{"id":9270,"date":"2023-09-19T22:10:45","date_gmt":"2023-09-19T19:10:45","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=9270"},"modified":"2023-09-19T22:10:45","modified_gmt":"2023-09-19T19:10:45","slug":"ukraina-soda-ja-selle-moju-meie-regiooni-julgeolekule","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2023\/ukraina-soda-ja-selle-moju-meie-regiooni-julgeolekule\/","title":{"rendered":"Ukraina s\u00f5da ja selle m\u00f5ju meie regiooni julgeolekule"},"content":{"rendered":"<p>(Oma \u00fclikooli ajal RSRi ei kuulunud aga mitmed s\u00f5brad olid liikmed. 1986 aastal korraldas \u00fcrituse: USA ja NSVL l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised. Rsr esindas n\u00f5ukogude liitu. JA \u00fckskord oli ka debatt: Hiina Kompartei uuemeelsed olid rsr ja tema oli vanameelsete leeris. \ud83d\udc4d<\/p>\n\n\n\n<p>On olnud eri riigiametites, ka Ilvese julgeoleku n\u00f5unik, v\u00e4lisluures, kaitsemini kantsler. 1994 kaitseminister ise.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ajakirjanikuna on j\u00f5udnud v\u00e4he t\u00f6\u00f6tada. Aga siiski! )<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fclma s\u00f5ja j\u00e4rgne maailm:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>K\u00fclma s\u00f5ja j\u00e4rgsed naiivsed lootused: Kui NL kukkus 1991 kokku: tekkis fukuyama s\u00f5nastuse \u00fcmber ka lootus et ajalugu on l\u00f5ppenud: rahu igavene! Hea tunnistada et s\u00f5da pole enam probleem!<\/li>\n\n\n\n<li>Sellest tulenev naiivne k\u00e4itumine: eriti L\u00e4\u00e4ne riikides: kaitsekulude v\u00e4hendamine ja s\u00f5ltuvused eba-demokraatlikest riikidest. Ntks energeetika s\u00f5ltuvus venemaast.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Usk demokraatiast kui universaalsest n\u00e4htusest: nt l\u00e4\u00e4ne katsed saavutada demokraatiat Afganistanis ja Iraagis. Afganistan eriti suur l\u00e4bi kukkumine: k\u00f5ik kukkus kohe p\u00e4rast ameeriklaste lahkumist kokku.<\/li>\n\n\n\n<li>Vene imperialismi uue t\u00f5usu mittem\u00e4rkamine. Magati maha see imperialistliku m\u00f5ttemaailma taas\u00e4rkamine. Meedia allutati otseselt v\u00f5i kaudselt riigi kontrolli alla: ntv (s\u00f5ltumatu tv) on nime poolest ainult s\u00e4ilinud, opositsiooni parteid h\u00e4vitatud, Litvinenko 2006 m\u00fcrgitamine (piiride kompamine, sest brittide reakstioon oli r\u00e4me n\u00f5rk ja seda \u00fcritati ka kinni m\u00e4tsida), Gruusia osas oli ka reakstioon n\u00f5rk (business as usual v\u00e4ga kiiresti), Ukraina 2014 ei muutnud ikka veel mentaliteeti et tuleb suhelda.<\/li>\n\n\n\n<li>Hilinenud reageerimine Hiina agressiivsuse kasvule: seni oli hiina suunatud siseriiklikule kasvule ja oli ka vahepeal mingisugune liberaliseerumine (netis sai igasugu asju \u00f6elda) aga Jinpingi v\u00f5imule tulek 2012 muutis seda. USA kiiremini kriitilisem aga Euroopas siiski m\u00f5ttelaad v\u00e4ga hiina s\u00f5bralik<\/li>\n\n\n\n<li>J\u00e4releandlikkus ja soov iga hinna eest v\u00e4ltida konflikti: ollakse valmis teha lollusi et v\u00e4ltida s\u00f5da: aga annab n\u00e4pu, v\u00f5tab k\u00f5ik.