Andrus Ansip: <\/p>\n\n\n\n
N\u00fc\u00fcd on ta Europarlamendi liige. K\u00f5ige suurem fraktsioon saab esimesena valida ametikohti parlamendi siseselt. Seej\u00e4rel saab fraktsiooni siseselt k\u00f5ige suurem delegatsioon jne. Alguses sai Urmas Paetist v\u00e4liskomisjoni aseesimehe koha, Ansipist sai Eesti (reformierakonna?) delegatsiooni juht. <\/p>\n\n\n\n
V\u00e4ike soovahetus nali! Urmas Paet nimelt ei saanud kohta, kuna esimees juba oli meesterahvas ja kuna sooviti naist sellele Paeti kohale, siis valituks osutus teine. Brexiti t\u00f5ttu l\u00e4ksid britid \u00e4ra, seega kohad vabanesid ja nii sai Paet endale selle koha. Ja Ansip sai siseturu esimeheks! Ja siis praegusele kohale sai merit-based loogikaga. <\/p>\n\n\n\n
Digitaalse siseturu loomise \u00fcle vastutas. Digitaalvaldkonda puudutuvad reeglid on Euroopa Liidus \u00e4\u00e4rmiselt fragmenteeritud. Suured ettev\u00f5tted saavd ehk iga riigi n\u00fcanssidest aru, v\u00e4iksemad aga endale selliseid advokaate ei saa kinni maksta. Peab ka eraldi litsentse ostma. Ja nii on ka start-up\u2019idel see up-scale\u2019ing v\u00e4ga raskeks tehtud. R\u00e4ndlustasud said juba kaotatud Euroopa Liidu siseselt. Kui r\u00e4ndlustasud olid veel hirmkallid, siis ei m\u00f5elnud keegi veel autori\u00f5iguse \u00fchtsustamise \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n
Autorikaitse on ju territooriumi p\u00f5hine. Euroopa Liidus 28 erinevat territooriumi, seega kui \u00fches riigis oled juurdep\u00e4\u00e4su soetanud, siis ei ole probleemi seda ka v\u00e4lismaal vaadata. Ansip tegi! (enda s\u00f5nul)<\/p>\n\n\n\n
Andmete vaba liikumine olevat olnud osade prantslaste meelest halb. Prantsusmaal tehtud andmeid peab hoidma Prantsusmaal, muidu kaovad Prantsusmaal t\u00f6\u00f6kohad. Uus president tollal, Macron, \u00fctles, et v\u00f5iks teha siiski vaba andmete liikumise. Eesti eesistumise ajal seadustati siis Euroopa Liidus andmete vaba liikumine. Siiski on isikuid, kes leiavad, et vaid Euroopa Liidu sees tuleb hoida n\u00fc\u00fcd neid andmeid, sest muidu kaovad need t\u00f6\u00f6kohad Euroopast. <\/p>\n\n\n\n
Kui oleks olemas nt tervisealane lahendus tehisintellektis, ja sa treenid seda vaid Euroopa inimeste peal aga tahad ka m\u00fc\u00fca Aasiasse, siis tekivad moonutused. Peab ikka treenima nende inimeste peal, kes seda kasutama hakkvad. Moonutused v\u00f5ivad ntks meditsiini valdkonnas muidu olla lausa fataalsed. <\/p>\n\n\n\n
Kui inimesed r\u00e4\u00e4givad artificial intelligence\u2019ist, siis nad m\u00f5tlevad eri asju: \u00fched m\u00f5tlevad asjade kiiremale tootmisele, inimeste p\u00e4\u00e4stmisele t\u00f6\u00f6st (ntks farmat\u00f6\u00f6stuses on ravimi kandidaate v\u00e4lja valima v\u00f5imeline see AI s\u00fcsteem hirmus kiiresti, Taanis on h\u00e4\u00e4ltuvastusel baseeruvad k\u00f5nekeskused, kus AI saab aru, et infarkt on helistajat tabanud). Teised inimesed on aga mures AI p\u00e4rast: tuleb robot, kes v\u00f5tab meie t\u00f6\u00f6kohad \u00e4ra. Eks inimestel ole \u00f5igust tunda kartust tuleviku p\u00e4rast. Ka programmeerijatel v\u00f5ib t\u00f6\u00f6koht \u00e4ra kaduda: ka proge keeled on siiski keeled. Inimesi tuleb aga \u00fcmber \u00f5petada ja neile uus t\u00f6\u00f6 leida. Ja siis on maailma l\u00f5pu stsenaariumite ettekujutajaid: ntks tuleb singulaarsus, mis teeb otsuseid inimeste h\u00e4vinguks ja enda kaitsmiseks. Samuti igasugused d\u00fcstoopiad nagu n\u00e4otuvastus mehhanismid jne nagu filmides. Selleks on aga poliitikud! <\/p>\n\n\n\n
