{"id":964,"date":"2020-11-10T18:15:00","date_gmt":"2020-11-10T16:15:00","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=964"},"modified":"2023-08-31T21:47:15","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:15","slug":"karin-dean-kas-india-arunachal-pradesh-voi-hiina-louna-tiibet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2020\/karin-dean-kas-india-arunachal-pradesh-voi-hiina-louna-tiibet\/","title":{"rendered":"Karin Dean &#8211; &#8220;Kas India Arunachal Pradesh v\u00f5i Hiina L\u00f5una-Tiibet?&#8221;"},"content":{"rendered":"<p><em>Karin Dean, PhD<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>Aasia uuringute vanemteadur<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00e4esoleva loenguga n\u00e4itab Karin Dean, et just Hiina s\u00fcstemaatiline ja j\u00e4rjest kasvav agressiivsus ning provotseeringud Himaalajas &#8211; lisaks muudele piirkondadele &#8211; on peamine p\u00f5hjus, miks Himaalaja v\u00f5imas maastik on j\u00e4\u00e4davalt muutumas ning miks sel alal v\u00f5ivad toimuda verised konfliktid (nagu juuni keskel v\u00e4hemasti 20 India s\u00f5duri hukkumisega verine kokkup\u00f5rge Galwani orus Ladakhis). Sealset suurejoonelist maastikku v\u00f5idakse muuta militariseerimise ja sellega seotud taristuehituse tagaj\u00e4rjel igaveseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Miks on p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida Arunachal Pradeshist? 2020.a. juuni keskel toimus Galwani orus India ja Hiina s\u00f5durite vahel veriseim kokkup\u00f5rge viimase 45 aasta jooksul; 4300 m k\u00f5rgusel; 20 India s\u00f5durit hukkus. India meediaraportite j\u00e4rgi telgivad hetkel 10,000 Hiina armee s\u00f5durit territooriumil, mida India peab enda omaks. Galwani oru juhtum on vaid \u00fcks viimastest s\u00fcndmustest, mis \u00fcletanud uudisk\u00fcnniseid.<\/p>\n\n\n\n<p>2017.a. juuni keskel hakkasid Hiina s\u00f5durid Doklami platool\u2014mis kuulub Bhutaanile\u2014teed ehitama, India aga saatis v\u00e4ed koos buldooseritega (et tee l\u00f5hkuda!) protsessi peatama. Hiina s\u00fc\u00fcdistas Indiat nende riiki loata sisenemises.&nbsp;Platoo asub Bhutaani ja Hiina piirialadel ja l\u00e4hedal muudele vaidlustatud territooriumidele; India peab seda enda ja Hiina vahel olevaks puhvertsooniks, see on Indiale strateegiliselt t\u00e4htis, sest Hiina valdusse langedes annaks Hiinale juurdep\u00e4\u00e4su kitsale maaribale, mis \u00fchendab India kirdeosariike \u00fclej\u00e4\u00e4nud riigiga. India on Bhutaanile julgeoleku tagajaks. Loobiti teineteist kividega. Augustis t\u00f5mbusid m\u00f5lemad platoolt tagasi ja Hiina l\u00f5petas tee ehitamise. Arvatakse, et Hiina oli \u00fcllatunud, et India asub Bhutaani kaitsma.<\/p>\n\n\n\n<p>Mitmetes piirkondades, sh Arunachal Pradeshis \u00fcletavad Hiina s\u00f5durid McMahoni joont (ehk kokkulepitud piiri) s\u00fcstemaatiliselt, m\u00e4rgistades objekte (j\u00f5ed, joad jms) hiinakeelsete nimedega, selle kohta on mul kohalike k\u00fclaeleanike \u00fctlused ehk v\u00e4lit\u00f6\u00f6de materjal. Selliseid sissetunge on olnud palju, valdavalt on need Tawangi l\u00e4histel. Nt ehitatud on Indiale kuuluval territooriumil mitmesuguseid rajatisi.<\/p>\n\n\n\n<p>Hiina on hakanud Arunachal Pradeshi kuulumist Indiale \u00fcha tugevamini vaidlustama, ning seda mitmel rindel:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>reaalselt territooriumidel<\/li><li>kaartidel<\/li><li>narratiivides<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>20. saj. alguseks oli Ida-Himaalaja muutunud paigaks, mille \u00fcle soovisid oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri laiendada nii Suurbritannia kui ka Hiina Qingi imperium: m\u00f5lemad saatsid piirkonda ekspeditsioone ja s\u00f5jav\u00e4ge; m\u00f5lemad n\u00f5ustusid (nagu hiljem ka India), et Himaalaja on \u2018looduslik\u2019 piir erinevate suurriikide vahel, olles nii geograafiliseks kui ka tsivilisatsiooniliseks lahkmeks\u2014eriarvamus on selles, kus see piir asub.