\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Meie liitlaste reakstioonid:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>USA: Bush Sr oli v\u00e4ga s\u00f5bralik Venemaa osas (leidis et balti riigid ja Ukraina ei peaks iseseisvaks saama: oli \u00f6elnud ukrainlastele otse, et nad ei tohiks iial iseseisvaks saada). R\u00f5\u00f5m k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5pu \u00fcle oli lihtsalt nii suur. Clinton siiski tahtis ka venemaaga suhet hoida. Balti riigid alles l\u00f5pus taheti vatsu v\u00f5tta. Bush Jr oli L\u00e4his-Idas liiga kurnatud. Venemaaga tal ei olnud aega tegeleda. Gruusia osas nt puudus neil lausa satelliidipilt. Venemaa polnud prioriteet. Barack Obama tahtis teha k\u00f5ike teisiti kui Bush Jr: tahtis tulla igalt poolt v\u00e4lja. Venemaa t\u00f5lgendas seda suure n\u00f5rkusena. Kuna ta \u00fctles et keemiarelvad on punane joon aga ta ei teinud midagi kui s\u00fc\u00fcria neid kasutas, siis k\u00f5ik \u201cpahad\u201d said j\u00f5udu mentaalselt juurde. Trump: tema p\u00f5hjakorea tegevus oli \u00e4kki isegi et heidutav. Biden: tema administratsioon on veidi parem variant Obama administ. Paljud t\u00f6\u00f6tajad on ikka samad. Ta on v\u00e4ga ettevaatlik, seda me n\u00e4eme relvastuse hankimise ja andmise juures just.\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Euroopa Liidu tuumikriigid: Saksamaa ja Prantsusmaa: totaalne reaalsuse mitte tunnistamine. Isegi Merkel, kes on idasakslane, tunnistas realistlikult venemaal toimuvat aga kas saksa t\u00f6\u00f6stuse survel vms tegi ta v\u00e4ga j\u00e4releandlikku poliitikat venemaaga. Ei ole ka veel tunnistanud et oleks vea teinud.\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Meie regioon: Rootsi oli ehk \u00fcks kriitilisemaid venemaa osas. Soome: retooriliselt 2021 aasta l\u00f5puni oli v\u00e4ga s\u00f5bralik venemaaga. N\u00e4iliselt v\u00e4hemalt! Eks nad said ikkagi aru et Venemaa on igavesti oht. Saadi aru, et venemaa k\u00f5rval on vaja suuremat inimhulka kaitsel seega ajateenistust nad \u00e4ra ei kaotanud. 2021 detsember: putiniga vestlus: et t\u00e4ielik muutus putini poolel. Nad ei tahtnud k\u00fcll liituda aga nad ei tahtnud et v\u00f5imalus kaotataks nende eest: seega reageerisid kiiresti.\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dchendkuningriigid: prantsusmaad kiiresti kritiseerisid kui nood m\u00fc\u00fcsid relvastust venemaale. Sanktsioone toetasid palju. Samas neil ju palju oligarhe Londonis jne ja selle kohapealt nad vait. JA muidugi suhe USAga on t\u00e4htis.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Jaapan: venemaa on arusaamatu n\u00e4htus. Ei usalda venelasi: Abe \u00fcritas pikkade aastate jooksul kuni 2021 seda kuriili saarte k\u00fcsimust lahendada. Seega v\u00e4ga naiivne sest t\u00e4iesti ebarealistlik loota et venemaa kunagi midagi tagasi annab!&nbsp;<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Meie enda suhtumine julgeolekusse<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>V\u00e4hesed pingutused 90ndatel: Lennart Meri: \u201cl\u00fchike ajaaken, et saada igalepoole nagu nato ja EU\u201d. nii oligi. Saime ise paremini aru, ohte n\u00e4gime aga midagi suurt oma kaitsev\u00f5imega ei teinud. Polnud raha lihtsalt. T\u00e4nane valitsus arutamas 200 miljonit ei oleks tollal olnud v\u00f5imalik.