{"id":9215,"date":"2023-09-12T21:51:57","date_gmt":"2023-09-12T18:51:57","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=9215"},"modified":"2023-09-12T22:05:46","modified_gmt":"2023-09-12T19:05:46","slug":"rainer-saks-rsris-rohkem-kui-poolteist-aastat-soda-ukrainas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2023\/rainer-saks-rsris-rohkem-kui-poolteist-aastat-soda-ukrainas\/","title":{"rendered":"Rainer Saks RSRis: Rohkem kui poolteist aastat s\u00f5da Ukrainas"},"content":{"rendered":"<p>USA j\u00e4\u00e4b<\/p>\n\n\n\n<p>Hiinal majandusarengul on lagi ees. Sellest, kuidas Hiina majandus on \u00fcles ehitatud.<\/p>\n\n\n\n<p>Hiina vaatab Taiwanile nii nagu Venemaa Ukrainale. Hiina kindlasti on tundlikum Taiwani osas kui Venemaa Ukraina osas tervikuna. Taiwani pole iseseisva riigina tunnustatud juba ammu, see murrang toimus juba 1960ndatel. Selleks, et Taiwani h\u00f5ivata, on risk USA: kui USA hakkab Taiwani toetama, peab tekkima mingi pariteetsus.<\/p>\n\n\n\n<p>(K\u00fcsimus rahva seast): &#8220;Mis on p\u00e4ris toetamine?&#8221;. Vastus: s\u00f5jaline toetamine (relvad jms), ent mitte ilmtingimata s\u00f5tta astuma.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Hiina ehitab laevastikku, et \u00fcldse seda pretensiooni esitada, visuaalselt t\u00f5estada.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui rahvusvaheline \u00fcldsus ei reageeritaks Ukrainas toimuvale Ukrainat teotades, siis see motiveeriks Hiinat kiirustama Taiwani h\u00f5ivamisega. On tekkinud ajaline aken: kui Ukrainat ei toetataks, oleks veel v\u00e4iksem t\u00f5en\u00e4osus, et Taiwani toetataks.<\/p>\n\n\n\n<p>Hiina ja Venemaa suhted<\/p>\n\n\n\n<p>Miks on Hiinal \u00fcldse Venemaad vaja:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Hiinale sobib kui Venemaa n\u00f5rgeneb\u2026Kas see on t\u00f5siseltv\u00f5etav? Kuulujutt, mis on minevikust tulevikku \u00fclekantud.<\/li>\n\n\n\n<li>Strateegiline partnerlus, samas Hiinal ei ole liitlasi, Hiina ei v\u00f5ta teiste riikide ees kohustusi. Mida Hiina teeb on: ehitab \u00fcles partnerlusi vastavalt strateegiatele nendes regioonides. Hiina \u00fcksinda ei suuda esitada s\u00f5jalist v\u00e4ljakutset USA-le veel pikka aeg. Hiina enda tuumarelv ei ole v\u00f5imeline heidutama USA oma. Kui puhkeks tuumas\u00f5da Hiina ja USA vahel, suur osa Hiina rakette ei j\u00f5uaks isegi ilmselt USA-ni. Venemaa arsenal on aga see, mis tagaks selle pariteetsuse. P\u00f5him\u00f5tteliselt t\u00e4hendab see partnerlus seda, et kui riikide vahel on probleeme ja \u00fchine vastane, siis tekib \u00fchine koost\u00f6\u00f6, millega \u00fcritakse USA domineerimist l\u00f5hkuda<\/li>\n\n\n\n<li>Hiina omakorda ei ole \u00fcldse huvitatud, et Venemaa n\u00f5rgeneks ja kukuks kokku v\u00f5i et ka s\u00f5da kestaks kaua<\/li>\n\n\n\n<li>K\u00f5ige sobivam s\u00f5jal\u00f5pu stsenaarium on mitte l\u00f5pp vaid paus, praegusel rindejoonel lahing l\u00f5peb, tulevad l\u00f5pmatud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, kuni Venemaa suudab oma armeed taastada. Seda \u00fcritatakse saavutada eelmisest s\u00fcgisest saadik. Ukraina toetajad pole seda praegu \u00e4ra ostnud, toetus on j\u00e4tkunud.