Igor Kopõtin, 30.09.2025 

  • Lükkasin koguaeg edasi, nüüd tulin. Suur tänu võimaluse eest. On vaja hoida sidet noorte ja kaitsevõimekuse vahel.
  • Olen eluaeg olnud Kaitseväe Akadeemiaga ja kaitseväega seotud, mõelnud eluaeg sõja peale.
  • Eesti kaitse strateegilisest ja sõjateooria vaatevinklist
    • Miks?
      • Kaitsedebattides debateeritakse pidevalt taktika üle, mitte strateegia üle.
        • „Milliseid relvi me kasutame?“
        • „Kas 5% SKP-st kaitseb meid ära?“ – Raha pelgalt meid ei kaitse.
        • Balti kaitseliiniga on oht, et tekib Maginot liini efekt.
    • Kõige tähtsam tegur sõjas?
      • Inimressurss. 
        • Clausewitzi kolmainsus: Rahvas, valitseja, armee
          • Kui miski on nihkes, siis see ei toimi.
          • Armee seisukohast on räägitud inimestest kui „menschenmaterial“ või „inimjõud“, mis muudab riigikaitse teatud tasandil statistikas. Eriti suurriikides.
            • Venemaa: „Mitu suurtükitoru kilomeetri kohta on vaja koondada, et tekitada läbimurre?“
            • Saksamaa: Menschenmaterial ehk „inimmaterjal“
  • Vastuolu!
    • Tahame, et inimesed oleksid motiveeritud ja hea väljaõppega. Ühest küljest on meil demokraatlik ja vaba ühiskond. Teisest küljest on meil armee täiesti hierarhiline ja bürokraatlik. 
      • Kuidas peaks autoritaarne armee kaitsma demokraatliku ühiskonda?
        • Eestis ajateenistus – on olemas vastupanu. Mõni usub, et pole piisavalt ette valmistatud selleks.
          • Järgmine küsimus: Kuidas väejooksu/vastupanu ära hoida?
            • Ajalooliselt väga kiiresti lahendatud: surm.
            • „Lendkohus“
  • Mikrotasandil on sõda kõigi jaoks hirmutav ja destruktiivne. Mõni hoiab end paremini kokku kui teine.
  • Militaarne kaitsevägi, mis on hea väljaõppega, aga pole suure massiga. Mis on kriitiline mass, mis kaitseb Eesti territooriumit?
    • Vabadussõjast alates on seda arutelu peetud peaaegu 100 aastat.
    • Näide kutselisest armeest, millest on saanud hea sõjavägi: Wehrmacht
      • I MS järel kehtisid Saksamaa sõjaväel tugevad piirangud, sealhulgas ülempiir sõdurihulgale: 100 000
      • Von Seeckt töötas välja professionaalse armee, kus iga üksikosa ületas ükskõik millise muu armee üksuse.
      • Kui natsid tulid võimule, sai von Seeckti armeest luustik, millele tuli liha peale.
  • Mida tähendab strateegia?
    • Ressursside manageerimine eesmärkide saavutamiseks.
    • Sõjalises mõõtmes on erinevaid definitsioone. 
    • Strateegia annab sisendi allapoole.
  • I MS ajal oli tekkinud positsioonisõda – manööver kadus ja miljonid mehed seisid kaevikutes. Lahingud nagu Somme ja Verdun ei omanud märkimisväärset efekti ning sajad tuhanded surid.
    • Verdun, Somme jms olid justkui hakklihamasinad.
    • Ressursisõda – „Kas teine riik suudab üle toota ja vastu panna meie tegevusele?“
    • Paralleelid Vene-Ukraina sõjaga, sest samuti ressurssisõda.
      • Kui poleks Venemaal taga Hiinat, võiks see sõda kiiremini lõppeda.
      • Ka Vene-Ukraina sõjas on ressurssilahingud, millel pole mõju operatsioonilisele tasandile.