<\/p>\n\n\n\n<p>Tiibet kuulutas v\u00e4lja iseseisvuse 1912.a. (mida Hiina ei aktsepteerinud). 1913\u201414 aastatel kohtusid Briti, Hiina ja Tiibeti esindajad Shimlas, et paika panna \u00fchised piirid. Eelk\u00f5ige vedasid seda britid, kes tuldki konverentsile kaardiga, mis n\u00e4itas \u2018looduslikku\u2019 piiri V\u00e4lis-Tiibeti (Outer Tibet, mida valitsesid tiibetlased) ja Sise-Tiibeti (Inner Tibet, mida valitses Hiina) vahel. K\u00f5ik piirid olid t\u00f5mmatud m\u00f6\u00f6da m\u00e4eahelikke brittide poolt, eestvedajaks Briti koloniaalametnik Sir Henry McMahon. Selle j\u00e4rgi kuulusid nii Ladakh (Jammu ja Kashmiri osana) kui Aksai Chin brittidele.<\/p>\n\n\n\n<p>Hiinlased lahkusid Shimla konverentsilt enne lepingu allkirjastamist, kuna ei tunnistanud tiibetlaste \u00f5igust rahvusvahelisele lepingule alla kirjutada. Seet\u00f5ttu ei tunnusta nad t\u00e4naseni ka piiri, kinnitades, et k\u00f5ik alad, kus elavad tiibetlased kuuluvad Hiinale. L\u00e4bi 5000 meetri k\u00f5rguse \u0160veitsi suuruse maat\u00fcki Aksai Chini ehitasid hiinlased 1950\u201457 aastatel tee (millest India sai teada alles 1958.a. Hiina avaldatud kaartide j\u00e4rgi) ning see oli peamiseks 1962.a. Hiina-India s\u00f5ja p\u00f5hjuseks.<\/p>\n\n\n\n<p>India aktsepteeris brittide piirid. Hiina mittte. Hiina vallutas Tiibeti, ning esitab edasi n\u00f5udeid territoorimidele, mis tugineb tiibetlase etnilise identiteedi &#8220;ebat\u00e4psel&#8221; m\u00e4\u00e4ratlemisel: kus iganes elavad tiibetlased, kuulub territoorium Hiinale.<\/p>\n\n\n\n<p>India jaoks on tegelik kontrolljoon tegelikult McMahoni joon, aga Hiina seda ei tunnista. See on M\u00d5TTELINE joon Hiina ja India vahel, ehk siis TEGELIK piirijoon, ent selle asukoht on vaidlustatud ja Hiina muudab pidevalt oma seisukohti.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Praegu Himaalajates toimuvat ei saa vaadata muust Hiina k\u00e4itumismustrist eraldi vaid osana Hiina \u00fcha enam agressiivsest territoriaalpoliitikast.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Hiina \u2018Peopesa ja viie s\u00f5rme strateegia\u2019: v\u00e4ljend Tiibeti viis s\u00f5rme on p\u00e4rit Hiina juhi Mao Zedongi 1940. aastate k\u00f5nedest. Selles m\u00f5tteviisis on Tiibet Hiina parema k\u00e4e peopesa ja viis s\u00f5rme on Himaalaja piirkonnad Ladakh, Nepaal, Sikkim, Bhutan ja Arunachal Pradesh, mille Hiina pidi \u2018vabastama.\u2019 Praeguse Hiina presidendi Xi Jinpingi tegevuste v\u00f5i poliitikate puhul on leitud, et need sarnanevad \u00fcsna paljugi Mao Zedongile.<\/p>\n\n\n\n<p>See, et 15. juunil toimus verine k\u00e4sitsiv\u00f5itlus Himaalaja k\u00f5rgm\u00e4estikualal Hiina ja India s\u00f5durite vahel, on lahutamatu osa Hiina piirit\u00fclide \u00e4rgitamise mustrist \u2013 &#8220;kiusavast k\u00e4itumisest,&#8221; mida USA riigisekret\u00e4r Mike Pompeo kutsub \u00fcles mitte tolereerima teiste riikide poolt (kasutab s\u00f5na <em>bullying<\/em>). Pompeo nimetab Hiina k\u00e4itumist Himaalajas \u2018uskumatult agressiivseks\u2019 (<em>incredibly aggressive action<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p>Nagu ka k\u00e4e metafoor n\u00e4itab, on just Tiibetil keskne koht Hiina territoriaalsetes n\u00f5uetes Himaalajas. Seda kahel p\u00f5hjusel:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Geograafia: k\u00f5ik Aasia j\u00f5ed saavad alguse Tiibetist<\/li><li>Hiina n\u00f5uded Himaalajas ei tugine mitte etniliste