TÄIENDATUD 10.04.2024
Bioloogiline elatustase:
https://www.econstor.eu/bitstream/10419/47594/1/574888918.pdf
(Tasuta algversioon, hiljem ilmunud artiklina)
Maddison project (igasugused ajaloolised statistikad ja oletused):
https://www.rug.nl/ggdc/historicaldevelopment/maddison/?lang=en
Siinkandis ehitati eelkõige puust, puu aga põleb ja ei pea nii kaua vastu. Roomas aga ehitati kivist, mistõttu on seal rohkem arhitektuuri säilinud. Puust ehitised on aga tavaliselt u 200 a pärast läinud. Seega: meil on niisugune must auk, sest materiaalseid jälgi on vähe, ja kuni kirjakultuuri kohalejõudmiseni polnud ka kirjalikke andmeid.
Paar sõna majandusajaloo ja Ida-Euroopa kohta. Majandusajalugu ei pea olema kuiv, võib ka huvitav olla, nagu Mati Lauri loengud seksuaalsuse kohta varauusaja Euroopas.
Ütles, et meid on täitsa palju! Et viimane kord, kui ta RSRis käis, oli 8-9 inimest
Kus on Ida-Euroopa? See on tegelikult väga uus mõiste. Kui Goethe veel 18. saj kirjutas idast ja läänest, mõtles ta seda, et ida = moslemite kultuur = hommikumaa, lääs = Euroopa = õhtumaa. Ida-Euroopa mõiste tuli käibele alles 19. saj ja siis oli see selgelt ainult Vene impeerium (mis enne seda oli Põhja-Euroopa).
Praegune Ida-Euroopa mõiste eelkõige külmast sõjast: uued riigid Saksamaa ja NSVLi vahel. Kui külm sõda puhkes, said vaba Euroopa maad + Hispaania, Portugali, Kreeka diktatuurid Lääne-Euroopaks, ja sotsialistlik blokk Ida-Euroopaks.
Milline Ida-Eur majanduslik areng minevikus välja nägi? SKP konstrueerimine jne. Need numbrid ei ulatu aga tagasi, meil on andmed alates 18. saj. Seega vajame teistsuguseid indikaatoreid, et arvestada, kui arenenud või vähe arenenud oli mingi piirkond.
Subjektiivselt: kui reisida läbi Euroopa, siis jääb silma erinevus. Toskaanas on nt sage, et ka väiksel külal on müür ja kolm kirikut. Jääb mulje, et see küla pidi olema rikas. Eesti maalinnused aga, tundub, ei räägi meile nii palju.
Veel üks bias kirjalike allikate osas: 16. saj on nt Ungarist ja Poolast allikaid tegelt küll, aga keskmine uurija ei oska neid keeli.
Millised võimalused meil on, et otsustada, mis koht oli 1000, 2000a tagasi rikas või vaene?
pakkumised publikult: kaubandus, matmispaigad, mündid, asustustihedus
100 euro küsimus: kas seda, et piirkond oli jõukas, näitab tihe või hõre asustustihedus?
Kõige tihedamini asustatud piirkonnad on arengumaades, ja slummid ja favela’d ei pruugi näidata, et ollakse heal järjel. Aga samas võib ka vastupidi olla, see pole jah-või-ei küsimus.
Miks võiks hõreda asustusega piirkond olla rikkam?
- Siim: sest vb seal olid suured maavaldused
Kuni 19. sajandini, kohati ka 20. saj alguseni oli põllumajandus Euroopas tähtsaim majandusharu. Seega oleks loogiline, et parem on elada seal, kus on rohkem maad ja vähem inimesi. Aga see jälle sõltub. Renessansi ajal Põhja-Itaalias ja Madalmaades nt näeme, et tihe asustus = kõrge maj areng. Samamoodi aga: iga inimese kohta rohkem põllumaad hõredalt asustatud aladel. Kaitseküsimus: vähe asustust = raskem kaitsta. Samas aga: mida peale hakata tonni röövitud teraviljaga?
Üks majandusajaloolane: uuris 2000 aasta pikkuses vahemikus majanduslikku elujärge Euroopas, peamine otsustusmeetod oli asustustihedus.
Üks indikaator, mida ka tänapäeval kasutatakse – bioloogiline elatustase. St: täiskasvanu pikkus enne, kui ta saab üle 50a vanaks. Individuaalne pikkus ei ütle midagi, see on geenides kinni, aga keskmine pikkus mingis kohas ütleb hästi, kuidas oli selle koha elatustase viimase 20-30a jooksul. Keskmine pikkus näitab, kui hea oli meie elu lapse- ja nooruspõlves. Seda saab mõõta ka vaid mõne jalaluu abiga.
