{"id":931,"date":"2020-10-27T18:15:00","date_gmt":"2020-10-27T16:15:00","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=931"},"modified":"2023-08-31T21:47:15","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:15","slug":"ingvar-parnamae-rahvusvaheline-relvakaubandus-kuidas-see-tegelikult-kaib","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2020\/ingvar-parnamae-rahvusvaheline-relvakaubandus-kuidas-see-tegelikult-kaib\/","title":{"rendered":"Ingvar P\u00e4rnam\u00e4e – \u201cRahvusvaheline relvakaubandus, kuidas see tegelikult k\u00e4ib?\u201d"},"content":{"rendered":"

<\/strong>27.10.2020<\/p>\n\n\n\n

Kaitseministeeriumis oli relvastusdirektor, hangete osakonna juhataja<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4na r\u00e4\u00e4gime legaalsest relvakaubandusest, mitte illegaalsest, mida teame filmidest ja mis tundub v\u00e4ga p\u00f5nev ja m\u00e4rulirohke. \u00dcldiselt aetakse k\u00f5ike siiski viisakalt. Relvaturg n\u00e4eb v\u00e4lja nagu laat v\u00f5i tippkohtumine, kus viisakates riietes inimesed teevad tehinguid ja arutavad \u201esurmigavaid teemasid\u201c. Palju tehakse ka hankeid ja tehinguid \u00fchiselt, sest nii on odavam.<\/p>\n\n\n\n

Stockholmi Rahvusvaheline Rahu Uuringute Instituut (SIPRI) on peamine allikas, kust raportitest saab infot relvakaubanduse kohta, suurimad eksportijad, importijad jne.<\/p>\n\n\n\n

Relvakaubandus oli 50date alguses madalseisus, kuid k\u00fclma s\u00f5ja ajal kogus korralikult tuure. Siis alates kaheksak\u00fcmnendate teisest poolest langes relvakaubanduse maht \u00fcleilmselt korralikult, kuid 2000. aastate algusest on need numbrid j\u00e4lle kasvanud ja praegu liigume relvakaubanduse numbrite j\u00e4rgi uue k\u00fclma s\u00f5ja suunas. Selles SIPRI graafikus ei arvestata muidugi igasuguseid k\u00e4situlirelvi ja illegaalset relvakaubandust, vaid ikka suuri asju (nagu lennukikandjad, tankid jne jne), sest selline tehnika m\u00e4\u00e4rab p\u00e4riselt s\u00f5dade tulemused.<\/p>\n\n\n\n

Toimub ka relvastuskontroll, mis aitab s\u00f5da \u00e4ra hoida. Eriti oluline on see just tuumarelvade puhul, millest Eestis ehk r\u00e4\u00e4gitakse teenimatult v\u00e4he. Relvastuskontrolli vaates on k\u00fcllaltki nutused, nt kaitsekulutuste kasv, keemiarelvade leviku suurenemine, aktiivsed konfliktid, rahvusvahelise \u00f5iguse ignoreerimine jne.<\/p>\n\n\n\n

Aktiivseid relvastatud konflikte on \u00f5nneks siiski maailmas hetkel k\u00fcllaltki v\u00e4he, kuid kogu aeg kuskil midagi siiski toimub, ja olemasoleva relvaarsenali potentsiaal on ikkagi hirmutavalt suur.<\/p>\n\n\n\n

Ida-Euroopas on kaitsekulutused korralikult kasvanud. Praegu on Eesti kaitsekulutuse suurusj\u00e4rk SKT-st kuskil 2,3%, mis on piisavalt v\u00e4ike, et \u00f5petajatele palka maksta, kuid selle eest on juba t\u00e4itsa korralikku tehnoloogiat v\u00f5imalik osta.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hja-Aafrika (Liib\u00fca konflikt, Egiptus, Al\u017eeeria) on v\u00e4ga suuri kaitsekulutusi teinud viimasel ajal – nii ka Ida-Aasia (Hiina).<\/p>\n\n\n\n

Kokku kulutatakse terves maailmas relvastatuse peale kuskil 2 triljonit. Tore oleks muidugi, kui ei kulutataks \u00fcldse, kuid kuna maailm on selline, siis ka Eesti-sugune v\u00e4ikeriik peab kulutama<\/p>\n\n\n\n

Suurim relvaeksportija on USA, teisel kohal on Venemaa, kellele j\u00e4rgnevad veel Prantsusmaa, Saksamaa ja Hiina. Suurim importija on Saudi-Araabia, kellele j\u00e4rgnevad India, Egiptus, Austraalia ja Al\u017eeeria.<\/p>\n\n\n\n

Hiinat pole tavaliselt uudistes kuskil konfliktides v\u00e4ga n\u00e4ha, kuid kulisside taga sebivad korralikult, nt on pea pooled ISIS-e relvad p\u00e4rit Hiinast. Sama agaralt sebivad kulisside taga ka venelased.<\/p>\n\n\n\n