Poliitikutele meeldib teha regulatsioone. Euroopa Liidu isikukaitseseadus oli ainulaadne, sellest sai lausa hiljem rahvusvaheline standart. N\u00fc\u00fcd tahetakse teha ka globaalne standart ka n\u00e4otuvastusega, ja ka muuga. M\u00f5te oli teha viisaastaku plaanis see: teha viieaastane moratoorium, mille ajal ei saaks seda k\u00f5ike \u00fcldse arendada ega kasutada ja seej\u00e4rel tulla v\u00e4lja reeglitega. Kuid see ei ole m\u00f5eldav. Siis arutati, et avalikes kohas n\u00e4otuvastus peaks kindlasti keelatud saama. K\u00f5ik kujutavad nimelt ette Hiinat. Aga tegelikult pole vaja iga\u00fcht j\u00e4lgida vaid ta teeb seoseid, mis p\u00f5hinevad matemaatikal. Inimene ei suuda tehisintellekti aga niikuinii t\u00e4ielikult kontrollida. Majandus on sarnane: loodud inimese poolt, aga ei allu otseselt, isegi kui on olemas raamid ja reeglid! Midagi reguleerida on vaja, aga \u00fclereguleerides on v\u00f5imalik innovatsioon \u00e4ra tappa. Kui me keelame \u00e4ra n\u00e4otuvastus tehnoloogia, siis pole ka arendajat: pole ntks politseid, kes seda teenust tellida tohiks, siis ei ole ka tehnoloogiat. <\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsimus:<\/p>\n\n\n\n
G7 riigid justkui leppisid kokku \u00e4sja, et natuke peaks siiski midagi reglementeerima. Biden tahaks justkui reegleid kehtestada: tehnoloogiad peaksid l\u00e4bima mingi testi. See on Ansipi s\u00f5nul normaalne soov. Kitsastesse raamidesse kohe alguses suruda pole m\u00f5tet. 1975 Paul Bergil \u00f5nnestus manipuleerida geene. Ta pani kolibakteri k\u00fclge v\u00e4hkkasvajat tekitava asja ja tegi avastuse, mis lasi geenidega manipuleerida: vallandus aga paanika, et kui see laborirott p\u00f5geneb laborist, siis k\u00f5ik surevad v\u00e4hki! Seesama teadlane tegi ettepaneku teha aastase moratooriumi: et p\u00e4rast aastat kokkuleppeni j\u00f5uda, mis puudutab geenimanipulatsiooni reegleid. Kuid isegi p\u00e4rast aastat oli umbusaldust palju. 2015 kirjutas Paul Berg aga, et t\u00e4nap\u00e4eval aastane moratoorium ei t\u00f6\u00f6taks: tollal oli teadus riikliku rahastuse peal, aga n\u00fc\u00fcd on teaduse rahastus suuresti erasektori k\u00e4es. Kui sa v\u00f5tad pausi, siis sa ehk aitad neid, kes tahavad tehnoloogiat halval eesm\u00e4rgil kasutada ja pidurdad ennast. <\/p>\n\n\n\n
Mis Te arvate, kas Euroopa Liidu riigid reguleerivad ise oma integratsiooni v\u00f5i teevad seda riikide\u00fclesed organisatsioonid?<\/p>\n\n\n\n
Pole olemas liidu \u00fclest integratsiooni poliitikat. Isegi migratsiooni reeglid ei vasta enam meie ajale. 2015 aastal tehtud kohustuslik kvootide jagamine riikide vahel oli ikka \u00fcks v\u00e4ga suur viga ja toitis parem\u00e4\u00e4rmuslust. Projekti j\u00e4rgi oleks Eestile tulnud kvoot suurem kui Soomel v\u00f5i Leedul v\u00f5i L\u00e4til. Ja see oleks arvutatud rahvaarvu, varem v\u00f5etud p\u00f5genike arvust (meie v\u00f5tsime v\u00e4he seega n\u00fc\u00fcd siis suurem number), t\u00f6\u00f6puudusest ja sisemajanduse kogutoodangu j\u00e4rgi. Eesti seega oleks absoluutarvu j\u00e4rgi saanud rohkem kui Soome: ja siis avastati siiski, et viga oli t\u00f6\u00f6puuduses. <\/p>\n\n\n\n
Teine probleem oli muidugi selles, et S\u00fc\u00fcria ega ka teised p\u00f5genikud ei soovinud j\u00e4\u00e4da kvoodiriikidesse: Bulgaariasse ei tahtnud k\u00fcll keegi j\u00e4\u00e4da. Ei saa inimesi kinni hoida: ka Eestist lasid nad jalga. Poolakad \u00fctlesid, et n\u00f5me seadus ja l\u00e4ksid kohtusse, kaotasid aga! N\u00fc\u00fcd aga v\u00f5tavad ukrainlasi vastu suurtes massides, nii ka Eestis! Proportsioonis on Eesti olnud lahke. <\/p>\n\n\n\n
