Johanna Maarja Tiik: Euroopa kliimapoliitika välispoliitilises võtmes

Euroopa kliimapoliitika välispoliitilises võtmes

Milline on Euroopa Liidu koht kliimapoliitikas. Neile meeldib näidata ennast kui juhtfiguurina kliimapoliitikas. Praeguseks on 131 riiki andnud lubaduse saavutada kliimaneutraalsus mingiks hetkeks. Kuna need riigid moodustavad üle 80% süsinikuheidetest ja enamuse ka maailma rahvastikust, siis pole Euroopa Liit kaugeltki enam ainuke kliimapoliitikaga tegeleja. Süsinikuneutraalseks on saavutanud mitmed väikeriigid, näiteks Suriname ja Panama. 

Paari aasta taguse andmete järgi on EL-i süsinikuheitmed 10% kogu maailma süsinikuheitmetest, sarnanedes Indiaga. Hiina moodustab samas 25% ja USA umbes 15%. Kuna 10% on üpriski väike osa, siis on üritatud arvutada Euroopa süsinikuheitmeid alates tööstusrevolutsioonist, mis loob hoopis teise pildi. Climate Action Tracker hindab suuremate riikide kliimapoliitika kavasid. Tulemuseks on olnud see, et pea ükski ei suuda saavutada Pariisi kliimaleppe eesmärke. UK ja Nepal omavad korras kliimakavasid, kõige hullem kava on esitatud aga Venemaal. Euroopa roheleppe eesmärk saavutada süsinikuneutraalsus 2050. aastaks, mis koosneb 55-st eesmärgist erinevates sektorites.

Euroopa rohelepe geopoliitilised mõjud

Esiteks on see kogu majandusmudeli ümberehitamine fossiilkütustelt taastuvenergiale. Välispoliitiliselt muudab see vähemalt poole sajandi jooksul välja kujunenud majandussuhteid. Euroopa Liit impordib naftat umbes 80% oma kogu tarbimisest. Praegu moodustab EL u viiendiku toornafta turust. Riigid, mis on varasemalt olnud sõltuvuses oma loodusvaradest tulenevast kasumist, peavad samamoodi mõtlema enda majandusmudeli ümber, et mitte minna pankrotti Euroopas toimuvate muutuste tõttu.

Muldmetallide turgu omab 90% ulatuses Hiina, mis tähendab, et ülejäänud maailm on tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide tootmises sõltuvuses Hiina materjalidest. See tähendab, et on vaja arendada ringmajandust päikesepaneelide jms tootmiseks. 

Rohepoliitika ja tehnoloogia järele on huvi olemas, seda näitab juba nende 131 riigi kliimapoliitika kava olemasolu. Euroopa Liit saab olla eeskujuks erinevate investeeringute jms loomises, näiteks rohevõlakirjad. Näiteks töötatakse kestliku investeeringu kategoriseerimise kallal, mille vastu on ka paljudel teistel riikidel huvi. Kategoriseerimine kujutab endast seda, et pannakse paika erinevad indikaatorid, mille järgi on mingi investeering roheline ja milline mitte. See tekitab aga raskusi, sest maagaas on saanud näiteks rohelisema investeeringu kategooriasse, see et seda meil veel vaja on, ei tähenda, et seda kohe võib tõsta roheliseks. Süsinikuturg ETS näitab, et heitmed on langenud 2005. aastast alates märgatavalt. ETSi alla kuulub energiatootmine aga ka lennundus. ETS pole enam ainuke süsinikuturg, veel tegutseb üks Hiinas. Seal pole küll süsiniku hind nii kallis, kuid see on areng, ka ETSis oli süsinikuhind väiksem.

Välisluureamet avaldas aasta alguses aastaraamatu, milles oli väike osa pühendatud ka Venemaa kliimapoliitikale. Venemaal on saadud aru, et Läänes on nende poliitikate vastu suur huvi ja selle tulemusena on võimalik saada laua taha rääkima. Selle kaudu on võimalik kasvatada usaldust lääneriikidega ja mõjutada kliimapoliitikat. Ühtpidi väidetakse Venemaal, et kõik sanktsioonid on tekitanud olukorra, kus Venemaa ei saa enam oma kliimapoliitikas nii hästi edasi minna, kuid tegelikkus on see, et juba enne sõda ei tegeletud selle asjaga. Sama lugu on ka Hiinaga, kellel investeeringud ei ole vähenenud söekaevanduste osas.

Kas on rahvusvahelist koostööd näha riikide osas kes juba kannatavad kliimamuutuste all?