K\u00dcSIMUS: Millised on k\u00f5ige mahukamad relvasuhted (kellelt-kellele)? VASTUS: Relvakaubandus on v\u00e4ga seotud diplomaatiliste suhetega. L\u00e4\u00e4neriigid m\u00fc\u00fcvad l\u00e4\u00e4neriikidele ja idas m\u00fc\u00fcakse siis oma s\u00f5pradele. Vahel on isegi nii, et diplomaatilised suhted p\u00f5hinevad julgeolekualastel suhetel. Venemaa ja Hiina m\u00fc\u00fcvad palju Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas.<\/p>\n\n\n\n

K\u00dcSIMUS: Kui edukas on Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stus oma edendamisel (kuidas on m\u00f5jutanud Kaitseagentuur)? VASTUS: Kui v\u00f5rrelda USA-ga, siis ei ole Euroopa v\u00e4ga kuhugi j\u00f5udnud. On m\u00f5ned \u00fcksikud ettev\u00f5tted, mis on h\u00e4sti hakkama saanud, aga see pole juhtunud t\u00e4na Kaitseagentuurile, vaid t\u00e4nu suurriikide omavahelistele kokkulepetele. Tundub, et relvakaubanduses ei vii selline suur \u00fcmarlaua jutt v\u00e4ga kuhugi, vaja on raha.<\/p>\n\n\n\n

K\u00dcSIMUS: Milline on Hiina fookus (maav\u00e4gi, \u00f5huv\u00e4gi, merev\u00e4gi v\u00f5i\u2026), kuidas on see v\u00f5rreldes USAga. VASTUS: USA on praegu ainus, kes kannab v\u00e4lja k\u00f5ik domeenid (maa, \u00f5hk, vesi, k\u00fcber). Hiina on kasvanud nagu Eestigi, k\u00f5ige odavam on maav\u00e4gi, sealt hakkad pihta ja l\u00e4hed suuremaks. Merev\u00e4gi on k\u00fcll kallis, aga Hiina ehitab juba t\u00e4itsa mitmendat lennukikandjat. Sama asi ka \u00f5huv\u00e4ega, et palju on teadusarendust, kuidas asju paremaks teha, nt kiiremad lennukid jne. Kokkuv\u00f5ttes on Hiina ikka j\u00f5udnud suht igale poole, sest neil n\u00fc\u00fcd raha nagu on juba.<\/p>\n\n\n\n

Eesti relvakaubandusest ja kaitset\u00f6\u00f6stusest saab r\u00e4\u00e4kida alles kuskil viimase 15 aasta peale, sest kui Vene v\u00e4ed v\u00e4lja l\u00e4ksid, ei j\u00e4\u00e4nud siia v\u00e4ga midagi ja relvat\u00f6\u00f6stust kui sellist meil siis ei olnud. T\u00e4na suudab Eesti kaitset\u00f6\u00f6stus m\u00f5nes valdkonnas juba \u00fchtteist korraldada, kokku umbes sadakond ettev\u00f5tet, kes kuskil midagi teevad. Nt robootika, k\u00fcberkaitse, droonid, s\u00f5jariided jne. Mingites kindlates valdkondades hakkavad tegema isegi klastrimoodi asjad, et ettev\u00f5tted pigem panevad rohkem seljad kokku, et v\u00e4listurgudel l\u00e4bi l\u00fc\u00fca, mitte ei konkureeri omavahel.<\/p>\n\n\n\n

Reeglina teevad Eestis relvakaubandusealaseid otsuseid pigem ettev\u00f5tjate taustaga inimesed, p\u00e4riselt kaitsev\u00e4elaseid on siiski v\u00e4he. Samas oleks kaitsev\u00e4elaseid sinna vaja, sest nad n\u00e4evad erinevalt ettev\u00f5tjatest lahinguv\u00e4lja ikka teistsuguse pilguga. Eesti Parlamendis on isegi relvakaubanduse toetusr\u00fchm, mis v\u00f5iks k\u00fcll veidi aktiivsem olla, kuid eks see on natuke ettev\u00f5tete enda lobistamises ka kinni.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Liit on hakanud ka n\u00fc\u00fcd ikkagi rohkem investeerima, sest muidu lihtsalt ei j\u00f5ua kuidagi USA-le j\u00e4rele. Palju raha l\u00e4heb innovatsioonile ja teadusrahastusele ikkagi, sest sealt voovad tulla need uued n-\u00f6 Nokiad, mis riiki ennast ka edasi viivad.<\/p>\n\n\n\n

Kaitset\u00f6\u00f6stuse probleemid on sarnased tavaliste ettev\u00f5tetegi probleemidele ja on k\u00fcllaltki universaalsed erinevates riikides ja erinevatele ettev\u00f5tetele<\/p>\n\n\n\n

Piirangud kaitset\u00f6\u00f6stuses tegutsevatele ettev\u00f5tetele: tootmisload, personalialane julgeolekukontroll, f\u00fc\u00fcsiline julgeolek, k\u00fcberjulgeolek (kuidas IT-s\u00fcsteemid on \u00fcles ehitatud), piiri\u00fcletusload, kahese kasutusega kaup, strateegilise kauba sisse -ja v\u00e4ljaveoload sundkoormised, USA spetsiifilised piirangud, embargod<\/p>\n\n\n\n

Strateegilised valikukohad:<\/p>\n\n\n\n