Kuidas me saavutame oma pikkuse potentsiaali? 1) toit, 2) tervis. Millised toidud on eriti tähtsad pikkuse saavutamiseks? – “Veganitele on see pettumus, aga” loomsed toidud on kõige lihtsam tee. Euroopas on põhitoidus aga olnud teravili, hiljem kartul, v.a aadlikel. Loomsed toidud on kallimad, nii rahas kui maas, siga peab nuumama. 15x rohkem kaloreid pead andma seale, kui ta sulle tagasi annab.
Uurimus, millele lubas hiljem lingi saata: alusandmed u 20k laipa Eur eri piirkondades aastast 0 kuni 18. sajandini. Ilmnes kolm eristuvat Euroopa piirkonda:
- Lõuna-Euroopa/Vahemere piirkond
- Lääne- ja Kesk-Euroopa (Saksa, Pr, Inglismaa, Madalmaad)
- Põhja- ja Ida-Euroopa: kõige vähem asustatud piirkond
keskajal hiinlased ja jaapanlased olid pikemad kui eurooplased
- kõige pikemad inimesed: Põhja- ja Ida-Euroopa – sest loomsed toidud, rohkem põllumaad
- kõige lühemad inimesed: Lõuna-Euroopa
Roomas akveduktid, termid, tsirkused – kuid ei suuda enamikku elanikkonnast ära toita, sest rahvast oli liiga palju
germaanlased ühises hauas 3-4 cm pikemad kui roomlased
Toit on (peale seksi) primaarne. Mõttekäik Tallinnas miinimumpalgaga töökohast, ei saa isegi Lidli odavaimat toitu lubada endale.
Toit pole küll enam nii tähtis, kui toidukulud on väike protsent sissetulekust.
Seega: inimeste bioloogiline elatustase oli Põhja- ja Ida-Euroopas kõrgem, see aga pole sama, mis muu elatustase.
Piirid, isegi suurte piirikaitserajatistega, olid üldiselt lahti. Oli inimeste, kaupade, ideede vaba vahetamine. Mõistlikud tehnoloogiad levisid seega Euroopas väga kergesti.
Miks roomlased ei saanud germaanlastest jagu? Sest germaanlastel olid sama head relvad, ja sest nad teadsid, kuidas roomlased võitlevad. Miks 800a tagasi rüütlid ja orduvennad pidid nii kaua vallutussõda pidada Liivimaal? Sama asi. Euroopas on piirid kaardi peal, aga piirid ei peata sõjalise tehnoloogia ja ideede levikut.
Samuti: sul polegi vaja akvedukti, kanalisatsiooni, tsirkust, kui sul on hõre asustustihedus. Termide asemel kasutad sauna, töötab sama hästi.
Seega: ettekujutus, et mingi piirkond oli nii kaua majanduslikult maha jäänud, ei vasta lihtsalt tõele. Euroopas on olnud tendents konvergentsile: kõik liigub ühtlustumise poole. Meie viimased 20 eluaastat on olnud konvergentsi tähe all.
Lääne-Euroopal ja Vahemere piirkonnal on mõned eelised, mis viisid selleni, et asustustihedus oli kõrgem, rahvastik kasvas kiiremini.
- transport: Vahemeri oli antiikajal kiirtee: transport sai toimuda uskumatu kiirusega. Eestis vaid Emajõgi ja Narva jõgi, Läänemere sadamad.
- Lääne-Eur: globaalne kaubandus tuli koos koloniaalimpeeriumitega, enamik piirkondi on olnud ühendatud jõe- või meretranspordiga. Vene steppides aga väga raske.
- klimaatilised tingimused: Lääne-Euroopa kliima on soodsam, merelisem, Golfi hoovus, vihmasem – võimaldas põllumajandust paremini viljeleda. Vahemeres on jällegi probleemid põuaga, põhja- ja Ida-Euroopas aga külmalained.
Hüppame uuemasse aega. Kõige suurem rahaallikas Põhja- ja Ida-Euroopas – pärisorjus. Varauusajal Madalmaad pidid toitu importima, et end ära toita. Ukraina nt toitis Bütsantsi. Teravilja eksport viis selleni, et tulus oli toota teravilja, mis viis omakorda pärisorjuseni.
Kui kaua läks, et Eestis pärisorjuse pärandist lahti saada? 100 aastat – vabastamisest maareformini.
Statistika alguses 18. saj on näha, et Ida-Eur on mingil määral vähem arenenud, kuid mitte nii radikaalselt kui 90ndatel, kui Eesti presidendi palk oli vähem kui Lääne-Eur üliõpilaste stipendium. “Ma mäletan seda, sest mul oli stipp ja see oli kõrgem kui presidendi palk.”
