{"id":9182,"date":"2019-11-05T23:57:47","date_gmt":"2019-11-05T21:57:47","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/artiklid\/2023\/poliitikuamet-taas-vagevaks-copy\/"},"modified":"2023-09-09T23:59:43","modified_gmt":"2023-09-09T20:59:43","slug":"rsri-valispoliitika-memo-1-loputu-oudus-suurbritannias-verine-lopp-suurias-ja-voimalik-lopu-algus-valges-majas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/artiklid\/2019\/rsri-valispoliitika-memo-1-loputu-oudus-suurbritannias-verine-lopp-suurias-ja-voimalik-lopu-algus-valges-majas\/","title":{"rendered":"RSRi v\u00e4lispoliitika memo #1: l\u00f5putu \u00f5udus Suurbritannias, verine l\u00f5pp S\u00fc\u00fcrias ja v\u00f5imalik l\u00f5pu algus Valges Majas"},"content":{"rendered":"<pre class=\"wp-block-code\"><code>Suurbritannia sai paika kaks olulist kuup\u00e4eva: 12. detsembril toimuvad erakorralised parlamendivalimised ja 31. jaanuar 2020 on nende uus t\u00e4htaeg Euroopa Liidust lahkumiseks. Briti peaminister Boris Johnson oli varem lubanud, et Brexit j\u00f5ustub juba 31. oktoobril, kuid parlament ei j\u00f5udnud lahkumislepet siiski heaks kiita ja Johnson pidi paluma t\u00e4iendavat armuaega. Sellega on seotud ka erakorraliste valimiste idee, kus konservatiivid loodavad saavutada parlamendis enamuse, mis v\u00f5imaldaks Brexiti viimaks teoks teha. Teisest k\u00fcljest v\u00f5ib edu saata ka liberaalset tiiba, kelle v\u00f5imuses oleks lahkumine peatada. Kindel on ainult see, et nendest valimistest s\u00f5ltub Brexiti tulevik.\n\nS\u00f5jaline konflikt Kirde-S\u00fc\u00fcrias j\u00e4tkub. 29. oktoobril, mil m\u00f6\u00f6dus kolm n\u00e4dalat T\u00fcrgi sissetungist kurdide alale, toimus esimene lahing T\u00fcrgi ja S\u00fc\u00fcria v\u00e4gede vahel. Hukkus kuus S\u00fc\u00fcria s\u00f5durit. \u00dcRO raporteerib aga, et praeguseks on s\u00f5jatsoonist p\u00f5genenud juba 180 000 inimest. T\u00fcrgi soov on luua S\u00fc\u00fcrias kurdide alale puhvertsoon, kuhu paigutada riiki saabunud S\u00fc\u00fcria p\u00f5genikke. Lisaks kardab T\u00fcrgi, et kurdide kasvav autonoomia S\u00fc\u00fcrias innustab ka T\u00fcrgi kurdide v\u00e4hemust. Varem patrullis T\u00fcrgi ja S\u00fc\u00fcria piiril kurde toetanud USA, kuid oktoobri alguses otsustas viimane sealt oma v\u00e4ed v\u00e4lja v\u00f5tta. See j\u00e4ttis T\u00fcrgile vabad k\u00e4ed. N\u00fc\u00fcdseks on nad leidnud liitlase Venemaa n\u00e4ol, kellega koos toimus 1. novembril ka esimene \u00fchispatrull piiritsoonis. Samas soovib USA s\u00e4ilitada oma kohaloleku piiri idaosas, keskendudes n\u00fc\u00fcd k\u00fcll gaasi- ja naftav\u00e4ljade valvamisele.\n\nIslamiriigi endine juht maeti teisip\u00e4eval merre samamoodi nagu Osama bin Laden. 27. oktoobril tabasid USA eriv\u00e4elased S\u00fc\u00fcria loodeosas ISIS-e liidri Abu Bakr al-Baghdadi, kes lasi end \u00f5hku \u00fches majaaluses tunnelis. Sinna v\u00f5ttis ta kaasa kaks v\u00e4ikest last, kes samuti hukkusid. Islamiriigi juht oli Baghdadi 2014. aastast ning tema kui maailma tagaotsitavaima inimese leidmiseni viiva info eest oli USA valmis maksma 25 miljonit dollarit. Vahepeal on ISIS j\u00f5udnud Baghdadi surma kinnitada, valinud endale uue juhi ja vandunud USA-le k\u00e4ttemaksu. President Trump v\u00f5tab juhtunust ja kaasnevast meediat\u00e4helepanust aga viimast. Valgesse Majja kutsus ta ka teenistuskoera Conani, kes Baghdadi nurka surus.