Helga Kalm – Mida oodata USA uuelt administratsioonilt?

Helga Kalm, 26.11.2024


Mida oodata USA uuelt administratsioonilt?


Alustame sellest, mida inimesed USA kohta valesti aru saavad. Tihti mõistetakse USA presidendi võimu suuremalt, kui see tegelikult on.

Presidendil on märksa väiksem roll riigieelarve juhtimisel, sest otsuseid teeb eelkõige ikka Kongress


Enamik kongresmene kirjutavad ise seaduseelnõusid, erinevalt Eestist, kus seda teevad
ministeeriumite õigusosakonnad.


USAs valitakse kongresmene osariikides vastavalt osariigi rahvaarvule → mida rohkem elanikke, seda rohkem kohti esindajatekojas.


Valijamehi võiks sisuliselt nimetada ümber häälteks, kuna seda võib põhimõtteliselt pidada mandaadiks Kongressis nagu Eestis loetakse palju kohti või mandaate erakond valimistel kogus.

Valijameeste arvu arvutatakse: 538 = 100 senaatorit x 2 + 318 esindajatekoja liiget + 20 mõned väiksemad osariikide esindajad


USA demokraatia on mõnes mõttes ebatäiuslik – näiteks elanikud Washington DC-is pole esindatud eraldi kohalikus esinduskogus. Nende esinduskogu ongi üksnes Kongress. Kui Trump ütleb, et ta on president edasi ka pärast oma ametiaega, siis see on ebatõenäoline, kuna põhiseadus seda ei võimalda ja kongressi juba “punnib” talle vastu, ähvardades mitte kõiki kandidaate administratsiooni kohtadele kinnitada.


Kohtusüsteem üldiselt on USAs poliitiline, kohtunikke ametisse määramine on poliitikute pärusmaa.


Kui USAs politoloogiat õppida, siis õpingute käigus on väga suur rõhk kohtulahendite tundmisel ja kohtupretsedentidel, mis kujundavad järgnevat poliitikat. Seadust üldiselt tõlgendatakse rohkem, kui Eestis oleme harjunud nägema.


Vaadates nüüd Trumpi tulevale ametiajale, siis peame vaatame tema administratsiooni kandidaate. Hegsmethi ilmselt läbib senati kuulamised raskelt, kuid läbib.


Huvitav on vaadata, kelle ta esitab nn rahusaadikuks tegelema Ukraina-Vene sõjaga – läbi on käinud Grenelli nimi.

Eesti vaates oleks parem olnud Brian Hook, kes eelmise Trumpi administratsiooni ajal oli Iraani küsimuste esindaja. Tema on seda tüüpi diplomaat, kes saab strateegiliselt aru, et kui me Euroopas anname alla, siis see saadab nõrga signaali ka teistele suurjõududel eeskätt Hiinale ja sõda naaseb või annab sõja tulekuks hoogu juurde Taiwani puhul.


Esimestes kõnedes, mida Trump on teinud Ursula von der Leyenile ja teistele, siis ta on küsinud, kuidas ta võiks Putinit mõjutada ehk tal ei ole kindlat plaani, kuidas Putinile läheneda Ukraina küsimuses.


Seejuures on ta kõnedes pigem vaikne ja kuulab.
NATOs esindamiseks valis Trump Whitakeri, kes oli eelmises Trumpi administratsioonis justiitsminister. Tema on pigem nagu tüüpiline lõukoer, kes ilmselt NATOst väga midagi ei tea.


Raske on näha, kuidas Trump läheb motiveerima neid riike, kes ei panusta kokkulepitud 2% oma kaitsekuludesse. Raske uskuda, et Trump suudab Hispaaniat või Belgiat panna oma kaitsekulutusi tõstma.


Trumpi lemmik sõna on tariifid. Ta on lubanud neid nii oma lähimatele kaubandusnaabritele nagu Mehhiko ja Kanada, aga ka Hiinale ja Euroopa riikidele. Trumpi loogika on tõsta välismaa kauba hinda, et tuua rohkem tootmist USAsse, et seeläbi töökohti luua, kuid selle plaani komistuskiviks on see, et isegi, kui rohkem inimesi saab tööd, siis kõik muud kaubad, mida inimesed tarbivad tõstavad ju elukallidust.


Nominatsioonides veel: Eestile sobivam nominatsioon on ilmselt Trumpi valik ÜRO saadikuks, Elise Stefanik, kellel on kogemust esindajatekojas kaitsejõudude järelvalve komisjonis ehk Eestiga saaks häid suhteid arendada kaitsekoostöö alal.


Matt Gaetz on veel järele jäänud nominatsioon, kes ilmselt läheb senatist läbi, kuna tema ametipositsioon on niivõrd obskuursem, et selle puhul otsustatakse “valida oma lahinguid”. Trumpi mõte tõsta fossiilsete kütuste tootmist, mis viib energiahindu maailmas alla, on meie mõistes hea, kuna Venemaal on selle võrra raskem, sest Venemaa eelarve sõltub palju nafta ja gaasi ekspordihindadest ja tema kaks suurimat ekspordimaad Venemaa ja Hiina saavad seetõttu madalama hinnaga Venemaalt naftat ja gaasi osta.