Jah ja ei. Plaanid on juba 2009. aastast, 2020. aastal peavad andma arenenud riigid 100 miljardit dollarit arenguriikidele, et ehitada üles oma riike kliima „kindlamini“. Seda ei ole aga suudetud teha praeguseks, kuid nüüd loodetakse et paari aasta jooksul raha tuleb kokku. EL, UK ja USA said Glasgow COP2022 raames kokkuleppele LAV-iga, mille tulemusel aidatakse viimast rohepöördes. 

Kui seati eesmärke, siis kui tõeselt said need numbrid määratud ja kas tegelikult on arenguid toimunud?

Eestil oli 2020. aasta eesmärke suhteliselt lihtne saavutada, sest 1990. a. kui reference aasta olime Nõukogude Liidu osa. Head vastust ei ole, seda, et viiteaastaid hakatakse muutma, ei juhtu. Mida Pariisi kliimalepe näitab, on see, et paljudel riikidel on soodsam olukord kui teistel, kas reference aasta vms tõttu. 

Kui olulist rolli mängib Ukraina puhul tema kliimapoliitika sobivus EL-iga liitumisprotssesis?

Kuna EL on oma eesmärgid kirjutanud seadusesse ja need pole vaid sõnakõlksud, siis see tähendaks trajektoorile kindlaid muutusi. 

Tuumaenergia ja julgeolek?

Suurim vaidlus EL-is. Seal kus tuumajaam on, seal las olla ja on hea. Seal kus pole, sinna ei taheta lasta ehitada ka. Keegi ei vaidle vastu sellele, et selle heitmed on madalad, vaid küsimus on jääkides. Rootsi ja Soome on jõudnud arenguteni selle vallas. Vene gaasist ja naftast väljumine on toonud muutusi näiteks Belgias, kus plaaniti sulgeda 2024. aastaks mitmed tuumajaamad, kuid nüüd lükati seda edasi. 

ELFi seisukoht tuumajaama osas?

ELF kuulub Eesti Keskkonnaühenduste Kotta, mille puhul jagame seisukohta, aga praegusel hetkel vastu, kuid mitte lõplikult. Kui leitakse paremad tehnoloogiad jäätmete osas, siis võib tulla muutus meelelisuses. Teiseks probleemiks on ka see, et tuumajaama ehitus võtab aega ja heitmeid on vaja langetada kohe, ehk 15 aasta pärast võib olla tehnoloogia olemas jäätmete kasutamiseks, kuid siis on juba hilja.

Kas me jõuame kokkuleppele maailmas kliimapoliitikas ja kui palju tõetera on GMO-puidus, mis salvestaks rohkem süsinikku?

Kliimapoliitika ei ela vaakumis, kui ehitame suure ala päikesepaneele täis, siis peame ka arvestama, et muldmetallid tulevad ka Kongost, kus kaevurite eluolu on täiesti kohutav. Kliimapoliitikas on vaja süsihappegaasi salvestada ja samal ajal heitmete tootmist ka vähendada. Mida kaugemale kliimakriis areneb, seda rohkem hakatakse ka tähelepanu keerama. 

GMO-puude osas ei oska kommenteerida, USA on lubanud, et nende energiatootlikus on süsinikuvaba 2035. aastaks. Nemad panevad palju raha süsinikupüüdmisesse. 

Kuidas teha süsinikuvahetus eetiliseks?

Mõndades riikides on palju keerulisem minna üle süsinikuneutraalsusele, näiteks Maltaga vahetasime, sest neil ei ole ruumi, et ehitada tuulikuid. Vastu saime toetusi, et renoveerida vanu kortereid energiatõhusamaks, ehk ei läinud ka see raha täiesti valesse kohta. 

Mainisite, et ETS on efektiivne, kuid praegu sõja algusega on turul hind langenud kolinal, kas peaks olema rohkem regulatsioone?

Eelmisel aastal algas ETSil uus periood, mitmed ettevõtted ostsid korraga suure hulga kvooti, et mitte seda iga kuu eraldi teha, see võis ka korraks hinna üles viia. Gaasinõudluse suurenemine Aasias samamoodi viis ETSis hinna üles. ETS on praegusel hetkel muutmisel, see on osa ELi rohepaketist. Süsinikumaksuga võrreldes on ETS parem, sest on kulutõhus meede, sul on võimalus vähendada oma süsinikutootmist, et suuta osta kvooti. 

Kas Panama majandusmudel on sarnane Suriname jms?

Võimalik, sest ollakse nii vaesed, et isegi tööstust ei ole, mis toodaks süsinikku.

etEesti