\n\n31. oktoobril h\u00e4\u00e4letas USA esindajatekoda Donald Trumpi tangandamisjuurdluse \u00fcle. K\u00f5ne all polnud siiski mitte presidendi tagandamine, vaid k\u00fcsimus sellest, kuidas protsess ise v\u00e4lja peaks n\u00e4gema. Neljap\u00e4eval kiideti edasine protseduur heaks, mis t\u00e4hendab, et esindajatekoja soov tagandamismenetlusega j\u00e4tkata on t\u00f5sine. L\u00f5pliku otsuse tagandamise osas teeb siiski parlamendi \u00fclemkoda ehk senat, kus ohjad on vabariiklaste k\u00e4es. Sestap on Trumpi tegelik tagandamine endiselt ebat\u00f5en\u00e4oline. Liiati p\u00fcsib Trumpi reiting k\u00f5igele vaatamata stabiilsena. Oma osa v\u00f5ib selles m\u00e4ngida just Baghdadi tabamine. Tagandamise v\u00f5imalus v\u00f5ib Trumpi populaarsust ka suurendada, kuna lubab tema toetajaid mobiliseerida.\n\n29. oktoobril otsustas USA esindajatekoda tunnistada ametlikult armeenlaste genotsiidi. Otsusega polnud rahul T\u00fcrgi, kes keeldub Osmani impeeriumis aastatel 1915-17 toimunud ja ligi 1,5 miljoni armeenlase surmaga p\u00e4\u00e4dinud tapatalguid genotsiidiks nimetamast. Varem on sellist seisukohav\u00f5ttu takistanud just kardetav T\u00fcrgi pahameel, kuid S\u00fc\u00fcria konflikt on kaks riiki niigi t\u00fclli viinud. Seda ilmestab ka esindajatekoja teine otsus kehtestada T\u00fcrgile t\u00e4iendavaid sanktsioone.\n\nT\u0161iilis kestavad mitmendat n\u00e4dalat meeleavaldused, mille k\u00e4igus on hukkunud juba \u00fcle 20 inimese. Esialgu metroopiletite hinnat\u00f5usu t\u00f5ttu t\u00e4navatele tulnud inimesed n\u00f5uavad n\u00fc\u00fcd ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamist ja presidendi tagasiastumist. Seet\u00f5ttu teatas T\u0161iili 31. oktoobril, et loobub \u00dcRO kliimakonverentsi korraldamisest. \u00c4ra j\u00e4\u00e4b ka APEC-i (Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoost\u00f6\u00f6 foorumi) kohtumine.\n\nMeeleavaldused j\u00e4tkuvad ka Hongkongis. Halloween\u2019i puhul avanes protestijatel v\u00f5imalus tulla t\u00e4navatele taas maskides, mille kandmise on kohalik v\u00f5im muidu keelanud. Sellele vaatamata aeti protestijad veekahurite ja pisargaasi abil taas laiali. \u00dches nendega kannatasid ka harilikud peolised.\n\nEuroopa Kohtu esindaja leidis 31. oktoobril, et Poola, T\u0161ehhi ja Ungari rikkusid 2015. aasta pagulaskriisi ajal Euroopa Liidu seadusi, kui keeldusid osalemast kokku lepitud pagulasprogrammis. See s\u00e4testas kvoodid, mille alusel pagulasi \u00fcmber jaotati. Oma otsust p\u00f5hjendades viitasid riigid julgeolekuohule, kuid n\u00fc\u00fcd ootab neid t\u00f5en\u00e4oliselt rahaline trahv. Harilikult j\u00e4rgib Euroopa Kohus sama liini, mida nende esindajad avalikult v\u00e4ljendavad.\n\nP\u00f5hja-Korea testis taas oma s\u00f5jatehnikat, tulistades 31. oktoobril v\u00e4lja kaks ballistilist raketti, mis maandusid Jaapani meres. Sellega l\u00f5ppes ligi kuu kestnud paus P\u00f5hja-Korea raketikatsetustes, millest viimane toimus vahetult enne Rootsis peetud tuumak\u00f5nelusi USA-ga. P\u00f5hja-Korea tahab aasta l\u00f5puks saada \u00fchele poole toona ummikusse jooksnud aruteluga ning katsetused viitavad sellele, et t\u00e4htajaga on neil t\u00f5si taga. Toimunu ei t\u00e4henda head ka suhetele L\u00f5una-Koreaga. K\u00fcllap pole juhuslik, et raketid tulistati v\u00e4lja ajal, mil naaberriigi president Moon Jae-in viibis oma ema matustel.<\/code><\/pre>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9182","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9182","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9182"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9182\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9182"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9182"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9182"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}