\u00dchiskonnas on alkohol alati m\u00e4nginud olulist rolli, olles ohutu alternatiiv saastunud veele, suhtlust soodustav jook pidudele, kink s\u00f5pradele v\u00f5i siis viis, kuidas leevendada oma argielu\u00a0 tr\u00f6\u00f6stituid pingeid. Samuti on alkoholil oma koht rahvusvahelistes suhetes, olgu selleks piduliku vastuv\u00f5tu juurde k\u00e4iv vahuvein v\u00f5i pikale arutelule j\u00e4rgnev, pingeid maandav viski.\u00a0 Kuid leidub ka huvitavamaid n\u00e4ited sellest, kuidas alkohol rahvusvahelisi suhteid on m\u00f5jutanud.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcks s\u00e4\u00e4rane juhtum on viskis\u00f5da (v\u00f5i lik\u00f6\u00f6ris\u00f5da) \u2013 Kanada ja Taani vahel toimunud piirikonflikt, kus s\u00f5ja k\u00e4igus oli lahinguv\u00e4ljal relvadeks lipp ja pudel kohaliku alkoholiga. Konflikti p\u00f5hjus oli Gr\u00f6\u00f6nimaa ja Ellesmere\u2019i vahel asuv Hansu saar, mille puhul polnud kindel, kas tegu on Taani v\u00f5i Kanada territooriumiga. Kuigi 1973. aastal s\u00f5lmiti lepe, mille kohaselt jagati saar pooleks, j\u00e4i lahkheli siiski p\u00fcsima. Sellest tingituna tulevadki m\u00e4ngu kohalikud joogid. Nimelt j\u00e4tsid 1984. aastal saart k\u00fclastanud Kanada s\u00f5durid saarele pudeli viskit ja oma lipu. J\u00e4rgneval aastal l\u00e4ks saarele Taani Gr\u00f6\u00f6nimaa minister, kes j\u00e4ttis sinna pudeli Schnappsi ning enda lipu. S\u00e4\u00e4rane pudelite ja lippude vahetamine toimus korduvalt kuni 2005. aastani, mil saarele astus Kanada kaitseminister ja sellele j\u00e4rgnes Taani valitsuse poolne protestikiri, mille t\u00f5ttu alustati taas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. P\u00e4rast aastaid kestnud arutelusid ja koost\u00f6\u00f6projekte, lahendati piiriolukord \u00e4ra 2022. aastal, olles n\u00e4ide sellest, et piirivaidlusi saab lahendada ka rahumeelselt.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4tkates s\u00f5dade lainel: ilmselt paljud meist m\u00e4letavad ajalootunde, kus r\u00e4\u00e4giti N\u00f5ukogude Liidu ja Ameerika \u00dchendriikide vahel puhkenud k\u00fclmast s\u00f5jast. Kuuba raketikriis oli vast l\u00e4him punkt, mil konflikt oleks v\u00f5inud areneda kolmandaks maailmas\u00f5jaks. \u00d5nneks andis pingeline olukord meile inimkonna h\u00e4vingu asemel huvitava momendi ajaloo kaante vahele.<\/p>\n\n\n\n
Nimelt sai Kuuba s\u00f5jalist toetust T\u0161ehhoslovakkialt, mis anti lootuses, et kulutatud summad saab kunagi tagasi. Enne v\u00f5la tasumist lagunes aga N\u00f5ukogude Liit, T\u0161ehhoslovakkia jagunes kaheks ja Kuuba kaotas kapitalismi vastases v\u00f5itluses liitlasi. Oma majandusliku olukorra t\u00f5ttu oli Kuubal probleeme rahaga, kuid austuses oma vanade liitlaste vastu, plaanis ta kunagi v\u00f5etud laenu tagasi maksta. Lahendus oli rumm. Nimelt tegi Kuuba 2014. aastal pakkumise T\u0161ehhile $276 miljoni suuruse v\u00f5la tasumiseks rummi ja ravimitega. T\u0161ehhi selleaegne majandusminister Michal Zurovec ei olnud otseselt plaani vastu, kuid arvas, et osa laenust tuleks siiski tasuda rahas. Kahjuks ei l\u00e4inud pakkumine l\u00e4bi ning Euroopa turule suures koguses Kuuba rummi ei tulnud. Sellegipoolest on Kuuba ja T\u0161ehhi vahelised suhted soojad.<\/p>\n\n\n\n
Rumm ja Kariibi mere piirkond on relevantsed ka j\u00e4rgneva n\u00e4ite juures. Rummi (nagu me seda t\u00e4na teame) leiutasid 17. sajandil Kariibi mere saartel elanud ja suhkruroo istandustes t\u00f6\u00f6tanud orjad. Nende leiutis leidis aga negatiivse kasutuse, kui rumm sai osaks kaubanduslikust kolmnurgast: Kariibidelt toodetud suhkur, tubakas ning puuvill veeti Inglismaale, sealt liikus tekstiil koos rummi ja muu toodanguga omakorda Aafrikasse, kust osteti orjad, kes Kariibidele transporditi. <\/p>\n\n\n\n
Melassist hakati rummi tootma ka t\u00e4nap\u00e4eva \u00dchendriikide alal. 18.sajandi alguses hakkasid aga britid prantslastega rivaalitsemise t\u00f5ttu v\u00f5\u00f5rast p\u00e4ritolu melassi maksustama, hiljem lisandusid sellele ka \u00fcldised maksud. K\u00f5ige tugevamini kannatas Uus-Inglismaa piirkond, mille sissetulekust 80% oli rummi tootmine. See oli ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks toimus Ameerika revolutsioon.<\/p>\n\n\n\n
Ka p\u00e4rast revolutsiooni m\u00e4ngis rumm olulist rolli Ameerika \u00dchendriikide poliitikas, kui arenes v\u00e4lja kultuur, kus presidendikandidaadid otsisid rahva poolehoidu rummi lahke jagamise ja rahvaga joomise abil. Kahjuks on endiste orjade j\u00e4reltulijate suhtes USA s\u00fcsteem diskrimineeriv, rassism j\u00e4i alale edasi nagu piirkondlik pohmelus p\u00e4rast vabastavat pidu.<\/p>\n\n\n\n
Nagu meie eludeski, on ka rahvusvahelistes suhetes alkohol nii positiivsete n\u00e4htuste kui ka tugeva peavalu p\u00f5hjustajaks. Oluline on selle juures nautida parimaid ning \u00f5ppida halvimatest juhtudest.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
\u00dchiskonnas on alkohol alati m\u00e4nginud olulist rolli, olles ohutu alternatiiv saastunud veele, suhtlust soodustav jook pidudele, kink s\u00f5pradele v\u00f5i siis viis, kuidas leevendada oma argielu\u00a0 tr\u00f6\u00f6stituid pingeid. Samuti on alkoholil oma koht rahvusvahelistes suhetes, olgu selleks piduliku vastuv\u00f5tu juurde k\u00e4iv vahuvein v\u00f5i pikale arutelule j\u00e4rgnev, pingeid maandav viski.\u00a0 Kuid leidub ka huvitavamaid n\u00e4ited sellest, kuidas […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":9407,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,90],"tags":[118,119],"class_list":["post-9406","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid","category-infosolm","tag-alkohol","tag-rahvusvahelised-suhted"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9406","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9406"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9406\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9407"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9406"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9406"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9406"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}