Ingrid Nielsen: Sõda kui rohepöörde kiirendaja

taastuvenergia on eestis praegu seksikas teema

eesti energia tulevik: iseseisvam, suurem jaotus erinevate allikate vahel, biomassist tulenev energeetika mis asendaks gaasi

Meie energeetika on EL keskmisest kovasti iseseisvam, meile on tähtis vene turu poolt tulev transport

Sõltuvuses oleme me vene ja valgevene puidust, vene gaasist ja naftast. Naabritest oleme sõltuvad energiaturu mehhanismidest, oma otsustega oleme sõltuvad ka Euroopa reeglitest.

Vesinikutehnoloogia ei ole veel väga hästi arenenud aga see pole siiski probleemiks, probleemiks on taristu puudumine.

Kõige efektiivsemad on tuulikud.

Liitiumakud on parimad salvestamisel.

Aastaks 2040 saaksime me reaalselt olla 100% taastuvenergiaga riik. Eesti energiaefektiivsus on 20%, enamik energiast läheb õhku soojuse kulul juba jaamast välja minnes.

Tuleb muuta inimeste enda energiatarbimist, et soodustada efektiivset tootmist. Tööstuse ümberkujundamine on aga veel tähtsam. 

Kui palju energiat me üldse vajame?

Naftatööstuse turundustrikid: nii palju ühekordset plastikut on meil, sest naftatööstus leitutas uusi materjale innovatsiooni nimel. Kõik poes on pakendatud plastikusse. 

Energiaühistud, me peaksime aktiivselt seal osalema, toodame kohapeal energiat ja müüme teistele ainult enda jäägid. Kohalik tootmine on valla või maakonna tasemel.

Ülimalt oluline on ka kodanikuaktivism. Rohelised on väga häälekad Europarlamendis, aga oma kodus soositakse siiski vene gaasi. Ka tuumaenergia kuulub rohepöörde alla. Näiteks nagu Prantsusmaal. Ka taastuvenergia ei ole 100% puhas energia, kõik mõjutab keskkonda. 

Rohepööret kardetakse kogu Eestis, aga eriti Ida-Virumaal, inimesed kardavad oma töökohtade pärast. Oluline on inimestele seletada lahti, et osade töökohtade kaotamine toob rohkem ja paremaid valikuid lauale.

Mittekasvumajandus on seotud energiapiisavusega – mille jaoks me energiat toodame? Kassid on sitapead ja türapead, ainult mängiavad ja nurruvad.

Eesti ongi maailma keskpunkt, ida euroopa ja venemaa teemal on eesti väga kõnekas. Eesti on nominaalselt maailmas neljandal kohal ukraina toetamises (per capita). 

Läbi kriiside sünnib palju asju, kui poleks fossiilkütuseid siis oleks kindlasti alternatiiv olemas.

Kus me oleme kümne aasta pärast? kõõmi. 

Kuidas ukraina kriis ökopöörde. Sõda ühtlustab ühiskonda, kui kõik on vaesed siis on kõik ka võrdsed. Halleluuja! 

Muutused peavad toimuma hakkama täna, et oleks mingi võimalus pääseda hukatusest. Suur häda on see, et inimesed annavad Venemaale kiiresti andeks. Aga inimesed ei ole harjunud mugava eluga mis nõuab energia iseseisvust.

Me oleme enda kaevatud augus: meie energia on kallis ja riigitasandil on asjad pilla palla. Inimesed on harjunud mugava eluga. 

Nordstream kaks? mis sellest saab? keegi ei tea. 

Mida head on viimasel ajal juhtunud roheenergeetikaga? on muudetud elektrienergeetikaseadusi, mis annavad meile rohkem võimalusi.

etEesti