<\/li>\n\n\n\n<li>Hiina jaoks on ebameeldiv: l\u00e4\u00e4neriigid said \u00fcle ps\u00fchholoogilisest barj\u00e4\u00e4rist toetamise osas. Miks Venemaa ei suuda nt Balti riike r\u00fcnnata: suur globaalne vastasseis, pole vahendeid<\/li>\n\n\n\n<li>L\u00e4\u00e4neriikide arsenalide laod on \u00fcsna t\u00fchjad. Samas on tohutuid ressursse vaja. Hakatakse uuesti tootma ja see Hiinale ei sobi. Kui tuurid v\u00f5etakse \u00fcles siis j\u00e4rgmised 5-10 aastat L\u00e4\u00e4s tugevneb ja areneb, saavutab domineeriva positsioone. See v\u00e4hendab oluliselt Hiina v\u00f5imalusi positsioone Vaikses Ookeanises parandada.<\/li>\n\n\n\n<li>On kaks relvastandardit: NATO standard (k\u00f5rgema kvaliteediga relvad)\u00a0ja Venemaa standard.\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Kui kujutada ette, et s\u00f5da praegu j\u00e4\u00e4b seisma, tuleb vaherahu, siis v\u00f5ib arvata, et selleks, et Venemaa saaks oma relvastust ja v\u00e4lja\u00f5ppetasemele viia, mis see oli 2022. aastal 24. veb, l\u00e4heks 10 aastat. Kui sanktsioonid kestavad, siis isegi kauem.<\/li>\n\n\n\n<li>Inimesed ei s\u00f5di \u2013 s\u00f5divad \u00f5petatud inimesed.<\/li>\n\n\n\n<li>Reserv ei ole nii suur, kui alguses tundus.<\/li>\n\n\n\n<li>Vladivostoki kohtumine on sellep\u00e4rast oluline, et see v\u00f5ib Hiina motivatsiooni toetada Venemaad relvadega kasvatada<\/li>\n\n\n\n<li>Hiina on v\u00e4ltinud suurte relvatarnete k\u00f5nelusi<\/li>\n\n\n\n<li>S\u00f5ja j\u00e4tkamise korral ei tundu, et Venemaa suudaks hiinlasi \u00fcmber veenda. K\u00fcll aga vaherahu korral\u2026<\/li>\n\n\n\n<li>Ukraina puhul on praegu laual kolm muutujat, mis defineerivad s\u00f5jalise kestvuse: kas l\u00e4\u00e4ne toetus j\u00e4tkub ja kui suures mahus; Venemaa sisepoliitiline olukord; kui suured on m\u00f5lema poole kaotused<\/li>\n\n\n\n<li>Valimised 2024. aasta kevadel Venemaal, kas Venemaa eliit talub seda olukorda? Kas venemaa julgeb teha veel \u00fche mobilisatsiooni, kust relvi saadakse?<\/li>\n\n\n\n<li>Kui Ukraina tuleb sellest k\u00f5igest eluga v\u00e4lja, siis maailm \u00fchte moodi??<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>K\u00fcsimused<\/p>\n\n\n\n<p>USA valimised, kuidas see m\u00f5jutab Ukraina toetust edaspidi: kindlasti m\u00f5jutab, kui oluliselt, seda ei tea. S\u00f5ltub, keda valitakse. Me vaatame USA presidente natuke nagu filmides, tegelikult neil nii suurt m\u00f5ju poliitika kujundamisele ei ole, samas suure soovi korral saavad ikkagist asju muuta.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Euroopa-Ameerika suhted on kehvakesed, kaubavahetus ei ole selline nagu strateegilistel liikmetel olema peaks. Trump keeras selle pea peale. Kindlasti m\u00f5jutavad valimised v\u00e4ga palju. Loodetakse, et tuleks selline kandidaat, kes leiab, et USA huvid on mujal ja v\u00e4hendab fookust, see motiveerib kahtlemata Venemaad.