Mike Waltz on suhteliselt tundmatu. Tema kohta nii väga ei teatud varem. Mis demokraatidega valimistel juhtus? Raske öelda, tundub, et nad ise ka ei tegele tõsiselt selle küsimusega praegu. Progressiivse tiiva suudest kostub praegu rõõmuhõikeid, et valiti just esimest korda valiti Kongressi avalikult transsooline naine.

Üks demokraatide tiib ütleb, et tegelesid liiga palju progressiivse poliitika ajamisega, teine tiib ütleb, et liiga suur fookus oli vabariiklaste valijate üle meelitamisel.

Praegu on demokraatidel justkui peataolek. Biden lõpetas nii näruselt, et tema ei kontrolli parteid, Harris kaotas valimised ehk tema ka ei kontrolli. Kuningategijana nähakse praegu Obamat, kuid ka tema ei saa seal enam kaua olla. Oodatakse uusi ja värskeid nägusid.


Küsimused
Missugune saab olema USA esindaja Israeli-Palestiina küsimustes?

Suursaadik valiti juba ära (Mike Huckabee), väga pro-Iisrael

Moslemite seast tulid peamiselt protestihääled Harrise ambivalentse seisukoha vastu ja demokraatide senisele poliitikale.


Miks Ida-Euroopas tüüpiliselt on nii suur Trumpi-vastane hoiak?

Tüüpiliselt on pigem suur Trumpi-vastane hoiak Kesk-Euroopas, kust on kosta palju suuremaid murehüüdeid.

Suur osa tema väljaütlemiste ideedest tulid tema administratsioonist või parteist nt Ted Cruzi poolt tuli Nord Stream 2 suur vastuseis. NS2 vastu tegid ka Balti riigid suur lobitööd.


Kui palju võtsid 3. partei kandidaadid ära hääli?

väga vähe, praktiliselt ei mõjutanudki.

Kuidas see, et nomineeritutel on vähesed kogemused või teadmised, mõjutavad nende võimalusi saada kinnitatud vastavates komisjonides Kongressis?

sõltub väga kandidaadist ja kohast, kuhu kandideerib. Hegsethi puhul see ahistamise skandaal ilmselt väga tema võimalusi ei mõjuta, kuna kohtuotsust selles ei ole tulnud. See on toppama jäänud.

Millised on RFK Jr. võimalused komisjonist läbi minna?

See, et ta “lihtsalt kahtleb”, kuid võibolla ei ole otseselt vastu asjadele, nt vaktsiinidele, mängib tema kasuks. Ilmselt tema puhul hakkavad inimesed ka ministeeriumis “vastu töötama” ehk asjad hakkavad “venima”.

Elon Muski mõju USA poliitikale ja valimistele?

Elon Muski mõju poliitikale ei tasu üle hinnata, tema suurim mõju valimiste ajal oli lihtsalt raha. Ja edasi saab ilmselt sama olema. Demokraadid kogusid tegelikult üldsummana rohkem annetusi kui vabariiklased. Selle valitsuse efektiivsemaks muutmise ameti puhul ei saa sel eriti suurt mõju olema, kuna kongress otsustab kuhu ja palju raha läheb lõpuks. Vabariiklaste presidendikandidaadiks ta saada ei saa, kuna pole sünnijärgne USA kodanik.

Küsimus woke-poliitika suuna kohta demokraatide ridades.

“See, kes on erakonnas kõige valjem, ei tee tegelikult kõige rohkem poliitikat”. Siin on küsimus kommunikatsioonis ja Trump oskab. “Oluline on see, missuguse mulje sa suudad jätta ja Trump on selles fenomen” Latiino valijatele ei lähe woke-teemad peale.

Küsimus USA uudiste kohta

USAs ei ole uudiseid, seal on poliitilised vestlussaated. USAs maksab kõigi olulisemate telekanalite saamine väga palju (ligi 100 dollarit kuus) ning tasuta kanaleid on 10 kandis, mille hulgas oli väga pikalt ka Russia Today.

Mis saab Bidenist?

Ta ilmselt lihtsalt hajub kuhugi ära. Ütleme nii, et paremad valitsejad on tüüpiliselt mitte senaatorid, vaid kubernerid, sest nad ei ole harjunud ainult diile tegema, vaid pigem ise poliitkat looma. Bideni järel loodame näha uut parteijuhti kuberneride seast.

Kas Trump on ise fenomen, et teda tappa üritati või see polariseeritus on see fenomen?

Trump polariseerib väga palju, kuid tema tapmist saab taandada kahele põhjusele: 1) relvad on väga kättesaadavad USAs ja 2) inimeste kehv vaimne tervis (eriti pärast Covidi piiranguid), mille ravimiseks pole raha. Tapmiskatsete puhul oli rohkem tegemist hullude/vaimselt haigete inimestega.

Kas nüüd järgmised 4 aastat on elu veidi rahulikum ehk valitsushoonete ründamisi oodata ei ole?

Vajadusel ajavad ka demokraadid rahva hangudega tänavale, kuid nende protestid on tüüpiliselt ikka rahumeelsed.