Regulaarne külaline Genialistide Klubis enne Ladina-Ameerikasse minekut, ei uskunud alguses sinna jäämisesse.
Plaanid Ladina-Ameerikas ei kehti.
Ei pea ennast spetsialistiks, elukogemusel põhinev poliitikatundmine.
Ladina-Ameerika inimesed avatud, kirglikud jagajad ja konkreetsed arvamused.
Keskmist inimest siin ei huvita poliitika nii palju.
Ka poliitika analüütikud ei mõista mis seal toimub:
Uudiste puudumine
Puuduvad ühised institutsioonid
Mehhiko ja Kuuba
Mehhikos vabakaubandus, Kuubal mitte
Mehhikos toodetakse autosid ja elektroonikat, Seega koostöö USA-ga
Kuubal ei ole koostööd USA-ga
Kuuba oli kunagi meeletult kapitalistlik
Tšiili on kõige jõukam LA riik, demokraatlik ühiskond jne.
70’s Tšiili oli mahajäetud kuni 90’s, siis oli selleks Venetsueela.
Venetsueela kui “läbikukkunud riik”.
LA kui järskude muutuste piirkond, samas sarnase kultuuri taustaga, maavarade rohke, haritud inimesed, ühine keel ja seega ühinemise potentsiaaliga.
Jääb rakendamata korruptsiooni tõttu, ühiskondliku ebavõrdsuse (Kolumbias 1% hulka kuulumiseks pead teenima 1000 dollarit kuus, parlamendi liikmed teenivad 8,200$, pluss kuluhüvitised ja muud majanduslikud eelised), diskrimineerimine, must-valged poliitilised vaated, läbi saamise raskused, regionalism (ka riigi sisene maakondade erinevused, sõimatakse üksteist rumalateks, laiskadeks jne.)
Ecuadoris elades jäi silma potentsiaal, ka kõige rikkamate hulgas ei ole tehnoloogia ettevõtteid, selle asemel pangad ja banaaniärimees.
Banaaniärika huvides ei ole elu paranemine, seetõttu asi ilmselt ei parane.
Inkade impeerium (Ketšuad tänapäeval) olid jõukad kuni Hispaania kolooniatele, neile anti maad, ei osanud sellega midagi peale hakata, tegelevad seetõttu mikroäride ja madalamate töödega, Inkad on taga kiusatud, kuid nad on ausad, tänu oma tugevale identiteedile. Presidendid tihti tagandati nende tõttu.
Argentiinas on olnud 6 sõjaväelist riigipööret 100 aasta jooksul.
Samas 30 radikaalset ideoloogilist/majanduslikku pööret
Kas on olemas ühtne Ladina-Ameerika?
On küll.
100 aastat tagasi ei olnud mahajäänud. Käis tehnoloogia arenguga kaasas.
Argentiina kõige jõukam riik maailmas (mõningate vaadete järgi), tänapäeval 63.
Jõukamate riikide top 5 ei ole eriliselt muutunud (Tšiili on erandiks)
Majanduskriis 1929.
Läänes liberaliseerimise laine
Strukturalism(Mõtles ehk protektsionismi) Ladina-Ameerikas (omade kaitsmine maksude ja regulatsioonidega)
Madal motivatsioon äritegevuses, kuna kõik pidi olema oma riigist pärit
Tekkisid monopolid, mis viis edasi korruptiivse riigini
Satuti inflatsiooni lõksu (raha printimine) (50.-60.)
Inimesed ei olnud (alati) rahul majandusliku olukorraga, seetõttu ka palju sõjalisi riigipöördeid, mis lõppesid diktatuuridega
Diktatuurid ei toonud sisse raha, inimesed tüdinesid ja diktatuurid lammutati.
Riigid erastasid kõik.
Salvador Allende
Sotsialistlik riigipea
USA nägi temas ohtu, hakkasid toetama sõjalist opositsiooni
Washingtoni konsensus.
Riigid hakkasid ettevõtteid erastama, liberaalsed reformid
Töötasid (vähemalt paberil)
Reformides pettuti, ei nähtud selles head mõtet
Madala palgalised töökohad ja korporatiivsed nähtused
Hugo Chaves
Lubas Venetsueelast kommunistliku riiki teha
Sai ka tehtud.
Nüüd suur naftatootmis keskus
Suletud riik ei vaheta tehnoloogiat, seetõttu vähemväärtuslik tänapäeval
90. lõpp, 2000. algus, enamik riigid olid sotsialistlikud
Ei läinud kaasa Tšiili, Mehhiko, Costa Rica, Paraguay, Kolumbia,
LA-s Arenenud demokraatiad, Pool arenenud demokraatiad, Läbikukkunud riigid
Mis on saanud praegu?
Neoliberalistlikes riikides on võimule tulnud sotsialistid
Argentiinas ilmselt tuleb võimule parempoolne president, enne oli demokraatlikult valitud üks partei
Mis saab edasi?
Sotsialism varem ei toiminud
Enamikel riikidel on vasakpoolne liider, ei saa midagi teha kuna raha pole
Sotsiaaldemokraatlik suundumus on populaarne.
Takistuseks
Kultuur
Ladina-Ameerikas pole eeskujusid, inimesed soovivad saada pankuriteks, juristideks
Peale mõnede näidete, demokraatia töötab.
Korruptsioon ja narkokaubandus tekitab siiani probleeme (Ecuador)
Koostööpuudus
Tšiilis on ees rasked ajad.
Kas arenenud riigid on saavutanud suurema stabiilsuse?
Ei, asjadel on kombeks kannapöördeid teha.
Kas enne Hispaanlasi olid samad probleemid?
Kohalikud seda ei näe
Majanduslikult see nii ei tundu, Hispaania oli vaesem, kui mõned LA riigid
Sõja kangelased on alati olnud au sees, keda sügavalt hinnatakse
Kuigi käsuliin on jäänud Hispaanlaste omale sarnaseks
Religioon
Üldiselt puudub inimestel institutsioonide vastu usaldus
Kirik on erand, Jumalasse usk on ülioluline
Samas Kirikupead on sama korrumpeerunud
Kas praegune populismi tõus on tagasipöördumine suurkujude juurde?
Ei oska öelda, individuaalne
Argentiina potentsiaalne president Milei sarnane Trumpiga,
Komme imiteerida USA
Pigem ei imetleta teda, pigem otsitakse süsteemi koristajat.
Kas USAle lähenemine või kaugenemine LA riikide poolt?
Mehhiko näitel
Sotsialist tuli võimule
Nafta kriitika (USA, Kanada ja Mehhiko liit)
Ei uskunud, et Trumpiga läbi saadakse, kuid saadi
Seega oleneb võimule tulijatele
Argentiina on IMF-ile suurel hulgal võlgu
LA suhtumine Euroopasse?
Hea, kuna paljusust hinnatakse
Kuigi rassism on levinud, valgeid siiski hinnatakse
Inkade külas
Lühikesed inimesed
Suhtuti siiski temasse inimlikult, kuigi füüsilised erinevused olid suured
Mitte-tolereerimine
Perele orienteeritud ühiskond
Grupid omavahel ei suhtu üksteisesse hästi
Indiviidide vahel seda nii väga näha pole
Vägivaldne ühiskond on kaootiline
Pole lihtne aru saada, mis linnas toimub, kuhu minna jne
Enda ümbruse tundmine on kasulik vägivaldses keskkonnas,
Eneseavamine annab võimaluse teada, mis toimub
Samas aitamine on tabu.
Lõksud (lamav mees, vägivaldsed suhted)
Ametlike institutsioonide aseme palju kogukondlike liikumisi.
