- Välisministeeriumi põhitegevus, viimase aja olulisemad teemad
- Volmeri erialane tegevus, globaalteemad
1. Välisministeerium
Viimase aja peamine teema nii ministrile kui juhtkonnale konflikt Ukrainas.Töö lihtsustamiseks jagatud plokkideks: 1) Vene tegevuse raskendamine – sanktsioonid, 2) Ukraina abistamine kõikvõimalike vahenditega (sõjalisega tegeleb kaitseministeerium), 3) Eesti enda julgeoleku kindlustamine
Sõja algusest alates on Eesti roll ja olulisus välispoliitikas tunduvalt kasvanud – see ollakse enda kasuks pööratud. Eesti tegevus konkreetne ning efektiivne, asjades ollakse teistest ees – näidatakse üles initsiatiivi.
- Uusi plaane ei esitata liitlastele spontaanselt, eelnevad esialgsed läbirääkimised toetajate leidmiseks (Taani näide).
- Eesti plaanidesse suhtutakse tihti naeruvääristavalt, mõni kuu hiljem tehakse ikka ära. Saksa haubitsate andmise näide.
- Esialgu oli sanktsioonide läbirääkimine kiire ja efektiivne, sest liitlased olid toimuvast šokis. Tänaseks on tempo aeglustunud.
- Eesti on “mõttetuid” pakette ka blokeerinud, G7 nafta hinna sanktsioonide puhul näiteks seetänu piirhinda tõsteti (Eesti blokeeris üks)
Tribunal Vene juhtkonna üle kohtu pidamiseks veel valmis ei ole. Eesti järjekordne algatus, millesse liitlased suhtusid skeptiliselt – tänaseks enamus riike toetab.
- ICC (Rahvusvaheline Kriminaalkohus) ei saa tegeleda agressiooni kuritegudega, saab tegutseda vaid üksikjuhtumi piirides
- Kui agressoris tekib tunne, et ta on karistuste osas immuunne, siis konflikt lõppeda ei saa. “Putin peab iga öö üles ärkama higi otsa ees, et kurat mis nüüd saab?”
- Agressiooni Kohtu loomiseks näib kõige loogilisem viis Euroopa Peaassamblee hääletus. Kui õnestuks mobiliseerida 100-110 häält võiks olla võimalik tribunal luua ja vastu võtta otsus agressorilt immuniteedi ära võtmiseks.
- Tribunali moodustamise initsiatiivgrupis on ca 30 riiki
- Agressori vastutusele võtmisest sõltub Euroopa julgeoleku alus, kas agressor saab karistamatult tegutseda ja käed taskus koju minna või ei
Ukraina konflikti lõpust sõltub Euroopa julgeoleku kultuur. Purustada tuleb “mõjusfääride” idee, kus Putin või temasugused võiksid neis pidurdamatult tegutseda
Nafta piirhindadest sõltub Vene sõjamasina finants – üle 50% Vene rahadest naftast
- Et Vene sõjamasin maha suruda tuleb kehtestada karmid piirhinnad
- Liitlaste juurde ei saa minna jutuga, et Venelt nafta ostmine täielikult lõpetada, kehtestatavad hinnad peavad olema niivõrd madalad, et sellest piisaks riigi vaesumiseks
2. Volmeri erialane tegevus
(kliima, energia, rahvusvahelised organisatsioonid, digiteemad, globaalne ühendatus, ränne, COVID, üleilmne eestlus, kultuuri diplomaatia, sport (Vene olümpia teema))
Küsimuste vastused:
Eesti välispoliitika ka Ukraina konflikti taustal peab jääma selliseks, et me ei jääks liiga üksi ega isoleeriks end teistest. Sellisel juhul võime tulevikus jääda abita
Venemaale mingisugustest “julgeolekugarantiide” andmisest enam juttu olla ei saa – Ukraina on kaotanud igasuguse neutraalsuse, andes sisse avaldused EL-i ja NATO-ga liitumiseks.
Volmeri arvates pole sakslastes lubatud suunamuutust toimunud. Nendib, et tegu võib olla aega võtva protsessiga, kuid hetkel taolisest tegevusest erilisemaid tõendeid ei ole.
Välisministeerium suhtub Hiinasse kui potentsiaalsesse ohuallikasse – meie õnneks meieni Hiina töösturid kuigivõrd jõudnud pole.
Argument, mille alusel võiks veenda “erapooletuid” riike Vene vastu hääletama, oleks näiteks mure imperalismi osas (seni teatav tunne, et selle taga Lääs). Samuti vastuteenete pakkumine (Eesti peamine kauplemise vahend on digilahenduste pakkumine).
- Riigid kus otsene Vene võim sees, näiteks Wagner grupp ei hakkagi Vene vastu hääletama
Eesti on Ukrainaga juba mitukümmend aastat edukat koostööd teinud, seda ka digilahendustes. Näiteks on Ukrainasse viidud digi identiteedi lahendused ja küberkaitse.
Eesti 
English (UK)