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Tugev retoorika, aga piiratud sammud 00ndatel. Reserv\u00f5ppused algasid tegelikult alles 2007. Muidu on ajateenistus m\u00f5tetu, sest ununeb.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Suhtumise muutus p\u00e4rast Vene gruusia s\u00f5da: venemaa ei kavatse leppida olukorraga, kasutab kasv\u00f5i j\u00f5udu. Seega oli selge mis toimub!<\/li>\n\n\n\n<li>J\u00f5ulised pingutused alates 2014: 2,0% kasvasid pidevalt aga edasi. N\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmisel aastal j\u00f5uab 3%ni.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Eesti diplomaatia pehmus autokraatsete riikide suunal: VM peavadki k\u00f5ikidega l\u00e4bi saama. \u00dcritatakse meil probleeme v\u00e4ltida. Kurioosne on n\u00e4iteks et isegi meie liitlased ei saanud aru mis tahame: Moskva visiit:\u00a0 kui Kaljulaid l\u00e4ks Moskvasse. Et meie kriitilised miks k\u00f5ik annavad k\u00e4tt aga siis l\u00e4hme ja anname ise.\u00a0 Tuli tagasi ja hakkas veel enam Venemaad kritiseerima. Ja liitlased olid v\u00e4ga imestunud. (Kaljulaid olevat tahtnud n\u00e4idata et me oleme laua taga mitte laua peal! Samas oli seal imelikke momente et oli tunda transiidi ja \u00e4ri ringkondade lobi. Toonane VM Sven Mikser oli v\u00e4ga pahane, kuna tema ei olnud ettevalmistusest midagi teadnud)\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>2014 j\u00e4rgsed sammud:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Sanktsioonid venemaa vastu, millised m\u00f5jud: venemaa majandus oli hirmsas kriisis p\u00e4rast sanktsioone 2014. M\u00f5jud siiani n\u00e4htavad: armee oleks tugevam oleks nad omanud ligip\u00e4\u00e4su l\u00e4\u00e4ne tehnoloogiale p\u00e4rast 2014 aastat.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Nato idatiiva kindlustamine: hulgad v\u00e4ikesed, aga siiski heidutamine. \u00dcks asi eetslasi tappa , teine asi sakslasi v\u00f5i britte.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Trump ja ebakindlus: kas tehakse uus MRP? Trump ju s\u00fcmpaatne autokraatidega. T\u00e4iendavana tuleb ka \u00f6elda, et ta on \u00f6elnud et USA eelk\u00f5ige. Seda \u00fctlevad pea k\u00f5ik inimesed seal aga Trump eriti selge v\u00e4ljendusega: ehk isegi kaalus NATOst lahkumist aga \u00f5nneks tema teadmised ei olnud v\u00e4ga head. Oli v\u00f5imalik teda ninapidi vedada!<\/li>\n\n\n\n<li>Naiivse v\u00e4lispoliitika j\u00e4tkumine kuni 24.02.2022: tegelikult j\u00e4tkus nagu enne! Teati k\u00fcll luure j\u00e4rgi (kusjuures esimest korda avalikustati USA luure andmed) aga kategooriliselt keelduti uskumast (USA tahtvat m\u00f5jutada euroopat). Venemaal tunne et l\u00e4\u00e4nt saab m\u00f5jutada manipuleerida.&nbsp;<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Venemaa 2014-2022<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00dcllatus sanktsioonide p\u00fcsivuse osas: isegi suurimad venemaa s\u00f5brad nagu Itaalia, Ungari ei ole vaidlustanud sankstioonide p\u00fcsivuse vajalikkust. Orban m\u00e4ngib m\u00e4ngu: tahab EU raha siiski ju.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Majandusraskused: nafta hinnad langesid. Seega vene kodaniku reaal sissetulek langes iga aastaga: seis j\u00e4i k\u00fcll aga paremaks kui 1990ndatel. Katastroof j\u00e4i \u00e4ra.