hiinlaste \u00fchendamisele, vaid tiibetlaste religioossetele v\u00f5i Tiibeti protektoraatide liitmisele<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>Alates dekoloniseerimisest, on India, Hiina (ja Pakistan) omavahel v\u00f5idelnud territooriumide \u00fcle, millel elavad (n\u00fc\u00fcd, riigi v\u00e4lja kuulutades) v\u00e4hemusrahvusteks muudetud rahvad. P\u00fc\u00fctud on ka nende rahvaste lojaalsust saavutada l\u00e4bi uue taristu ja \u00fchenduste loomise. Ent viimane on pigem olnud vaid s\u00f5nak\u00f5lks\u2014taristut oli eelk\u00f5ige vaja territoriaalse kontrolli kinnistamiseks ja militaarsetel-julgeolekulistel eesm\u00e4rkidel. See v\u00f5itlus on viinud regiooni militariseerimiseni ja intensiivistanud arengut. Antud kontekstis ei ole areng automaatselt healoomuline, kogu \u00fchiskonda kaasav protsess; pigem t\u00e4hendab see riiklikult strateegilise taristu rajamist, mis aitab kinnistada riigi kontrolli oma territoorimi \u00fcle. Teisis\u00f5nu, palju on piirkonnas s\u00f5jav\u00e4ge ja rajatakse teid, tunneleid, h\u00fcdroelektrijaamu.<\/p>\n\n\n\n<p>Teiselt poolt on t\u00e4nane loeng \u00fcleskutse vaadata Himaalajas toimuvat mitte l\u00e4bi traditsioonilise rahvusvaheliste suhete prisma\u2014kus see on ruum, milles India (New Delhi), Hiina (Peking) ja nende liitlased kohtuvad, vaidlustavad, v\u00f5itlevad ja otsivad\/leiavad kompromisse, kus leiab aset geopoliitiline v\u00f5itlus tuumariikide vahel, kus New Delhi, Pekingi ja Islamabadi otsustajad teevad otsuseid ning piirkonna \u00f6koloogiline ja kultuuriline domeen on teisej\u00e4rguline ja allutatud julgeolekulistele otsustele. Selline perspektiiv tuleneb sellest, et rahvusvahelistes suhetes on v\u00f5imupoliitikal keskne roll. Selles perspektiivis on regiooni looduskeskkonnal ja kultuurilisel mitmekesisusel tavaliselt riikliku julgeoleku j\u00e4rel teisej\u00e4rguline koht.<\/p>\n\n\n\n<p>See perspektiiv on ebapiisav Himaalaja m\u00f5istmiseks kuna kustutab \u00e4ra f\u00fc\u00fcsilise keskkonna ja selle elanike rolli. Nad kasutavad m\u00f5istet &#8220;aeglane v\u00e4givald&#8221; (<em>slow violence<\/em>) ja v\u00e4idavad, et looduskeskkond ja Himaalaja kultuuriline mitmekesisus on piirkonnas tihedalt omavahel seotud, ning et Himaalaja geopoliitika k\u00f5ige olulism &#8220;draama&#8221; on kultuurilise ja loodusliku keskkonna h\u00e4vitamisega seotud aeglane v\u00e4givald, mitte v\u00f5imalus kiireks (ja eeldatavasti l\u00fchiajaliseks) riikidevaheliseks v\u00e4givaldseks konfliktiks.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Karin Dean, PhD Aasia uuringute vanemteadur K\u00e4esoleva loenguga n\u00e4itab Karin Dean, et just Hiina s\u00fcstemaatiline ja j\u00e4rjest kasvav agressiivsus ning provotseeringud Himaalajas &#8211; lisaks muudele piirkondadele &#8211; on peamine p\u00f5hjus, miks Himaalaja v\u00f5imas maastik on j\u00e4\u00e4davalt muutumas ning miks sel alal v\u00f5ivad toimuda verised konfliktid (nagu juuni keskel v\u00e4hemasti 20 India s\u00f5duri hukkumisega verine kokkup\u00f5rge [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":965,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,69],"tags":[],"class_list":["post-964","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-69"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/964","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=964"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/964\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/965"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=964"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=964"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=964"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}