Kristina Kallas RSRis: Hariduseksport: Mida on Eesti haridusel maailmale anda?

Hariduseksport – mida on Eesti haridusel maailmale anda?

Etnilisuse mõju ühiskondlikele protsessidele → suur osa eesti hariduspol

Eestit tuntakse maailmas kui:

• Digi – difiriik, digitaalsed lahendused
• Haridus → soov kohtuda Euroopas >kuidas me seda teeme?

Kust tuleb Eesti hariduse edulugu?

-> eestis: mis on probleemiks?

-> välijapoole: edulugu 

– aga kas muul maailmas on sellest kasu?

Milline on hariduse roll 21. Saj ühiskonnakor ja maj?

2018 – majandusnoobel Paul Romer – endogeenne majanduskasvu teooria =  neo-klassika: kapital, mass(tööjõud), tehnoloogia — Romer: AGA – arenenud riigid, kes on juba rikkad vs arengumaad, kes jooksevad järgi (palju tööjõudu, tehnoloogia etc) —> AGA rikkad riigid ikka rikkamad – suur osa majanduskasvust arenenud riikides (neoklassikalistes riikides juba areng tehtud) – toimub areng sisemiste arengute suhtes – kellel on kõige targemad inimesed? —> kui palju invest inimkapitali → mitte ainult haridus! Tervishoid (vaime) jne → kui kval on inimkapital 

Rikkad riigid rikkamaks, kuna väljunud ressursipõhisest majandussüs, kasutades inimkapitali põhist majandussüs. Kogu majandus on arenenud teadmistepõhiseks – areng toimub investeeringuks inimestesse, kes toodavad üha rohkem lisandväärtust

1. Haridus
2. Heaolu → tunneb hästi, arend/kulutab rohkem 

AKA lääs kulutab rohkem üldisesse heaollu → spillover effect – kui kõik investeerivad inimestesse, siis kõik võidavad → annad ise ja saad tagasi

EESTI

91 plaanimaj üle kapitalistlikule turumajandusele → tollal rakendati neoklassikalist majandusteooriat → kapital, tööjõud, tehnoloogia (suur mahajäämine tehnoloogias → palju investeeringud, arengus hüpati kohe uuemale) → me poleks tohtinud Romeri kohaselt järgi jõuda! (vahe olemas, nt Soome aga vahe sama, mis oli 90. → vahe pole suurenenud)

• Neoklassikaline lähenemine ei vii meid Soomele järgi

Kapital, tööjõud, tehnoloogia (oleme rakendajad, mitte loojad) → ei jõu järgi

Meie võti on Eesti (enda) inimkapital → investeerime lõputult Eesti inimesse ja Eesti inimese haringutasemesse. Miks 90.? Tehnoloogiline mahajäämus tehnoloogia ja kapitali suhtes eh aga inimkapital! Oli arenenud ja kõrge haridusega (1900 – Eestis kirjaoskus peaaegu 100% – väga suur number võrreldes teiste Vene impeeriumi riikidega (soome ja baltisakslased teised))

Eestikeelne haridus umbes 100 aastat vanem kui Eesti riik (Baltisakslased, Rootslased) → selle peale (haritud eestlaste peale) ehitati ka eesti riik 

Haridus 90. Reformiti väga kiiresti:

• 92. Uus haridusseadus – millega võeti vene föderatsiooni jurisdiktsiooni alt eesti riigi jurisdiktsiooni alla. 
• 92 algas õpilasfirmade programm (unikaalne, esmakordne → edasi arengud)
• 96 uued õppekavad (eesti õppekava väga autonoomne, klasside kaupa, mida peab oskama, aga milliseid meetodeid ja õpikuid kasutatakse on õpetaja valik) 
• 96 algab tiigrihüppe 
• 99-00 kõrghariduse ühtlustamine Euroopa standarditega (bolognia standard)

Kuidas meie valikud erinevad?

• Tiigrihüppe erakordne (+ õpilasfirmad)
• Õppekavad – suur vabadus
• Autonoomia – õpetajate ja koolide 

PISA edulugu → 2018 Euroopas nr 1 + alates 2006 alati kasvanud (k.a. Vene koolid, vahe eesti koolidega sees endiselt, aga areng suur) 

Meie noored on maailma tipus, aga PIAAC (täiskasvantue tase, kes käisid koolis nõukogude ajal, nende tase on madal) → hariduse lünk väga suur 

• Majandusele → meie inimkapital nõukogude ajalt päritud ei võistle teistega. (aga 60)
  • Palju raha täiendkoolitusse ja rõhk elukestvale õppele! 