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Naftahinna t\u00f5us ja enesekindluse suurenemine: eelarves j\u00e4lle rohkem raha: rahulolev rahvas, sest j\u00e4lle veidi raha igal pool<\/li>\n\n\n\n<li>Opositsiooni l\u00f5plik h\u00e4vitamine: ka s\u00fcsteemi v\u00e4line opositsioon: navaln\u00f5i m\u00fcrgitamine ja siis kinnipanek. (Vangide vahetusega saab \u00e4kki kusjuures \u00e4ra vahetatud!)<\/li>\n\n\n\n<li>Ukraina kui kinnisidee, otsus t\u00e4iemahulise s\u00f5ja kasuks: vene impeerium pole see mis ta on, kui pole ukraina selle sees. Seega vaja oma h\u00f5lma alla siiski v\u00f5tta! Putin r\u00e4\u00e4kis t\u00f5simeelselt et ukraina rahvust pole kunagi olnud ja ukrainat ka mitte: et mina saan \u2154 ja \u2153 l\u00e4heb jagamisele poola moldaavia jt vahel. Inimesed olid nii \u0161okis.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Totaalne vastandumine L\u00e4\u00e4nele: l\u00e4\u00e4nega ei saa, venemaa hiilgus v\u00f5imalik vaid l\u00e4\u00e4nt alla surudes.&nbsp;<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Ukraina 2014-2022<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Poro\u0161enko: \u00f5igeusu iseseisvumine (\u00f5nnestus saada konstantinoopoli heakskiit, hakkas venemaa \u00f5igeusu kirikust iseseisvuma), piiratud edu korruptsiooni edu osas, armee tugevdamine 2015-2022 (muidu poleks suutnud vastu pidada esimesi kuid 2022).<\/li>\n\n\n\n<li>Zelensk\u00f5i: naiivsest noorest poliitikust s\u00f5jakangelaseni: \u00fcks lubadus korruptsiooni vastane v\u00f5itlus. Ja et venemaa suhtes k\u00f5ik valesti tehtud: lahendan \u00e4ra! Aga sai kiretsi \u00e4ra et see ei s\u00f5ltu ukrainlastest: huvid on venemaal sellised et ukraina kaoks kaardilt. \u00dcks kord kohtusid putiniga: \u00e4\u00e4rmiselt kehvasti l\u00e4inud kohtumine: ja n\u00fc\u00fcd ka otsus putinil et vallutada tuleb: ukrainalsed kui fa\u0161istid jms.<\/li>\n\n\n\n<li>Armee tugevdamine ja konsolideerimine:&nbsp; ukrainat on palju aidanud et ka leitnandid tohivad palju ise otsustada.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Lootuste kadumine venemaa osas: enne oli tunne et asi paraneb suhete osas. Kiiev j\u00f5udis l\u00e4\u00e4nemeelseks juba 1990ndate l\u00f5pus.&nbsp;<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Venemaa valearvestused:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Ukraina \u00fchiskonna tundmise kadumine: probleem juba 2014: janukovit\u0161i poolt h\u00e4\u00e4letanud ukraina osad ei taha k\u00f5ik olla venemaa osa. Et kui ei v\u00f5eta venemaad vastu mitte lilledega siis v\u00e4hemalt positiivse neutraalsusega. Ka eestis on olnud ukrainlastega suhe ambivalentne.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Oma armee \u00fclehindamine: kuna multifilmid kui v\u00f5imsad on vene relvad on peitnud t\u00f5de kuiv\u00f5rd palju on seda raha tegelikult varastatud. Unikaalsed relvas\u00fcsteemid on tegelikult \u00e4\u00e4rmiselt kehvad. Ei suudagi iseennast need s\u00fcsteemid kaitsta.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>L\u00e4\u00e4ne reaktsiooni alahindamine: ei arvanud et hakatakse s\u00fcsteemselt ukrainat relvastama.