Rahvusvaheliste Suhete Ringi loeng 10. septembril
Külalisesineja Toomas Hendrik Ilves
Loenguteema “Väljakutsed ja takistused Eesti Vabariigi NATOsse ja Euroopa Liitu saamise
protsessis ja kuidas neid lahendati?”
Semestri esimese loengu külastajad said teemast detailse ülevaate; need, kel ei õnnestunud
meiega ühineda, saavad siinkohal kõlanud mõtetest parafraseeritud kujul ülevaate:
– Eestil, Lätil ja Leedul oli taasiseseisvudes kõige suurem küsimus julgeolek
– Eesti peamine soov oli esialgu saada NATOsse
– 1994. aastal lahkusid Vene väed Eestist- Euroopa Liitu saamine ei olnud tol ajaperioodil prioriteet Eesti jaoks
– Saksamaa, UK, Prantsusmaa, Itaalia ja Holland ei olnud nõus (osati) põhimõtte pärastNL riike NATOsse võtma
– NATO osas oli selge, et Eesti liikmeks võtmisel on olulised takistused suurriikidesuunalt- EL-i ja NATOsse püüdlemise protsessi taustal hakkasid ilmnema asjaolud, et Venemaaja Serbia ei käitu rahvusvahelisele õigusele kohaselt – see oli oht Eestile
– NATO laienemine pidi olema poliitiline otsus, EL-iga liitumisele olid seatud agakriteeriumid, mis ei lähtunud vahetult poliitprotsessist
– Euroopa Liitu saamiseks tuleb kuuluda Euroopa kontinendile – riigis peab olemademokraatia, turumajandus ja austatama inimõiguseid
– Kui Eesti oleks saanud Euroopa Liitu siis lõppeks Eesti vetostamine muudel küsimustel(sh NATOsse saamisel), sest Euroopa Liidu riigid peavad kokku hoidma ja EL liikmesriigid ei saa lubada endale mitte kokkuhoidmist, sest muidu vetostatakse neid
– Ilves esitas Lennart Merile välisministri ametikoha vastuvõtmiseks ettepaneku, et Eestipeab võtma eeskätt suuna EL-iga liitumisele, mitte niivõrd NATOsse
– Esimesel koosolekul kohtus ta Kyllike Sillastega, kes oli sellel ajal Euroopa Liidu bürooeesistuja ja selle ainuke liige
– Esialgu oli poliitiline toetus tekkinud Taanis, Soomes ning Rootsis, et Eesti peakskuuluma EL-i
– Arvo Pärdi muusika aitas meil EL-i saada
– Saksamaa oli meile suur probleem, sest oli kategooriliselt vastu Balti riikide liitumiseleELi-ga
– Meie seadusandlus oli Balti riikidest parim tollel hetkel
– 2004 aastal saime liikmeks- Eesti riigi üleüldised majandusnumbrid olid head ja see andis kindlust juurde, et teised EL-i liikmed soovivad Eestit liitu.
– Enne liitu saamisel osutus Eestile probleemiks Venemaa soov, et läbirääkimised oleksidkolmepoolsed – Venemaa, Eesti ja EL-i komisjon. Komisjon lükkas aga soovi tagasi- Enne 2030. aastat nähta võimalust, et Moldova ja Ukraina võiks saada Euroopa Liiduliikmeks
– 2024. aastal ja edaspidi peab olema Eesti eesmärk ellu jääda
– NATO peasekretär, Euroopa Liidu Komisjoni president, Euroopa Nõukogude president,Euroopa Parlamendi president ja Euroopa Kõrge Välissuhete Esindaja – 5 tähtsat kohtaEuroopas ning mängumuutjad
– Saksamaa oli ka vahetult pärast NATOsse ja Euroopa Liitu saamist vastu Balti riikidekaitseplaanidele. Tänaseks on maailmavaade muutunud
– Euroopa Liidu parteid võitlevad mitmel rindel: sisepoliitikas on pingelised ajadpopulismiga ja välispoliitikas toimuvad suured konfliktid