Üks põhjus oli pärisorjus: rikastas aadli, kuid jättis suurema enamuse vaeseks. Samas oli ka erandeid, mõned pärisorised talud olid 20-30 ha, Lääne-Euroopas kohati aga vabatalupoegade piirkonnas 3-4 ha talud.
Siis tabas Ida-Euroopat kombinatsioon eri faktoritest:
kaasaegse majandusmudeli algus Suurbritannias. Jätkusuutliku majanduskasvu algus. Nimetus “tööstusrevolutsioon” on valesti öeldud, sest põllumajandus ja teenindus arenesid ka. Adam Smith elas keset tööstusrevolutsiooni, kuid ei kirjutanud sõnagi aurumasinatest, teda ei huvitanud. Kaasaegse majandusmudeli levik Lääne- ja Kesk-Euroopas võimaldas uuel tasemel arengut. 19. saj lõpus oli vahemaa Lääne- ja Ida-Euroopa vahel juba väga suur.
19. saj oli esimene aeg, kui enamik inimesi said piisavalt palju süüa, vahepeal isegi nii palju kui tahtsid. Ja kui inimestel läheb essat korda ajaloos nii hästi, siis nad käituvad nagu jänesed ja hakkavad paljunema. Rahvastiku kasv Ida-Euroopas oli 2x suurem kui Lääne-Euroopas. Eestis peaaegu 5x kasv ühe sajandi jooksul. Kui rahvastiku kasv on nii suur, siis ei jõua ka majanduslik areng järele. Enne 1MS aga: suurriik, milles oli suurim tööstuse kasv, oli Vene impeerium.
sõjad: Hobsbawm – peamine põhjus, miks Ida-Eur pole järgi jõudnud. 1MS oli sarnaselt hävitav nii Ida- kui Lääne-Euroopas, aga Lääne-Euroopa sai reparatsioonid, mida Ida-Euroopa ei saanud. Lääne-Euroopas oli sõda 4a, Idas 6-7a. Kui alustad omariiklusega, pead kogu majanduse ümber korraldama, mis on ka alguses negatiivse mõjuga tootlusele. 2MS: samuti Ida-Euroopas suurim hävitustöö. Lääne-Euroopas taastumine 1950.-1951. aastaks, Ida-Euroopas 50ndate lõpus, elatustaseme taastumine 60ndate keskel – 25 mahamängitud aastat.
sotsialism: sotsialism on kõige raskem tee kapitalismist kapitalismini. Pilt viletsast Ida-Euroopast kantakse edasi popkultuuri, kõik näeb välja nagu Lasnamäe.
Konvergentsi tendents on aga nii tugev, et näiteks Eesti on nüüdseks kõrgemini arenenud kui endine Ida-Saksamaa, osa Prantsusmaast, osa Itaaliast, Jaapan. Bukarest on rikkam kui Berliin – linlastel on kõrgem sissetulek tänu dotatsioonidele. Tartu sõpruslinn Lüneburg saatis 90ndatel veel humanitaarabi; nüüd on Lüneburgi maakond vaesem kui Tartu.
K: Kuidas saan veenduda, et Bukarest on rikkam kui Berliin?
V: väikseim regionaalne üksus Euroopas on NUTS-3, nende kohta saab Eurostatist andmeid otsida.
Siim: miks pole juhtunud seda, mida ennustati, et arengumaad (BRICS) lähevad lääneriikidest mööda?
V: Oluline osa majanduslikust arengust on institutsioonid – mängureeglid. Iga majandus vajab reegleid, muidu tugevam võtab oma. Kui reegleid ega institutsioone pole, siis majandus ei saa õitseda, tekivad monopolid, korruptsioon jne. Kui tahad, et konvergents toimuks, pead mängima üldiste reeglite järgi, muidu jääd rongist maha.
Hea näide Euroopa Liidust: Bulgaaria ja Rumeenia olid pärast sotsialismi lõppu ja Euroopa Liitu astudes sama vaesed. Rumeenias toimusid poliitilised muudatused, millega püüti korruptsiooni oluliselt vähendada. Viimase 10a jooksul on Rumeenias majandusime, Bulgaarias mitte. Seega päris iseenesest konvergents ei tule, institutsioone on ka vaja.
BRICSi riikides aga õigusriik ei tööta hästi või üldse, eraomandisse sekkutakse, patendiõiguseid rikutakse, tööstusspionaaž jne. V.a kui sa elad Saudi Araabias ja istud nafta otsas.
Miks on Eesti ja Leedu arenenumad kui Läti? Sest korruptsioon. Baltimaades on oligarhia ainult Lätis. https://www.transparency.org/en
K: Kas Margus Linnamäe ei võiks olla Eesti oligarh?
V: Oligarh ei tähenda ainult majanduslikku, vaid ka poliitilist võimu. Ventspilsis mingi oligarh on linnapea nt.