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Putini jaoks tagasiteed enam pole: tema ei saa s\u00f5da veel l\u00f5petada. J\u00e4releandmisi ta teha ei saa. Riigi siseselt ta seda maha m\u00fc\u00fca ei suudaks eii riigile ega rahvale.&nbsp;<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>S\u00f5ja edasised stsenaariumid:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Venemaa vallutab lisa alasid: ei midagi suurt. Vaevalt!&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>S\u00f5ja hangumine<\/li>\n\n\n\n<li>Ukraina vabastab lisaalasid: kui kiiresti&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Ukraina taastab territoriaalse terviklikkuse: Krimm kerge v\u00f5tta, seega krimmis pole k\u00fcsimus aga keerulisem on vabastada donetsk ja donbassi idaosa. Venemaal kerge varustust ja inimesi\u00a0 juurde tuua. R\u00e4\u00e4kides sarnase tasemega ametikaaslastega Ukrainast on ettevaatlikult kuulda, et ehk on Ukraina isegi valmis seda donbassi \u201cpeldikut\u201d \u00e4ra andma. Avalikult seda nad kindlasti ei \u00fctle aga ehk kunagi.\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Eskalatsioon? Kui t\u00f5sine oht?&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Venemaa \u00e4hvardused ja punased jooned. (Putini punaseid joone r\u00e4me palju \u00fcletatud: venemaa r\u00fcndamine siis tuumarelv, krimmi r\u00fcndamine siis tuumarelv ja mitte midagi ei juhtunud)<\/li>\n\n\n\n<li>Reaktsioonid Washingtonis ja Berliinis ja Pariisis<\/li>\n\n\n\n<li>Taktikalise tuumarelva m\u00f5ju s\u00f5jale: oleks ka piiratud: rinde l\u00e4hedal ei taha kasutada. Aga see \u00e4rataks neutraalsed riigid suhtuma putinisse negatiivselt. Putin on ka vananev diktaator: kas 40 aastane major allub kui tal veel elus palju saavutada tegelikult?<\/li>\n\n\n\n<li>Kui reaalne oht? Ei saa lasta venelastel ennast sellega \u00e4hvardada<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Muutused euroopa julgeolekupildis<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Soome ja (t\u00e4na ka rootsi) saamine NATOsse<\/li>\n\n\n\n<li>NATO idatiiva j\u00e4tkuv tugevdamine.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Riigikaitsekulude j\u00e4tkuv t\u00f5us L\u00e4\u00e4nes<\/li>\n\n\n\n<li>Veidi pikemas perspektiivis t\u00f5en\u00e4oliselt Ukraina saamine NATOsse: Vilniuses lubadust ukrainlased t\u00e4nu USAle ja Saksamaale&nbsp; ei saanud. Aga mentaliteet on muutunud: j\u00e4rgmisel tippkohtumisel suvel Washingtonis r\u00e4\u00e4gitakse uuesti: ja ehk saab ka lubaduse et p\u00e4rast s\u00f5da saab NATOsse. Kui venemaa poleks r\u00fcnnanud ei oleks see isegi teeemaks isegi kui ukraina oleks soovi avaldanud.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Venemaal piiratud v\u00f5imalused s\u00f5jategevuseks v\u00e4ljaspool Ukrainat: pole enam suutnud karabahhis armeenlasi kaitsta: pole lihtsalt aserite vastu relvi ega inimesi panna. Norra l\u00e4hedal olevat vaid 20% senisest personalist. Meie juures sama pilt: pihkvas ka vaid 15-20%: dessant \u00fcksused on kaks korda tapetud. YAY! Uut s\u00f5da venemaa nii kiiresti pole suuteline alustama. Aga suur riik seega eks ta kosub ja pikemas perspektiivis ikka ohuks edasi.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Venemaa p\u00e4rast s\u00f5da:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Putin ja tema re\u017eiimi tulevik: nii ajupestud elanikkond: et usuks igat lollust. Aga seda ei tea muidugi!