Kolmas probleem on generatsiooniline: esimene generatsioon on v\u00e4ga t\u00e4nulik, et nad on saanud tulla, ellu j\u00e4\u00e4da ja oma lastele haridust anda. Aga j\u00e4rgnevad p\u00f5lvkonnad on problemaatilises seisus: nende sotsiaalne v\u00f5rgustik ei ole sama hea, nende sotsiaalne mobiilsus on madalam ja seda just \u00fclespoole. Integratsioon on suuresti puudulik. Lihtsalt nende prantslasteks nimetamine ei aita vaid midagi tuleb ka teha. Seega \u00fchtne integratsiooni poliitika ei ole v\u00f5imalik!<\/p>\n\n\n\n
Aga mis on lahendus, et ei toimuks radikaliseerumist? <\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ike mida on tehtud, tuleb teha paremini. Eks aeg parandab k\u00f5ik haavad. Eks ka v\u00e4liseestlased olid alguses displaced persons campides. Ja alles siis saadi edasi liikuda. Ka Ansipi enda sugulased olid haritud juristid, aga kui \u00e4ra l\u00e4ksid, siis midagi kaasas neil v\u00e4ga polnud. Saksamaal sai juristist aga bussijuht ja k\u00f5rvalt tegema ka nahast tooteid. Ja siis nad l\u00e4ksid Kanadasse Winnipegi. Ja seal l\u00e4ks k\u00fcll t\u00f6\u00f6b\u00fcroosse ja temast sai l\u00f5puks \u00fche naha t\u00f6\u00f6koja t\u00f6\u00f6line. Seega ega paljudest ei saa potentsiaalist olenemata ehk k\u00f5ik, aga nad on t\u00f6\u00f6kad. J\u00e4rgmised generatsioonid aga assimileerusid vaikselt. Seega ehk head lahendust ei ole! Oma kultuuri \u00e4ra unustada on ka kurb. <\/p>\n\n\n\n
Ansip t\u00f5i n\u00fc\u00fcd n\u00e4ite vene p\u00e4ritolu isikust, kes kogu elu elanud v\u00e4lismaal, aga siiski oli vene \u0161ovinist, imperialist ja Putin-versteher. Seega integratsioon on keeruline?<\/p>\n\n\n\n
T\u00f5i n\u00e4ite Belgia Kongost aga ma ei saanud aru, kuhu ta j\u00f5uda tahtis: et l\u00e4\u00e4s ei ole parem kui meie. <\/p>\n\n\n\n
Kuna suhtumine s\u00fc\u00fcrlastesse ja ukrainlastesse on Eestis olnud erinev, siis kas eetslased on rassistid? <\/p>\n\n\n\n
Probleem olevat rohkem selles, et ega s\u00fc\u00fcrlased ei tahtnud l\u00f5imuda. P\u00f5lva on hirmus: pole mo\u0161eed ja \u00fcldse p\u00e4rap\u00f5rgu: s\u00f5jast laastatud S\u00fc\u00fcria oli ka parem! Migratsiooni kohta k\u00e4ib A ja B punkti reegel: kui keegi l\u00e4heb A-st B-sse ja tal l\u00e4heb seal h\u00e4sti, siis ta kutsub sinna ka teisi. Ja ehk on see hea, et Eestist pole selline punkt B saanud. <\/p>\n\n\n\n
Mis saab Kaja Kallasest?<\/p>\n\n\n\n
On suur Kaja Kallase kriitik. Leiab, et eks ta mingi hetk on oma aja \u00e4ra elanud. Ansipi meelest oli kr\u00f5ks juba \u00e4ra k\u00e4inud koroona ajal: alguses l\u00e4ks vaktsineerimisega h\u00e4sti, aga siis hakati Eestis k\u00fclmkapis neid vaktsiine hoidma: soomlased s\u00fcstisid j\u00e4rjest aga sisse. N\u00f5udlust tuleb \u00fclesse k\u00fctta ja siis kogu aeg reklaamida. Ja kogu aeg anda ka kuniks kaupa j\u00e4tkub. Soomes saadi vaktsineerimisega h\u00e4sti hakkama: Eestil l\u00e4ks lati alt l\u00e4bi. Koguti kappi: 60 000 doosi l\u00e4ks soojaks ja halvaks. V\u00e4ljas oli jaanip\u00e4eval soe ja k\u00fclmkapis oli ka soe. <\/p>\n\n\n\n
Eetris r\u00e4\u00e4kisid Tanel Kiik ja teised, et me oleme Ida-Euroopa ja seega ei saagi paremini olla. K\u00f5ik ajakirjad kinnitasid tol ajal, et korrelatsioon liigsuremuse ja vaktsineerimise \u00f5nnetumise \u00fcle. Kui vaktsineerimine t\u00f6\u00f6tas h\u00e4sti, siis oli liigsuremus madal. Nii oleks Eestis v\u00f5inud ehk 2000 inimest veel elada. Seega Ansip kritiseeris Anneli Otti ja ka teisi ja n\u00fc\u00fcd on ta isiklik vaenlane. Ukraina s\u00f5ja valguses aga sai Kaja Kallas parema kuvandi ning alles idavedude skandaal on seda j\u00e4lle halvendanud. Eks s\u00f5nadel on ka j\u00f5ud: kas progressiivne v\u00f5i astmeline tulumaks: suur vahe! Laar olevat Savisaare pildi peale tulistanud p\u00fcssiga: suur skandaal! Skandaali nimeks ei saanud pumpp\u00fcssi skandaal vaid \u201epildi skandaal\u201c. Sest nii on oht skandaalist v\u00e4lja v\u00f5etud. Ja eks \u201eidavedude skandaal\u201c on ka mitte midagi \u00fctlev: nagu orient-express. Ei usu Ansip ka, et Kaja Kallas ei teadnud, mida veeti. Ta ise teab ikka midagi oma naise t\u00f6\u00f6st, kes on g\u00fcnekoloog, kuigi ta isegi ei taha sellest midagi teha. <\/p>\n\n\n\n
