{"id":9189,"date":"2019-12-03T00:00:07","date_gmt":"2019-12-02T22:00:07","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/artiklid\/2023\/rsri-valispoliitika-memo-2-venemaa-tulemuur-tulised-tsiili-protestid-ja-savijalgadel-iraani-lepe-copy\/"},"modified":"2023-09-10T00:01:39","modified_gmt":"2023-09-09T21:01:39","slug":"rsri-valispoliitika-memo-3-kaitsetu-euroopa-liit-ja-valimisjargne-patiseis-iisraelis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/artiklid\/2019\/rsri-valispoliitika-memo-3-kaitsetu-euroopa-liit-ja-valimisjargne-patiseis-iisraelis\/","title":{"rendered":"RSRi V\u00e4lispoliitika Memo #3: Kaitsetu Euroopa Liit Ja Valimisj\u00e4rgne Patiseis Iisraelis"},"content":{"rendered":"<pre class=\"wp-block-code\"><code>NATO ning \u00fchtlasi Euroopa Liidu kaitsekulutuste teema tegi p\u00e4evakajaliseks prantsuse president Emmanuel Macron. K\u00f5igepealt k\u00e4ies v\u00e4lja oma Euroopa Liidu armee idee ning hiljem v\u00e4ites, et NATO on ajusurmas. M\u00f5istagi on suurenev oht idast nii Venemaa kui ka Hiina n\u00e4ol ja USA protektsionistlik k\u00e4itumine pannud Euroopa Liidu liidrid liikmesriikide turvalisuse p\u00e4rast muretsema.\n\nKui Prantsusmaa president Emmanuel Macron pooldab eelk\u00f5ige Euroopa armee loomist, siis Saksamaa juht Angela Merkel on j\u00e4\u00e4nud realistlikuma plaani juurde. Realistlikumaks saab seda plaani nimetada seet\u00f5ttu, et Euroopa Liidul pole ligil\u00e4hedastki s\u00f5jalist v\u00f5imekust v\u00f5rreldes USAga. Seda kinnitavad ka NATO peasekret\u00e4ri Jens Stoltenbergi s\u00f5nad. Nimelt soovitab liidukantsler 2030. aastaks viia Saksamaa kaitsekulutused hetkelise 1,42% pealt 2% peale. Saksamaal on v\u00f5imekus panustada rohkem, olles Euroopa tugevaim majandus ning ka maailma mastaabis arvestatav majandusj\u00f5ud (olenemata erinevast rahvaarvust moodustavad nii USA kui Saksamaa maailma ekspordist umbes 8%). Merkel on v\u00f5tnud endale kogu kaitsev\u00f5imekuse teemas justkui lepitaja rolli. NATO \u00fchtsust k\u00f5igutab nii president Trumpi protektsionistlikud v\u00e4lja\u00fctlemised kui ka T\u00fcrgi isetegevus S\u00fc\u00fcrias.\n\nIisraelil on pikka aega olnud USA poliitikas tugev m\u00f5juv\u00f5im ning USA ja Iisraeli suhted on Trumpi ametiajal aina soojenenud. Praegu on Iisraeli sisepoliitika aga \u00fcsna ebastabiilne ning k\u00fcmme aastat v\u00f5imul olnud peaminister Benjamin Netanyahut s\u00fc\u00fcdistatakse korruptsioonis.\n\nViimasel ajal on USA oma Iisraeli-suunalist poliitikat veelgi leevendanud. USA v\u00e4lisminister Mike Pompeo teatas, et Iisraeli asundused Jordani j\u00f5e l\u00e4\u00e4nekaldal \u2013 Palestiina territooriumil \u2013 ei ole rahvusvahelise \u00f5iguse m\u00f5ttes ebaseaduslikud. Pompeo s\u00f5nav\u00f5ttu v\u00f5ib kirjeldada j\u00e4rjekordse m\u00e4rgilise sammuna Trumpi administratsiooni poolt, mis kaugeneb rahvusvahelisest \u00f5igusest ja \u00f5igusriigist. P\u00e4rast Pompeo avaldust kinnitas Euroopa Liit, et j\u00e4\u00e4b erinevalt USAst j\u00e4tkuvalt seisukohale, et Iisraeli asundused Palestiina territooriumil on ebaseaduslikud. Trump on varasemalt oma ametiajal l\u00f5petanud Palestiinale v\u00e4lisabi andmise, tunnustanud Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ning l\u00f5petanud l\u00e4\u00e4nekalda nimetamise okupeeritud alaks.\n\nPraegune Iisraeli poliitiline eliit ei saanud aprillis valitsuse moodustamisega hakkama, mist\u00f5ttu toimusid septembris uued erakorralised valimised. Peaministrikandidaat peaks selge olema 11. detsembriks. Iisraeli valimiste anal\u00fc\u00fcsimise puhul tuleb arvestada usuliselt, etniliselt ja ideoloogiliselt s\u00fcgavalt l\u00f5hestunud valijaskonnaga. Kui valitsust ei suudeta moodustada ka sel korral, siis v\u00f5idakse kuulutada v\u00e4lja valimised, mis oleksid juba kolmandad valimised 12 kuu jooksul. Korruptsioonis\u00fc\u00fcdistustega peaminister Netanyahu kohtuprotsessi alustamine v\u00f5ib v\u00f5tta kuid. Kui ta peaks p\u00e4rast valimisi v\u00f5imule j\u00e4\u00e4ma, v\u00f5ib tema ametaeg veel m\u00f5nda aega kesta, sest Iisraeli seaduse j\u00e4rgi v\u00f5ib peaminister kohtumeletluse ajal ametis olla ning peab tagasi astuma vaid l\u00f5pliku s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral.\n\nValimistulemused on alati olnud rahva meelsuse v\u00e4ljendus. 24. novembril 2019 toimusid Hongkongis kohalikud valimised. Huvitava faktina saab v\u00e4lja tuua, et linna 4,1 miljonist elanikust k\u00e4is valimas rekordiliselt 71%, mis on 24% rohkem kui eelmistel valimistel.\n\nRahva k\u00f5rge osalus tuleneb Hongkongi v\u00e4ga ebastabiilsest poliitilisest olukorrast. Juba pool aastat toimuvad Hongkongis meeleavaldused, mille k\u00e4igus n\u00f5uab rahvas suuremat osalust poliitikas ning v\u00e4iksemat mandri-Hiina m\u00f5juv\u00f5imu regioonis.\n\nValimiste tulemusena l\u00e4ks Hongkongi 18 omavalitsusest 17 demokraatide k\u00e4tte. L\u00e4\u00e4nemaailma demokraatias t\u00e4hendaks see seda, et edaspidi on demokraatia-meelsetel suurem m\u00f5ju kohaliku poliitika ning valitsusjuhi m\u00e4\u00e4ramisel. Hongkongi puhul on see v\u00f5it aga pigem marginaalne, kuigi v\u00f5ib m\u00e4ngida mingil m\u00e4\u00e4ral rolli l\u00e4\u00e4neriikide jaoks. Inimesed on olnud kindlameelsed ning v\u00e4ljendanud oma tahet olla mandri-Hiinast iseseisvad. Kuigi Hiina m\u00f5juv\u00f5im Hongkongi \u00fcle eksisteerib, proovib Xi Jinping teha praegu k\u00f5ik, et seda suurendada ning Hongkong tugevamalt mandri-Hiinaga liita. Kohe p\u00e4rast valimistulemuste selgumist teatas Hiina, et Hongkongi valimised on siseasi ning \u201c\u00fcks riik, kaks s\u00fcsteemi\u201d p\u00f5him\u00f5te j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima. Praegune erihalduspiirkonna valitsusjuht Carrie Lam on v\u00e4ga vastuoluline, omades tugevat toetust Hiina presidendilt Xi Jinpingilt, samas tekitades meeleh\u00e4rmi kohalikes elanikes. Juba pool aastat pole aga Hongkongi protestijad, kellest l\u00f5viosa moodustavad noored, alla andnud.\n\nNii nagu Hongkongis, on ka Kolumbias p\u00f5hilisteks meeleavaldajateks just noored. Kolumbia puhul on tegemist maailma \u00fche ebav\u00f5rdseima riigiga, p\u00f5hiliselt just perekondade sissetuleku seisukohalt. Rahulolematus on toonud inimesed t\u00e4navatele, sest juba aastaid pole valitsus suutnud sotsiaalseid probleeme lahendada. Kolumbia v\u00f5imud on m\u00f5\u00f5tnud ebav\u00f5rdsuse taset riigis alates 2002. aastast ning 2017. aastal t\u00f5usis riigi vaesustase k\u00f5rgemale kui kunagi varem. Maailmapank toob oma statistikas v\u00e4lja, et 2017. aastal moodustas 39% riigi rikkusest Kolumbia rikkaim 10%.\n\nProtestid on s\u00fcvenenud praegu just seet\u00f5ttu, et varasemalt v\u00f5tsid kogu t\u00e4helepanu endale narkokartellid, m\u00e4ssajad ning korruptsioon. Relvakonfliktid p\u00f6\u00f6ravad tihti t\u00e4helepanu \u00e4ra olulistelt, kuid v\u00e4hem p\u00f5letavatelt teemadelt nagu Kolumbia puhul ebav\u00f5rdsus. Kolumbia valitsus proovib proteste kriminaliseerida, kuigi meeleavaldused on Kolumbia p\u00f5hiseaduse kohaselt t\u00e4iesti lubatud. Politsei on meeleavalduste mahasurumiseks kasutanud rahva vastu pisargaasi ja tossugranaate.<\/code><\/pre>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9189","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9189","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9189"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9189\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9189"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9189"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9189"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}