Iraan rahvusvahelises poliitikas: peen kombinaator või jõhker sõjaõhutaja?
Marin Mõttus
Marin on olnud neljas välislähetuses. VIimane lähetus oli suursaadikuna Türgis.
Pilk ajalukku
1828 – Turkmenchai rahuleping Venemaa ja Pärsia vahel
- Juri Tõnjanov “Vazir-Muhtari surm” kuidas Turkmenchai rahulepingu sõlmimisel saatis Venemaa Pärsiasse suursaadiku Gribojedovi. Tema jaoks lõppes see kurvalt, sest paljud diplomaadid tapeti seal alandaval moel.
1053 – Riigipööre: peaminister Mohammad Mossaddeghi kukutamine, šahh Mohammad Reza Pahlavi võimuletulek
- Iraan kuulub maailma esikümnesse gaasi ja nafta
- 50ndatel tuli Mossaddegh võimule ja lubas, et nad võtavad tagasi naftarajatised ja kogu nendest saadud tulu tagastatakse rahvale
- Iraani ühiskonnas valitses teatud usaldamatus teiste riikide vastu.
1979 islamirevolutsioon ajatolla Ruhollah Khomeini juhtimisel. “Ei ida ega lääs”
- Kui lühidalt kokku võtta, millise loosungiga tuli Kohmeini võimule. Suhtumine, et Iraan ei pea kellestki sõltuma
Peter Frankopan “The Silk Roads” – [autor pisendab lääne rolli]
“Homme oleme vabad” – jooksis PÖFFil, see film kirjeldab ülimalt hästi, miks islamirevolutsiooni nimetatakse tihti kaaperdatud revolutsiooniks
“Argo” – räägib Ameerika Ühendriikide saatkonna ründamisest aastal 1979.
Iraani islamirevolutsioon 11.02.1979
- Ei oldud rahul Shahi režiimiga
- Ameeriklased pidasid väga olulised, et Iraan ei langeks NL võimusfääri
- Mis toimus: 79 aasta alguses tuli Khomeini eksiilist Teherani ja tal õnnestus haarata kogu see rahulolematus enda kätte ja shia rühmitus, mis teda jälgis, kasutades ära kõiki neid rahulolematusi, võttis riigis võimu. Iraani regulaararmee ei olnud valmis minema oma rahva vastu. Revolutsiooniline kaardivägi aga suutis.
Ühiskond
- Mässumeelne vähemus: noored meeleavaldajad (15-25). Mahsa AMini liikumine, hijabivastane liikumine. Iraan ei ole Põhja-Korea, seal on sotsiaalvõrgustikud, mida vahepeal keeratakse kinni, põhimõtteliselt on side välismaailmaga. Noored teavad, kuidas maailmas elatakse. Nad lihtsalt ei ole valmis rääkima leevendamisest või reformidest, vaid see režiim peab kaduma.
- 10 000tele meeleavaldajatele antakse armu – näitab suhtumist, et võim on siiski tugevalt võimulolijate käes
- Vaikiv enamus: keskealine keskklass. Elavad norrtele kaasa, kuid ei soovi riskida. Nende kaasaminek on otsustava tähtsusega. Paljud ei tunne end hästi selles ühiskonnas
- Agressiivne vähemus, kellel on kaotada kõik: režiimi toetajad. Iraani režiimile on omane kerge hämamine.
- Diasporaa roll on kindlasti oluline Iraani arengutes. Väga palju loomeinimese on välismaal
Iraani tuumaprogramm
Kas sellel on sõjaline eesmärk? Lään näeb sõjalist eesmärki, kehtestati sanktsioonid. Sanktsioonid olid tõhusad, naftaeksport langes kordades. Iraani majandus oli üks hetk väga nukras seisus. Obama ametiaja jooksul oli õhkkond selline, et paistis võimalik läbisaamine?
- 2002 – esimesed teated tuumakatsetused Arakis ja Natanzis
- 2006 – ÜRO JN Iraani-vastased sanktsioonid
- 2013 – Iraani presidendiks saab reformimeelne Hassan Rouhani
- 2015 – tuumalepe Iraani ja lääneriikide vahel; lootusrikas aeg, Viinist (Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur) pidid inspektorid kohapeal käima kontrolli teostamas. Iraan pidi näitama, mis toimub. Lepe seisnes uraanirakistamise tasemes: kui palju aega kuluks Iraanil tuumapommi valmistamiseks.
