaubandust, on kasvanud protektsionistlikud poliitikameetmed: multilateraalsete lepingute asemel sõlmitakse rohkem kahepoolseid lepinguid, samuti kehtestatakse sanktsioone, tariife ja tolle.

Euroopa valitsuste majanduspoliitika: Euroopa valitsused on majandust toetades pigem tagasihoidlikud. Näiteks Leedu toetas tugevalt oma ettevõtteid, kui elektrihinnad tõusid, ja sellepärast läheb Leedul paremini. Euroopa majandus- ja konkurentsivõime langeb, kuna palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus.

Eesti väljavaated:

  1. aasta prognoosid ei ole optimistlikud. Eesti ja Soome majandused käivad käsikäes, mistõttu Soome majanduse olukord mõjutab ka Eestit. Eesti majanduse probleemideks on inimeste negatiivsed ootused ja tarbijate kindlustunde kadumine. Ekspertide hinnangul mängib rolli ka vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes. Raha väljatõmbamine kriisi ajal süvendab majandusprobleemi.

Saksamaa olulisus: Saksamaa majanduslik olukord on murettekitav, kuna suured korporatsioonid tõmbavad tootmist kokku. Rahva rahulolematus võib viia poliitiliste muutusteni. Saksamaa on kõigi jaoks oluline, sest kui Saksamaal läheb kehvasti, ei saa ka Eestil hästi minna, kuna meie kaubanduspartnerid teevad suuresti koostööd Saksamaaga.

Euroopa Keskpank: Euroopa Keskpanga intressimäärad mõjutavad kõiki teisi panku. Hea uudis on, et Euribor on kukkunud, mis elavdab kinnisvaraturgu ja majandust.

Eesti majanduse tulevik: Kiiret majandustõusu maksude tõttu ei tasu oodata. Käibemaksu tõus tõstab hindasid ja vähendab ostujõudu, mis pärsib tarbimist. Tööturul ei ole suuri muutusi, kuid palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus, mis võib mõjutada Eesti majandus- ja konkurentsivõimet.

Tööturg: Tööturul ei ole suuri muutusi, hõive on üks kõrgemaid. Avalikus sektoris hõive kasv positiivne, aga erasektoris on hõive näitajad nulli peal või miinuses. Palgad on kasvanud pea 8%, avalikus sektoris eriti. Tööturu hea seisu taga on see, et avalik sektor on püsinud tugev. Tööpuudus on natukene kasvanud, aga tegelikult suhteliselt tagasihoidlik. Eestis on tööpuudus Euroopa mõistes kõrge, sest Euroopas ei ole tööpuudus eriti kõrge.

Järeldused: Tööturu seis on hea. Kõrge hõive toob kaasa selle, et palgad kasvavad, mis toob aga kaasa hinnatõusu, mis omakorda jälle paneb palgad kasvama. Eesti majandus- ja konkurentsivõime langeb.