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kas on realistlik, et Euroopa n\u00fc\u00fcd Ukraina s\u00f5ja m\u00f5jul kasvatab enda s\u00f5jav\u00f5imu, kas saab suurj\u00f5uks: s\u00f5ltub Euroopast, vaatame Euroopat k\u00f5rvalt, mida te n\u00e4ete? Kas te n\u00e4ete Brexitit? Ei ole seda sisemist j\u00f5udu, mis veaks tuleviku poole. \u00dcle hulga aja on EL-il paar tugevat juhti. Tegelikult on see Euroopa \u00fcsna v\u00e4heveenev ja ta ei suuda nt Prantsuse farmerid dikteerivad rohkem majandust. Kui riigid ei lahenda oma siseprobleeme \u00e4ra, siis see hakkab takistama k\u00f5iki teisi. Suuremas osas on Euroopa strateegia l\u00e4bi kukkunud: kogu majanduskasv 90ndal ja ka hilje, tekkis sellest, et saadi v\u00e4ga odav energiasisend venemaal ja mujalt. Korraga selgus, et see on ohtlik + mirgatsioonikriis + covidkriis. Saabub hetk, kus ei suuda end mobiliseerita, et strateegiat \u00fchiselt p\u00fcstitada. UK oli varem taskaalustav j\u00f5ud. J\u00e4\u00e4b \u00fcle, et tegeletakse inim\u00f5igustega. EL pole suutnud konsolideerida \u00fchist l\u00e4henemist.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Mis India huvid v\u00f5i v\u00f5imalsued praeguses maailmapoliitikas on: Ukraina sattus olukorda, kus ta sattus integratsiooni soovi t\u00f5ttu r\u00fcnnaku alla. India ei \u00fchine sanktsioonidega? See on totaalne v\u00e4ljakutse esitamine L\u00e4\u00e4nriikide v\u00e4ljaehitatud s\u00fcsteemile. BRICS koost\u00f6\u00f6?&nbsp; K\u00f5lmutatud s\u00f5ja seisukord. Rv maksete s\u00fcsteem, mis on t\u00e4ielikult USA v\u00f5imus. Selle murdmine on BRICS-i nurgakivi. Dollar on n\u00fc\u00fcdaks ainuke globaalne valuuta. Euro on sellest maksete s\u00fcsteemist t\u00e4iesti s\u00f5ltuvuses. V\u00e4\u00e4rtuslik ainult vb Balkanil vahetusvaluutana?? India hoidis korraga k\u00e4si kahel standardil: USA (\u00f5huv\u00e4gi), merev\u00e4e komponendid nt on v\u00f5etud Venemaal ja Venemaa hakkab \u00e4ra hukkuma. Indial on vaja selleks, et Venemaa ohjeldaks Hiinat. Suhete pundar on palju keerulisem ja seet\u00f5ttu India pole loomult avatud vaid on suletud s\u00fcsteem, karmi tollipiiarangu s\u00fcsteemiga. India peab domineerimiseks seda kuidagi muutma. Indias on 30% kirjaoskamatud, elektriligip\u00e4\u00e4s on pooltel, mist\u00f5ttu India arendab digiriiki selle m\u00f5ttega, et \u00e4kki ikoonidega on v\u00f5imalik tekiktada suhtlust riigiga. India v\u00e4ljakutsed on hoopis teised, skeptiline, et Indiast saab maailma k\u00f5ige suurem \u00fchiskond. Kadunud linnad, n\u00e4lg. India on stagnatsioonis ja t\u00f5sist arengut ei toimu? \u2013 kellegi teise tsitaat<\/p>\n\n\n\n<p>Mis oleksid need asjad, mis Venemaa s\u00f5jas alla suruksid \u2013 suured kaotused, need muutuvad talumatuks.<\/p>\n\n\n\n<p>MIks ukraina r\u00fcndab venemaa linnu tsiviilkaotusteta; diskrediteerib venemaa v\u00f5imu, kui tekiks lasesurmad, oleks naratiiv juba pea peal<\/p>\n\n\n\n<p>Kui suur on venelaste \u00fclest\u00f5usu t\u00f5en\u00e4osus? Seda on raske ette ennustada.