Mida meil maailmale öelda on? 

• Vaja teha innovatiivseid ja riskantseid otsuseid – 90. Otsused 
• Meie majanduskasvu ainuke sans on investeerida inimkapitali – sisemistesse ressursidesse invest (Paul)

Meil ei ole teaduslikult töenduspõhist selgitust, miks? AGA

• Autonoomia, avatus, personaalne 
• Ei ole ülevalt tsentraliseeritud 
• Tehke julgeid otsuseid hariduses
  • Mis on 21. Julge otsus? Tehisaru kasutamine haridussüsteemis – kuidas õppeprotsess töötama panna koos AI-ga. (3 riiki EL näevad seda võimalusena)

Gruusia ja Ukraina tahavad, et Eesti tooks enda haridussüsteemi neile → avaksime Eesti kooli brändi 

Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumine aitab meil areneda! – ülikoolid konkureerivad helgemate peade pärast → tugev hariduse bränd aitab kaasa 

• Majanduskasu
• AGA ka Eesti tuntus maailmas → Eesti sotsiaalse võrgustikku laiendamine 

Etnopoliitika – Vene kool eestikeelsele haridusele – integreerimine on olnud väga vaevaline protsess. 22 otsus, et kogu süsteem läheb eesti keelde – ⅓ haridussüsteemis olevatest koolidest keele muutmine! Sellist massiivset muutust pole varem tehtud (peale Läti) → meid vaadatakse! Kui saame hakkama, on meil üks põhjus veel oma brändi üle uhke olla. Väga suur vastutus. Ka venekeelsete laste ees, kes selles muutuses on → ka nemad peavad eesti hariduse eduloost osa saama. See on kõigi Eesti koolide vastutus! 

——————————————————————————————————————–

Küsimused:

– Euroopa liidus ministrite nõukogu – Euroopa Haridusministrid, kas seal on Eesti ka eeskõneleja ja kas meil on tulemas ühtlustavaid otsuseid?

• AI – oleme avatud! Me pole kaitse ega regulleerimise positsioonil
• Pandeemia ja kriiside mõju hairdussüsteemidele. Kui säilenõtked on haridussüsteemid? 
• Haridussüsteemid on suveräänsed! 
• Eestil on head praktikat palju ette näidata
• Ukraina sõjapõgenike laste liitmine eesti haridussüsteemi – integratsioon on olnud väga sujuv (keelekümblus) 
• Seotus demokraatia tugevusega – kuidas luua noortes demokraatia ja liberaalse maailma vaimu 

– Demokraatia/lib ühiskonna tundies õpetamine aga vanemad õpetajad 

• Arusaam demokraatia algtõdedest konarlik 
• Trend on positiivne – noorem põlvkond tuleb peale (oluliselt teadlikum)
• Õpetajate puudus on, aga argumendid ei anna kaasa – noored lahkuvad peale 3-4 a on normaalne, haridussüsteemis noored õpetajad püsivad esimesel töökohal kauem kui teisets sektorites,
• Tuleb vähem peale, kuna inimesi on vähem! – puhas demograafia, mis vastu vaatab, 40-50 eluaastastes inimesi ongi kõige rohkem. 
• Koolihariduses leida lahendusi, kui õpetajaid on vähem! Tehisaru! AI osa eesti hariduse tulevikust. 

– Raha lihtsalt juurde kühveldamine ei aita. Mis on järgmised investeeringud?

• Eesti investeerib väga palju haridusse! Prop SKPst oleme EL tipus
• Väga suur osa sellest investeeringust läheb täna taristusse! Vaja (NKVDst saadud koolid sitad) aga mingil hetkel peab vaatama, et inimestesse investeerimine on olulisem kui betooni. 
• Oluline inimkapital! Mitte ainult majad ja kütmine. 
• Tervishoiu investeeringud olulised madalamad, mis samuti inimkapotali parandab (on eestis küll heal tasemel) aga väga väikesel kapitalil. 

— Täiskasvanute õpe. Elukestvad õpped. Kuhu investeerida, kui hetkel pole tulemust näha?