- 2018 – USA ühepoolne väljumine leppest; kui Trump tuli võimule siis valitsus väljus ühepoolselt leppest, juriidilise vaidlused: kas sai üldse ühepoolselt väljuda. Trumpi käsul tekitati maksimaalne surve. Iran leidis riigid, kes oild valmis ostma tema naftat. Hämarate tehingute abiga oli võimalus varjata. (Enamasti Hiina ja Venemaa). Alguses sai majandus löögi, aga toibus. Statistika näitas seda, et Iraani režiim nõrgemaks ei muutunud. Tavalised pered olid need, kes olid hädas. Kogu sanktsioonide raskus lükati nende kaela. Režiimi püsimine ja võimustruktuurid olulised aga ei kannatanud. Tuumaprogrammi üle on proovitud uuesti läbi rääkida, aga praegu pole selleks suurt lootust (?)
- 2023: Pentagoni hinnangul on Iraanil võimalik 12 päevaga valmistada tuumarelv; leiti 83.7% rikastatud uraani
Aga miks te kuule lendasite, mis oli selle majanduslik eesmärk`? Meie tuumaprogramm on teie lend kuule.
Iraani kaitseeelarve on 5 korda väiksem kui Saudi Araabia oma ning 50 korda väiksem USA omast. Ei ole põhjust arvata, et nad on väga valmis alustama sõda.
Posiitivseid arenguid ei ole praegu oodata.
Iraan ja Ameerika Ühendriigid (ja Iisrael)
- Usa-vastasus on üks Iraani islamivabariigi alustalasid. Mar bar Amrika
- Islami revolutsioonil on kolm tugisammast: USA-vastasus, Iraani-vastasus ja hijabi kandmise kohustamine
- President Biden:”The only thing worse than the Iran that exists now is an Iran with nuclear weapons.” (juuli 2022)
- Tagasilöögid suhetes: Venemaa sissetung Ukrainasse; Iraani droonide tarnimine Venemaale; protestide jõhker mahasurumine sügis 2022; Iraani-Saudi Araabia suhete taastamine Hiina vahendusel märtsis 2023 (Miks see puudub ka USA-d: sellepärast, et paar viimast aastat on olnud USA jaoks olnud suurim risk küll Venemaa sis mõõduvõtt Hiinaga. Hiina (?) on võtnud juhirolli, tegutsenud vahendajana ajaloolises põhimõttelises konfliktis. Suurjõudude jaoks ei ole kunagi hea, kui keegi teine võtab sinu eest intsiatiivi ära.
Iraan ja Venemaa
- Pragmaatiline she, mis põhineb konkreetsetel huvidel, mitte usaldusel ega ühistel väärtustel
- Ühendavad jooned: läänevastasus, soov reeglitepõhist rahvusvahelist korda nõrgestada. “Multipolaarne maailm”. Mõlemad riigid on ulatuslike sanktsioonide all
- Iraanil ja Venemaal on praegu palju ühist: mõlemad on ulatuslike sanktsioonide all. “Meil on Venemaale palju õpetada, me oleme sanktsioonide meistrid”
- Reelgitepõhise maailmakorra nõrgestamine. Nad ei hooli territoriaalsest terviklikkusest, inimõigustest.
- Lukašenka külastas Teherani. “Me ei ole isolatsioonis, meiega suheldakse”
- Sõjaline koostöö: Iraani droonid Venemaale, Venemaa on lubanud raketitehnoloogiat ja hävituslennukeid
- Iraani lennundus on äärmiselt halvas seisus. “Sõida autoga, mitte lennukiga, mis sai varuosade vahetust viimati 40 aastat tagasi”
Ja veel teemasid
- sunni/šiia vastasseis
- Kim Ghattas “Black wave” – püüab vaadelda vastasseisu islami usu enda sees; põhisündumused: alustab islamirevolutsioonst ja märgib ära sündmuse, kui Mekas hõivasid sunni äärmuslased kõige pühama mošee, nad tahtsid kehtestada uut režiimi. Kim väidab seda, et kuni 79 aastani olid pelgalt usulised erinevused sunni ja šiia vahel; inimeste vaheline vägivald hakkas levima alles kahe poole äärmuslaste esiletõusust
- 15% on šiiad, neil on ohvrikompleks
- Iraan on üritanud teha endast maailma šiiaesikõnelejat
- Tekib arusaam, et šiia on vägivaldne usk, mis tegelikult nii ei ole
- Aserid on suurim kogukond šiiasid. Iraanis elab asereid rohkem kui Aserbaidžaanis endast
- Hiina mõjuvõimu kasv, sealhulgas Lähis-Idas
- Hiina majanduslik võim ja tähtsus on pidevalt kasvanud. Kogu aeg on hiinlaste kohta öeldud, et nemad tahavad stabiilsust. Nende riigis toimuv on omaette jutt. Nad ei sekku kuumadesse poliitilistesse konfliktidesse, sest neid huvitab stabiilsus ja majanduslik edu.