  • Kas Eesti on võimeline ressurssilahinguteks?
    • Meil pole nii palju ressursse, et käivitada kurnamisstrateegiat.
    • Meil ei ole nii palju territooriumit.
    • 2022. aasta alguses sai Venemaa juba inertsist 50-150 km. 
    • Me võime valmistuda palju tahame, me pole selleks valmis.
  • Mis on suurriikide huvi meie piirkonna vastu? Miks vaenlased piiravad meid igalt poolt?
    • Läänemeri
      • Väga oluline aspekt.
      • Meil on pääs merele, sadamad.
      • Riia linn on olnud oluline koht sadamana, mis on olnud tähtis kaubanduse jaoks.
      • Ivan IV Julm ja Peeter I proovisid või vallutasidki Liivimaa piirkonna, et saada „aken Euroopasse.“
      • Venemaa soov on hoida teisi eemal Leningradist/Peterburist.
        • Võimalik käsitleda Baltikumi ja isegi Soomest Peterburi suunal eelkaitsepositsioonidena.
        • I MS ajal oli Peterburi kaitses Eestil ja Soomel väga tähtis roll.
        • Venemaa arvates oli viga oli 1994. aastal tõmmata Vene üksused Baltikumist välja ilma garantiita, et asemele ei tule NATO üksused.
      • Kaubandus ja sadamate haldamine on olnud tähtis faktor ning on ka edaspidi tähtis faktor.
  • Kui vaatame maismaa poolest Baltikumi kaitset, siis NATO jaoks on tegu taktikalise/madala tasandiga.
    • Soome lahe kontrollimine oli Saksamaa jaoks II MS ajal tähtis, et kindlustada ligipääs Rootsi ressurssidele ja Soomele.
    • Kolm väga tähtsat kohta, mida ei tohi kaotada – „kolmnurk“: Tallinn, Paldiski ja Ämari lennubaas. 
      • Meie ühendus vaba maailmaga
    • Maastiku poolest on tähtsad veekogud:
      • Soome laht
      • Narva jõgi
        • Tänaseks vaenlane juba selle äärel!
      • Peipsi järv
      • Lämmijärv
      • Emajõgi
      • Väike Emajõgi
    • Meil on lisaks massile vaja head motivatsiooni ja tehnoloogilist lahendust
      • Läbi hariduse on vaja mõista, miks kaitsta Eestit?
      • Vaenlasel on massi igal juhul rohkem.
      • Droonisõjale tuleb Eestil rõhuda, üks ala, kus meil võiks olla eelis.
    • Sõjategevus toimub Eestis kahel suunal ja ühe operatsioonibaasiga
      • Operatsioonibaas on Tallinn
      • Kaks suunda: Tallinn-Narva ja Tallinn-Võru/Petseri
        • Peame hindama, et kumb suund on tähtsam ja kuhu tuleb ressursse suunata.
    • Aleksander Svetšin: Väike riik (Näitena konkreetselt toodud baltikumi riigid) saab korda saata ainult ühte operatsiooni.
      • Rahuajal tehtud valikud ja koostatud plaanid on võtmetähtsusega, sest meie neid korrigeerida ei saa.
      • NSVL sai II MS ajal plaane ümber teha, sõjatööstust uuralite taha viia ja moodustada uusi üksuseid. Eestil sellist luksust ei oleks.
      • Kui Eesti sõjaplaan peaks probleemne oleme, siis meil pole piisavalt aega või ressurssi, et ümber mängida.
  • Julgustan noori lugema strateegiatekste: Svetšini „Strateegia“, Clausewitzi „Sõjast“ (pigem teda tõlgendavaid raamatuid) jpt.
  • Suurem enamus sõjaväelastest ei tegele strateegiaga. Svetšini sõnul on võimalik sõjamasinas toimida mutrina – ilma arusaamata seosest ühiskonnaga ja laiema pildiga. Tänapäeval on see aga võtmetähtsusega.