<\/li>\n\n\n\n<li>Erinevad \u00fclemineku stsenaariumid: antakse v\u00f5im \u00fcle kellegile veidi viisakamale. V\u00f5im ikka fsb k\u00e4es. K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem!&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Kas Venemaa lagunemine on v\u00f5imalik? Ei usu k\u00fcll: n\u00f5rk venemaa t\u00e4hendaks ehk toredaid riike kellega saaks suhelda. Aga miks peaks Peterburi elanik ja Moskva elanik tahtma elada eri riikides. Tore oleks aga nope.<\/li>\n\n\n\n<li>Kas demokraatlik venemaa on v\u00f5imalik? Kahjuks ei n\u00e4e et juhtuks. Ikka j\u00f5utakse tagasi nkn tagasi sinna kus putin praegu.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Kas mitte-imperialistlik Venemaa oleks v\u00f5imalik? Ei ole, sets k\u00fcsitlused n\u00e4itavad et suurriiklus on t\u00e4htsam inimestele kui elu kvaliteet. Vene \u0161ovinism ei kao: ja iga poliitik saaks populaarseks seda ideed toetades.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dcleminekuaeg ja naasmine Vene normaalsusesse<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Kuidas usgtude venemaasse?&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Oht korrata 90ndate aastate vigu.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Mitte siduda end venemaa siseste arengutega.: me ei saa neile demokraatiat peale suruda<\/li>\n\n\n\n<li>Maksimaalne majanduslik ja poliitiline isolatsioon<\/li>\n\n\n\n<li>Raske saavutada: alati tekivad inimesed kes tahavd venemaaga l\u00e4bi k\u00e4ia: eriti l\u00e4\u00e4ne euroopas aga ka meil. Transiidi lobby jne.&nbsp;<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Mida meie peame tegema?&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>J\u00e4\u00e4me piiririigiks! Kaitsekulud jms<\/li>\n\n\n\n<li>NATO, ELi ja L\u00e4\u00e4ne \u00fchtsuse hoidmine: ei kritiseeri nii palju, hoiame \u00fchte<\/li>\n\n\n\n<li>NATO ja ELi laienemise toetamine: tahame nii ukrianat, gruusiat, armeeniat, moldovat jne. Muidugi m\u00f6\u00f6ndustega ja seda eriti j\u00e4lgides. Gruusiale kandidaadi staatust ei annaks sest nad liiga s\u00f5brlaikud venemaaga. Ka L\u00e4\u00e4ne-Balkanil peaks m\u00f5tlema laienemise peale: Serbia on k\u00fcll problemaatiline: tuleb selgeks teha et nad siis meie mehed.\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Liitlaste senisest suurem kohalolek!<\/li>\n\n\n\n<li>Enda s\u00f5jalise kaitse maksimaalne tugevdamine<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Hiina ja muud riskid:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Hiina agresiivus suureneb, samas arengukiirus v\u00e4heneb<\/li>\n\n\n\n<li>USA jaoks on Hiina suurim oht. Vaevalt et Jaapanit r\u00fcndab ja Taiwani s\u00f5da siiski suur oht ka Hiina jaoks<\/li>\n\n\n\n<li>L\u00e4his-ida terrorism<\/li>\n\n\n\n<li>Migratsioon: surve kindlalt suureneb aga ei j\u00f5ua r\u00e4\u00e4kida hahahhaa<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Q&amp;A<\/p>\n\n\n\n<p>Ruth: Paljud r\u00e4\u00e4kinud Ukrainast. \u2026..suhe l\u00e4\u00e4ne ja venemaa vahel<\/p>\n\n\n\n<p>Vastus: kui venemaa etteotsa tulevad v\u00e4hegi viisakamad n\u00e4od siis tuleb kohe surve et tuleb normaliseerida suhted venemaaga. Ja tahetakse talle kohe koht leida.