- Laiem pilt: demokraatiad versus autokraatiad
- Viimastel aastatel on mitmed teinud järelduse, et demokraatiatel ei kähe hästi maailmaareenil. On palju inimesi, kes on pettunud demokraatias. Kõik see on käinud ümberhindamisele ka peale Ukraina sõja puhkemist. See otsustavus on olnud erinev. Mida püütakse nüüd teha: Venemaa püüab koondada enda ümber riike, kes sooviksid seda korda nõrgestada. Tahavad korda, kui riigid panevad seljad kokku ja ütlevad, et sissetund pole okei. Iraan oli ÜRO 23. Veebruari resolutsiooni hääletusel erapooletu. Kui tarnid ühele poolele droone, siis sa pole enam erapooletu. Varjuteater. Iraan täiesti külmalt ütleb asju, mille kohta nad ise teavad, et need pole tõsi. Iraan on jäänud neutraalseks ja loomulikult on Venemaa huvi on see, et tuleks rohkem riike, kes on resolutsioonide vastu ning rohkem riike, kes nende avalikult ühineksid. Siinkohal on Iraan, kes praegu on sellel kursil, et toetada rahvusvahelise korra nõrgesamist ja sellega me peame arvestama.
MIs mõju võiks olla Iraanile, kui Ukraina võidaks sõja. Iraanil ei ole probleem Venemaa suhtest loobuda, sest nad on pidevalt andnud signaale, et nad ikkagi otsustavad ise ja ei sõltu teistest.
Iraani välispoliitika on väga pragmaatiline ja sisepoliitika on väga ideoloogiline, kas mingi hetk need kaks võiksid hakata põrkuma – Iraani on väga raske lugeda, aru saada, millal ollakse pragmaatilised ja kus on need hetked, kui on tõesti usuline fanatism. Suurem osa Iraani poliitikutest on õppinud USAs. Ollakse ka sisepoliitikas pragmaatilsied, seda oldi kindlasti ka meeleavalduste mahasurumisel. Režiim osas ei oldud paanikas, vaid valiti signaale: kelle näidishukkamine oleks kõige mõjukam ja see on üsna pragmaatiline režiim.
Maavärinast: Iisrael palus Iraanil mitte kasutada Süüria haavatat seisundit ära. Süüria pahameel, et lääs aitas ainult Türgit. Kuidas Iraani need maailmavärinad hakkavad mõjutama: Türgi kannatas kõige rohkem ja Süüria kohta peab kahjuks ütlema, et sealt on vähem ka seda informatsiooni. Ma ei näe, et need maailmavärinad võiksid poliitilist mõju avaldada Iraani-Süüria teljele. Ma ei näe, et seda saaks kuidagi ära kasutada. Tragöödia on tragöödia.
Kas Iraanis on rahvuslike konflikte või seda on suudetud hoida vaos: Iraanis on aseri vähemus, kursi üsna arvukas vähemus, armeenia vähemus (neil on isegi parlamendis saadik). Ta ei arva, et on etnilisel pinnal midagi väga tõsist. Võim on võib-olla ära kasutanud seda: nt öeldes, et sellised rahutused (nt Masha Amini surma valguses) võivad destabiliseerida riiki ja võivad tekitada etnilise lõhesid
Kas Saudi Araabia ja Iraani vahelisel rahuleppel on tegelik efekt, nt Jeemenile, Süüriale, Iraagile? “Stabiilsus maagiliselt ei saabu”- Siim. MIs puudutab Jeemenit, kui see leping hakkab toimima, siis Jeemenis on mõnda aega olnud ÜRO poolt jälgitud vaherahu. Jeemenit mainiti. Kui sellest hakatakse kinni pidama, siis selle kokkuleppe vaim võib ennustada seda, et Jeemenis võiks tekkida mingisugune stabiilsus. Iraagi puhul võiks tõesti loota, et kui SA ja Iraan suudavad normaalselt suhtlema asuda, võtta pinged maha, siis see võiks stabiliseerida olukorda Iraagis. Ei tea mis peaks juhtuma, et Iraak peaks oma ajaloolise positsiooni taastama.
Eesti 
English (UK)