• Kutsekoolid võtavad üha rohkem ümberõppijaid. 
• Päris suurel hulgal noortel lõppeb harids põhikooli järgselt (16 eluaastaselt). (16-25 vahemikkus 11% ainult 9. Kl haridusega → neil pole võimalust karjääripööret teha – neist 1200st 1197 on poisid! Sooline hariduslõhe! K.a venekeelsed noored, keda on ka seal palju)
  • Teha muutus koolikohustuses, et kohustuslik on kas 18. Või kesk/kutsehariduse omandamine) 

— Keelevähemuste õigused ja eestikeelsele haridusele üleminek (ÜRO)

• Konventsioonides pole kirjas, et rahvusvähemused saavad haridust oma emakeeles. Kirjas on, et peavad saama kasutada ja õppida kui tahavad õppida! Seda me ei piira! 
• Koolides, kus on suur hulk vene emakeelt – on 2h kohustuslikku emakeele tunde õppekavas
  • Kakskeelsel lapsel on vaja mõlemat keelt, et neid kumbaki õppida ja kummaski areneda! 
• Üleminekukoolides on tasemetööde tegemine kohustuslik! (teistes vabatahtlik 3, ja 6.) et oleks näha, et koolid ära ei vajuks. 

— Suur hulk väljakukkujaid poisid – kui suur osa majanduslikku seisuga seotud? Et maskulliine kohustus toetada pere. 

• 16. Aastane täiskohaga töötada ei saa. 
• Tavaliselt põhjus poistel 7.-9. Ülimadal õppemotivatsioon. 
• Õppekava probleem suures osas 
• Poisid jäävad koju mitte midagi tegema – 16. Aastased tööturul
• Must töö? – eestis väga vähe 
• Õppest välja langemine töö tõttu – probleem, et meil pole korralikku õppelaenu protsessi. → riik peaks tulema siia laenupakkuja → CredExi kaudu õppelaenu süsteem 

— Leibkonna süsteem?

• Vaja muuta! Aga seotud peretoetustega 

— Eesti-vene hariduse lahtilaskmine 91. aastal. Mis oli vene föderatsiooni reaktsioon?

• Selle vastu VF ei protestinud, eesti oli iseseisev riik. 
• VF tunnustas Eesti iseseisvust ja territorialset terviklikkust. 
• Hiljem hakkas diplomaatiline ja poliitiline vägikaika vedu kui hakati vähendama venekeele osakaalu õppetöös (2004, Lätis 60/40 – VF tõi noored inimesed tänavatele)
  • Proktsiöö 2007 oli selle kulminatsioon.
    • Õpetajad tollal NKVDst ja väga meelestatud – sisendasid noori pronkssõduri osas

— Euroopas esirinnas, maailmas 7.-8. koht. Mida meil õppida on? 

• Singapur ja keegi, muidu HK ja vene 2 provintsi → neid halb lugeda, homogeensed
  • Mida homogeensem, seda lihtsam tulemust saada, mida heterogeensem, seda raskem. 
• Lapsevanemate sotsiaalmajanduslik taust mõjub eestis väga palju vähem mõju lapse tulemustele kui mujal.
  • Õpetajatele kvalifikatsiooni nõuded suurem 
  • Palga maksab riik! Palga erinevused pole kuigi suurem
• Minister Eliitkoolide vastane → keelata esimese klassi katsed – hariduse kihistumine tekkimas – kuna on koolid, mis savad selekteerida ja pole piirkonna teenindamise kohustus 

—- mis oleks 16. A poiste probleemidele lahendus?

• (Positele) jõuga kooli kohustus 
• Kutsekoolides põhikoolijärgseid kutsevalikuid väga väha → reform – uued õppeakavad, mis oleksidki põjikoolijärgsed koos keskhairdusega – rakendus-keskharidus 

—- mida meil imetletakse, kui 9, kl posidi ei taha õppida?

• Meie 15. Aastased on maailma tipus, aga 16. Aastased lähevad ära 
• Koolirõõm väga halb 
• Kutsekoolide maine on pekkis. Eesmärk PK lõpuks gümnaasiumisse minna (akadeemiline) → VAJA luua alternatiive 

– mis on õppekavas puudu?

• Pk lõpus väline motivatsioon ei ole enam õpimotivatsiooni tekitav. 
• Ainult akadeemilisele haridusele keskendumine ei ole areng. 

—- Leedu ja majanduskasv. Leedu tänaseks hoogsalt ette jõudnud. Miks? 

• Ei ole. 
• Kiirelt järgi tõmmanud. 
• Ei tea.