Andrus Ansip:
Nüüd on ta Europarlamendi liige. Kõige suurem fraktsioon saab esimesena valida ametikohti parlamendi siseselt. Seejärel saab fraktsiooni siseselt kõige suurem delegatsioon jne. Alguses sai Urmas Paetist väliskomisjoni aseesimehe koha, Ansipist sai Eesti (reformierakonna?) delegatsiooni juht.
Väike soovahetus nali! Urmas Paet nimelt ei saanud kohta, kuna esimees juba oli meesterahvas ja kuna sooviti naist sellele Paeti kohale, siis valituks osutus teine. Brexiti tõttu läksid britid ära, seega kohad vabanesid ja nii sai Paet endale selle koha. Ja Ansip sai siseturu esimeheks! Ja siis praegusele kohale sai merit-based loogikaga.
Digitaalse siseturu loomise üle vastutas. Digitaalvaldkonda puudutuvad reeglid on Euroopa Liidus äärmiselt fragmenteeritud. Suured ettevõtted saavd ehk iga riigi nüanssidest aru, väiksemad aga endale selliseid advokaate ei saa kinni maksta. Peab ka eraldi litsentse ostma. Ja nii on ka start-up’idel see up-scale’ing väga raskeks tehtud. Rändlustasud said juba kaotatud Euroopa Liidu siseselt. Kui rändlustasud olid veel hirmkallid, siis ei mõelnud keegi veel autoriõiguse ühtsustamise üle.
Autorikaitse on ju territooriumi põhine. Euroopa Liidus 28 erinevat territooriumi, seega kui ühes riigis oled juurdepääsu soetanud, siis ei ole probleemi seda ka välismaal vaadata. Ansip tegi! (enda sõnul)
Andmete vaba liikumine olevat olnud osade prantslaste meelest halb. Prantsusmaal tehtud andmeid peab hoidma Prantsusmaal, muidu kaovad Prantsusmaal töökohad. Uus president tollal, Macron, ütles, et võiks teha siiski vaba andmete liikumise. Eesti eesistumise ajal seadustati siis Euroopa Liidus andmete vaba liikumine. Siiski on isikuid, kes leiavad, et vaid Euroopa Liidu sees tuleb hoida nüüd neid andmeid, sest muidu kaovad need töökohad Euroopast.
Kui oleks olemas nt tervisealane lahendus tehisintellektis, ja sa treenid seda vaid Euroopa inimeste peal aga tahad ka müüa Aasiasse, siis tekivad moonutused. Peab ikka treenima nende inimeste peal, kes seda kasutama hakkvad. Moonutused võivad ntks meditsiini valdkonnas muidu olla lausa fataalsed.
Kui inimesed räägivad artificial intelligence’ist, siis nad mõtlevad eri asju: ühed mõtlevad asjade kiiremale tootmisele, inimeste päästmisele tööst (ntks farmatööstuses on ravimi kandidaate välja valima võimeline see AI süsteem hirmus kiiresti, Taanis on häältuvastusel baseeruvad kõnekeskused, kus AI saab aru, et infarkt on helistajat tabanud). Teised inimesed on aga mures AI pärast: tuleb robot, kes võtab meie töökohad ära. Eks inimestel ole õigust tunda kartust tuleviku pärast. Ka programmeerijatel võib töökoht ära kaduda: ka proge keeled on siiski keeled. Inimesi tuleb aga ümber õpetada ja neile uus töö leida. Ja siis on maailma lõpu stsenaariumite ettekujutajaid: ntks tuleb singulaarsus, mis teeb otsuseid inimeste hävinguks ja enda kaitsmiseks. Samuti igasugused düstoopiad nagu näotuvastus mehhanismid jne nagu filmides. Selleks on aga poliitikud!
Poliitikutele meeldib teha regulatsioone. Euroopa Liidu isikukaitseseadus oli ainulaadne, sellest sai lausa hiljem rahvusvaheline standart. Nüüd tahetakse teha ka globaalne standart ka näotuvastusega, ja ka muuga. Mõte oli teha viisaastaku plaanis see: teha viieaastane moratoorium, mille ajal ei saaks seda kõike üldse arendada ega kasutada ja seejärel tulla välja reeglitega. Kuid see ei ole mõeldav. Siis arutati, et avalikes kohas näotuvastus peaks kindlasti keelatud saama. Kõik kujutavad nimelt ette Hiinat. Aga tegelikult pole vaja igaüht jälgida vaid ta teeb seoseid, mis põhinevad matemaatikal. Inimene ei suuda tehisintellekti aga niikuinii täielikult kontrollida. Majandus on sarnane: loodud inimese poolt, aga ei allu otseselt, isegi kui on olemas raamid ja reeglid! Midagi reguleerida on vaja, aga ülereguleerides on võimalik innovatsioon ära tappa. Kui me keelame ära näotuvastus tehnoloogia, siis pole ka arendajat: pole ntks politseid, kes seda teenust tellida tohiks, siis ei ole ka tehnoloogiat.