Bill Clintoni ovaalsaalis toimunud skandaal Monika Levinskiga. Kuid ka selle skandaali p\u00f5hiolemus oli valetamine, mitte abieluv\u00e4line suhe. Probleem just valetamises! Ja Ansipi meelest on ka Kallase skandaali probleem, selles, et on ebaselge, kas ta ikka on aus. Isegi kui eeldada, et ei teadnud, siis on ta valeinfot andnud. Kuid eeldada, et abielu inimesed \u00fcksteise vastu annavad tunnistusi. Ka ei saa eeldada, et isegi peaminister annaks tunnistuse oma mehe vastu. Aga ta ise andis: nimelt positiivse! Et mees on aus ja tubli! Ja kuna see ei vastanud p\u00e4ris t\u00f5ele, siis kaevas iseendale augu. Nimelt isegi kui tema mees ei teinud miskit ebaseaduslikku, siis ta kasutas auke nendes sanktsioonides. Ebamoraalne \u00fche s\u00f5naga.<\/p>\n\n\n\n
Automaks ka ei tee just Kaja Kallast popimaks. Tema enda auto v\u00f5tab 4,6L saja peale. Ta teeb ise k\u00f5ik selleks, et on r\u00e4me puhas ja keskkonna hoidlik. Ja see maksab. Kui n\u00fc\u00fcd v\u00f5tta \u00fcks vana auto, siis see kulutab kindlasti rohkem: ja tossab mis jube. Ja automaks teeb selle, et j\u00e4\u00e4vad vanad romud vaid t\u00e4navatele. Kuna meie k\u00fctuse aktsiis on juba \u00fcks Euroopa k\u00f5rgeimaid, siis pole m\u00f5tet Eestis tekitada automaksu. <\/p>\n\n\n\n
Mis saab olema j\u00e4rgmise Euro parlamendi valimiste suurim teema?<\/p>\n\n\n\n
Tean! Kindlasti j\u00e4lle Euroopa Liit: kas f\u00f6deratsioon? Suure vaevaga lepiti kokku mingi 1% panna eelarvesse rahvuslikust kogutulust. Aga \u00fckski riik ei ela nii v\u00e4hese protsendiga. Valdav on h\u00e4\u00e4lte enamus et otsusi teha. Kuid sanktsioonid on vaja otsustada \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt. Ja see t\u00e4hendab, et Ungari saab hetkel blokeerida Euroopa Liidu p\u00fc\u00fcdlusi. Kuid kui see \u00e4ra kaotada, siis saaks ka niimoodi kellegi huvisid mutta tampida. <\/p>\n\n\n\n
<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Andrus Ansip: N\u00fc\u00fcd on ta Europarlamendi liige. K\u00f5ige suurem fraktsioon saab esimesena valida ametikohti parlamendi siseselt. Seej\u00e4rel saab fraktsiooni siseselt k\u00f5ige suurem delegatsioon jne. Alguses sai Urmas Paetist v\u00e4liskomisjoni aseesimehe koha, Ansipist sai Eesti (reformierakonna?) delegatsiooni juht. V\u00e4ike soovahetus nali! Urmas Paet nimelt ei saanud kohta, kuna esimees juba oli meesterahvas ja kuna sooviti naist […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":9399,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,86],"tags":[],"class_list":["post-9398","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-86"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9398","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9398"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9398\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9399"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9398"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9398"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9398"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}