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Q: Kad\u00f5rovi languse v\u00f5imalik m\u00f5ju?\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>A: Igal juhul faktor! T\u0161et\u0161eeniaga nkn alati probleeme olnud ja see lahvataks kohe uuesti. Vene eliit t\u0161et\u0161eenide osas kriitiline: v\u00e4ga lausa. \u00c4kki on Kad\u00f5rov eliidi poolt m\u00fcrgitatud, sest putin n\u00f5rgem ja taheti majanduslike huvide t\u00f5ttu temast lahti saada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Q: kas meie s\u00fc\u00fc?????????? sten???<\/p>\n\n\n\n<p>A: Venemaa ei t\u00e4itnud mingist otsast mitte mingeid kriteeriume. Eriti putini ajal: k\u00f5ik tegelikud sammud olid ebademokraatlikud. Ta ei olnud ka siiras tollal, pigem ikka retooriline m\u00e4ng. Ta oli ebakindel tollal veel: \u00e4sja sattunud sinna kuhu oli sattunud. Mida kindlamalt ta end tundis seda ausamalt ta end v\u00e4ljendas.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Q: valgevene koht? Ei saa aru mis k\u00fcsimus?<\/p>\n\n\n\n<p>A: hall tsoon laati v\u00f5imalus tegutseda. Venemaa ei aktsepteeri neutraalseid riike. Moldoval kindlus seoses piiri puudumisega venemaaga.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Q: Richard: donbassi osas ehk tohib l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida? Kas ukrainlased ei karda et see v\u00f5ib venemaal t\u00f5lgenduda kui v\u00f5it.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>A: isegi kui Ukraina saab tagasi Krimmi ja k\u00f5ik muu peale donbassi siis nad on veendunud et putinit see nkn ei huvita. Pigem h\u00fcpoteetiline: Donbassi putin tahab v\u00e4hem kui Krimmi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Q: kui suur on t\u00f5en\u00e4osus et vene m\u00fctoloogia laguneb?<\/p>\n\n\n\n<p>A: ei \u00fctleks et v\u00f5imatu: venemaal v\u00f5ib toimuda k\u00f5ik ootamatult. Aga t\u00e4nasel hetkel nii meedias kui sotsiaalmeedias ei ole tunnet et oldaks sisemiselt kokku kukkumas. Pole ehk entusiasmi aga tunne et l\u00f5petaks k\u00f5ik \u00e4ra pole. Kriitika on juhtkonna osas, ehk isegi putini osas aga mitte vene idee osas. Ideoloogia on ikka olemas: tahaks ise diivanil istuda aga s\u00f5ja v\u00f5ita!<\/p>\n\n\n\n<p>Q: kallas v\u00f5itis et venemaa vajaks n\u00fcrnbergi kohust et muuta arusaam?<\/p>\n\n\n\n<p>A: jah vajaks deputiniseerimist. See ainult okupatsiooniga v\u00f5imalik. Aga keegi tee seda. Ambitsioone pole. Ka ukrainlastel mitte. Oleks hea aga ei juhtu eales!&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Q: mida arvata prigo\u017eini l\u00e4bi kukkunud riigip\u00f6\u00f6rdest? Kas hoopiski n\u00e4item\u00e4ng?<\/p>\n\n\n\n<p>A: kindlasti mitte. N\u00e4itas et s\u00fcmpatiseerijaid oli vene armee juhtkonnas palju. Kui vaadata mida tegid avaliku elu tegelased selle ajal: siis v\u00e4ga v\u00e4hesed \u00fctlesid putini kaitseks midagi: patriarh Kirill ja Medvedev. Parem oli vaadata mis juhtub ja siis r\u00e4\u00e4kida. 200st tipust l\u00e4ksid kohe 80% \u00e4ra moskvast. Aga \u00fcritati varjata s\u00f5bra juurde minnes. Aga prigo\u017ein tegi vea: kokkulepe kestis max 2 kuud. Lenin \u00fctles ju ka et kokkulepped head nii kaua kui mulle kasulikud. Oleks v\u00f5inud ju ette aimata.