Küsimus:
G7 riigid justkui leppisid kokku äsja, et natuke peaks siiski midagi reglementeerima. Biden tahaks justkui reegleid kehtestada: tehnoloogiad peaksid läbima mingi testi. See on Ansipi sõnul normaalne soov. Kitsastesse raamidesse kohe alguses suruda pole mõtet. 1975 Paul Bergil õnnestus manipuleerida geene. Ta pani kolibakteri külge vähkkasvajat tekitava asja ja tegi avastuse, mis lasi geenidega manipuleerida: vallandus aga paanika, et kui see laborirott põgeneb laborist, siis kõik surevad vähki! Seesama teadlane tegi ettepaneku teha aastase moratooriumi: et pärast aastat kokkuleppeni jõuda, mis puudutab geenimanipulatsiooni reegleid. Kuid isegi pärast aastat oli umbusaldust palju. 2015 kirjutas Paul Berg aga, et tänapäeval aastane moratoorium ei töötaks: tollal oli teadus riikliku rahastuse peal, aga nüüd on teaduse rahastus suuresti erasektori käes. Kui sa võtad pausi, siis sa ehk aitad neid, kes tahavad tehnoloogiat halval eesmärgil kasutada ja pidurdad ennast.
Mis Te arvate, kas Euroopa Liidu riigid reguleerivad ise oma integratsiooni või teevad seda riikideülesed organisatsioonid?
Pole olemas liidu ülest integratsiooni poliitikat. Isegi migratsiooni reeglid ei vasta enam meie ajale. 2015 aastal tehtud kohustuslik kvootide jagamine riikide vahel oli ikka üks väga suur viga ja toitis paremäärmuslust. Projekti järgi oleks Eestile tulnud kvoot suurem kui Soomel või Leedul või Lätil. Ja see oleks arvutatud rahvaarvu, varem võetud põgenike arvust (meie võtsime vähe seega nüüd siis suurem number), tööpuudusest ja sisemajanduse kogutoodangu järgi. Eesti seega oleks absoluutarvu järgi saanud rohkem kui Soome: ja siis avastati siiski, et viga oli tööpuuduses.
Teine probleem oli muidugi selles, et Süüria ega ka teised põgenikud ei soovinud jääda kvoodiriikidesse: Bulgaariasse ei tahtnud küll keegi jääda. Ei saa inimesi kinni hoida: ka Eestist lasid nad jalga. Poolakad ütlesid, et nõme seadus ja läksid kohtusse, kaotasid aga! Nüüd aga võtavad ukrainlasi vastu suurtes massides, nii ka Eestis! Proportsioonis on Eesti olnud lahke.
Kolmas probleem on generatsiooniline: esimene generatsioon on väga tänulik, et nad on saanud tulla, ellu jääda ja oma lastele haridust anda. Aga järgnevad põlvkonnad on problemaatilises seisus: nende sotsiaalne võrgustik ei ole sama hea, nende sotsiaalne mobiilsus on madalam ja seda just ülespoole. Integratsioon on suuresti puudulik. Lihtsalt nende prantslasteks nimetamine ei aita vaid midagi tuleb ka teha. Seega ühtne integratsiooni poliitika ei ole võimalik!
Aga mis on lahendus, et ei toimuks radikaliseerumist?
Kõike mida on tehtud, tuleb teha paremini. Eks aeg parandab kõik haavad. Eks ka väliseestlased olid alguses displaced persons campides. Ja alles siis saadi edasi liikuda. Ka Ansipi enda sugulased olid haritud juristid, aga kui ära läksid, siis midagi kaasas neil väga polnud. Saksamaal sai juristist aga bussijuht ja kõrvalt tegema ka nahast tooteid. Ja siis nad läksid Kanadasse Winnipegi. Ja seal läks küll tööbüroosse ja temast sai lõpuks ühe naha töökoja tööline. Seega ega paljudest ei saa potentsiaalist olenemata ehk kõik, aga nad on töökad. Järgmised generatsioonid aga assimileerusid vaikselt. Seega ehk head lahendust ei ole! Oma kultuuri ära unustada on ka kurb.
Ansip tõi nüüd näite vene päritolu isikust, kes kogu elu elanud välismaal, aga siiski oli vene šovinist, imperialist ja Putin-versteher. Seega integratsioon on keeruline?
Tõi näite Belgia Kongost aga ma ei saanud aru, kuhu ta jõuda tahtis: et lääs ei ole parem kui meie.