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00f5hja-Korea ja Venemaa kohtumine: kuidas m\u00f5jutab suhteid. Venemaa kasutab USA heidutamiseks. Isegi kui p\u00e4ris kooost\u00f6\u00f6d teha ja on lis meeidak\u00e4ra, siis USA peab ikka planeerima ressursse LK ja Jaapani kaitseks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Kas EL v\u00f5iks v\u00f5tta mingi intsiatiivi v\u00f5i peaks keskenduma siselistele probleemidele: EL-i v\u00e4lis- ja sisejulgeolek on fiktsioon? EL liikmesmaad ei ole seda otsustus\u00f5igust \u00e4ra delegeerinud ja ei delegeeri ka. EL riigid on rahvusriigid ja inimesed ei ole sellega n\u00f5us. Euroopal oli v\u00f5imalus v\u00f5tta Kaukaasias liidriroll, EL ei saanud hakkama. Oli vaja ehitada \u00fchendusteed, Aserbaid\u017eanil puudus Musta mereni \u00fchendus. Oleks EL suutnud 90ndatel ehitada seda, oleks olnud teine olukorda. Aseril puudub igasugune ambitsioon Euroopa suunal, Gruusias pole toetus ka \u00fchem\u00f5tteline, Armeenia on v\u00e4ga lollis seisus, aga Euroopa meelsust on v\u00e4ljandada hilja. Aremaania kogukond v\u00f5ib m\u00f5jutada USA valitsust? Euroopa on kaotanud oma m\u00f5ju Kesk-Aasias ja Kaukaasias. J\u00e4tkuvalt arengu- ja humkoost\u00f6\u00f6 k\u00e4igus annab suuri rahasummasid, aga t\u00f5en\u00e4oliselt ei oska seda ressurssi kasutada?<\/p>\n\n\n\n<p>Kas sellel kalendriaastal v\u00f5ib Ukraina rahvas astuda Krimmi ps-le? Ei julge prognoosia. Aga usub, et Ukrainaon hakanud s\u00f5ldima rohkem strateegiliselt ja ei taha kasutada mehi lis et peale tugida. Vaid tekitada olukord, kus Venemaa on sunnitud ise taanduma. See on enamv\u00e4hem \u00f5nnestunud. Krimmi on kergem h\u00f5ivata ki Donbasi.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kui r\u00e4ngad tagaj\u00e4rjed on Rootsi koraanip\u00f5letajatel: Rootsile endale eelk\u00f5ige. Soomlastel juhtus sama, aga naid said olukorraga hakkama. Rootsi prestii\u017e saab kannatada. Islamiriigid saaad ka aru, mis toimub ja ei ole seda enam sp kommenteerinud<\/p>\n\n\n\n<p>Brasiilia poliitikud on frustreerunud, sest neil on mingit laadi s\u00f5ltuvus USA-st. Seda ei saa v\u00e4ga katkestada ka. Miks Brasiilia saatkond kinni pandi? K\u00e4rped. Ladina-Ameerikas on Euroopa vastasust v\u00e4hem. Argentiinat motiveeerib ka pigem see, et midagi oleks teistmoodi. On ju olnud tegelikult sama k\u00f5rge elutase kui USAl<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>S\u00f5ja j\u00e4tkamise korral ei tundu, et Venemaa suudaks hiinlasi \u00fcmber veenda. K\u00fcll aga vaherahu korral\u2026<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":9216,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,86],"tags":[],"class_list":["post-9215","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-86"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9215","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9215"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9215\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9216"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9215"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9215"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9215"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}