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Q: Kas meil on k\u00fclm s\u00f5da?&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>A: hullemgi veel. Siis oli siiski rahulik suhtlus. Ma m\u00e4letan veel NL aega: poliitvange v\u00e4he. Pidi ikka pingutama: pidi oragnisatsiooni looma. Mitu korda hoiatati. Aga n\u00fc\u00fcd \u00fcks t\u00fchipaljas silt juba viib vangi. Kui kindralid hakkavad juba kaduma. Kas perioodile nimi pannakse oleneb perioodi pikkusest: vahe on ehk selles et venemaal pole enam nii kindlalt vasallkonda. Luka\u0161enka, P\u00f5hja-Korea ning Iraan. Hiina ei taha v\u00e4ga anda relvi venemaale: ekspordil p\u00f5hinev hiina majandus vajab USAd seega ei taha riskida. Venemaa pole oma ajaloos s\u00f5du \u00fcksi v\u00f5itnud.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Q: kas midagi sellist v\u00f5ib uuesti juhtuda nagu prigo\u017einiga?<\/p>\n\n\n\n<p>A: kuna sjas kehvasti l\u00e4heb, siis s\u00f5jav\u00e4es palju sisepingeid. S\u00f5ja bloggereid lugedes j\u00e4\u00e4b mulje et kord oleks nagu hohollid kohe h\u00e4vitatud siis kohe j\u00e4rgmine p\u00e4ev j\u00e4lle h\u00e4dakisa: pinged olemas seega. Ja ei n\u00e4e et eliit oleks toetanud putinit prigo\u017eini m\u00e4ssu ajal.<\/p>\n\n\n\n<p>Q: Spekulatsiooni k\u00fcsimus: milliseks kujuneb M\u00e4gi-Karabahh?\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>A: tundub et lahendatakse l\u00e4hip\u00e4evil \u00e4ra. Aserid selgelt \u00fclekaalus. Ka Pa\u0161injan ei kibele v\u00f5itlusse asuda. Leppinud vist tegelikult M\u00e4gi-Karabahhi kaotamisega. Just noored armeenlased leiavad et see t\u00fcli segab. On lootust et konflikt saab rahuldava vastuse: kaukaaslased s\u00f5bralikud omavahel. See aga venemaale kehv olukord: usa selle nimel palju t\u00f6\u00f6tanud. Venemaa aga tahab et nad omavahel t\u00fclis. Isegi m\u00f5eldakse et on ehk mingid salajased kokkulepped sel juhul positiivsed arengud v\u00f5imalikud. Juhul kui aserid kaustavad v\u00f5imalust siis j\u00e4\u00e4vad ka pinged.\u00a0<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>(Oma \u00fclikooli ajal RSRi ei kuulunud aga mitmed s\u00f5brad olid liikmed. 1986 aastal korraldas \u00fcrituse: USA ja NSVL l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised. Rsr esindas n\u00f5ukogude liitu. JA \u00fckskord oli ka debatt: Hiina Kompartei uuemeelsed olid rsr ja tema oli vanameelsete leeris. \ud83d\udc4d On olnud eri riigiametites, ka Ilvese julgeoleku n\u00f5unik, v\u00e4lisluures, kaitsemini kantsler. 1994 kaitseminister ise.&nbsp; Ajakirjanikuna on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":9271,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,86],"tags":[7],"class_list":["post-9270","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-86","tag-loengud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9270","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9270"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9270\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9270"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9270"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9270"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}