Kuna suhtumine süürlastesse ja ukrainlastesse on Eestis olnud erinev, siis kas eetslased on rassistid?
Probleem olevat rohkem selles, et ega süürlased ei tahtnud lõimuda. Põlva on hirmus: pole mošeed ja üldse pärapõrgu: sõjast laastatud Süüria oli ka parem! Migratsiooni kohta käib A ja B punkti reegel: kui keegi läheb A-st B-sse ja tal läheb seal hästi, siis ta kutsub sinna ka teisi. Ja ehk on see hea, et Eestist pole selline punkt B saanud.
Mis saab Kaja Kallasest?
On suur Kaja Kallase kriitik. Leiab, et eks ta mingi hetk on oma aja ära elanud. Ansipi meelest oli krõks juba ära käinud koroona ajal: alguses läks vaktsineerimisega hästi, aga siis hakati Eestis külmkapis neid vaktsiine hoidma: soomlased süstisid järjest aga sisse. Nõudlust tuleb ülesse kütta ja siis kogu aeg reklaamida. Ja kogu aeg anda ka kuniks kaupa jätkub. Soomes saadi vaktsineerimisega hästi hakkama: Eestil läks lati alt läbi. Koguti kappi: 60 000 doosi läks soojaks ja halvaks. Väljas oli jaanipäeval soe ja külmkapis oli ka soe.
Eetris rääkisid Tanel Kiik ja teised, et me oleme Ida-Euroopa ja seega ei saagi paremini olla. Kõik ajakirjad kinnitasid tol ajal, et korrelatsioon liigsuremuse ja vaktsineerimise õnnetumise üle. Kui vaktsineerimine töötas hästi, siis oli liigsuremus madal. Nii oleks Eestis võinud ehk 2000 inimest veel elada. Seega Ansip kritiseeris Anneli Otti ja ka teisi ja nüüd on ta isiklik vaenlane. Ukraina sõja valguses aga sai Kaja Kallas parema kuvandi ning alles idavedude skandaal on seda jälle halvendanud. Eks sõnadel on ka jõud: kas progressiivne või astmeline tulumaks: suur vahe! Laar olevat Savisaare pildi peale tulistanud püssiga: suur skandaal! Skandaali nimeks ei saanud pumppüssi skandaal vaid „pildi skandaal“. Sest nii on oht skandaalist välja võetud. Ja eks „idavedude skandaal“ on ka mitte midagi ütlev: nagu orient-express. Ei usu Ansip ka, et Kaja Kallas ei teadnud, mida veeti. Ta ise teab ikka midagi oma naise tööst, kes on günekoloog, kuigi ta isegi ei taha sellest midagi teha.
Bill Clintoni ovaalsaalis toimunud skandaal Monika Levinskiga. Kuid ka selle skandaali põhiolemus oli valetamine, mitte abieluväline suhe. Probleem just valetamises! Ja Ansipi meelest on ka Kallase skandaali probleem, selles, et on ebaselge, kas ta ikka on aus. Isegi kui eeldada, et ei teadnud, siis on ta valeinfot andnud. Kuid eeldada, et abielu inimesed üksteise vastu annavad tunnistusi. Ka ei saa eeldada, et isegi peaminister annaks tunnistuse oma mehe vastu. Aga ta ise andis: nimelt positiivse! Et mees on aus ja tubli! Ja kuna see ei vastanud päris tõele, siis kaevas iseendale augu. Nimelt isegi kui tema mees ei teinud miskit ebaseaduslikku, siis ta kasutas auke nendes sanktsioonides. Ebamoraalne ühe sõnaga.
Automaks ka ei tee just Kaja Kallast popimaks. Tema enda auto võtab 4,6L saja peale. Ta teeb ise kõik selleks, et on räme puhas ja keskkonna hoidlik. Ja see maksab. Kui nüüd võtta üks vana auto, siis see kulutab kindlasti rohkem: ja tossab mis jube. Ja automaks teeb selle, et jäävad vanad romud vaid tänavatele. Kuna meie kütuse aktsiis on juba üks Euroopa kõrgeimaid, siis pole mõtet Eestis tekitada automaksu.
Mis saab olema järgmise Euro parlamendi valimiste suurim teema?
Tean! Kindlasti jälle Euroopa Liit: kas föderatsioon? Suure vaevaga lepiti kokku mingi 1% panna eelarvesse rahvuslikust kogutulust. Aga ükski riik ei ela nii vähese protsendiga. Valdav on häälte enamus et otsusi teha. Kuid sanktsioonid on vaja otsustada ühehäälselt. Ja see tähendab, et Ungari saab hetkel blokeerida Euroopa Liidu püüdlusi. Kuid kui see ära kaotada, siis saaks ka niimoodi kellegi huvisid mutta tampida.
