J\u00e4tkusuutlik elu Maal on leidmas globaalse ideena aina rohkem k\u00f5lapinda. Praegu k\u00e4ibel olev p\u00f5him\u00f5ttel \u201etooda-kasuta-h\u00fclga\u201d t\u00f6\u00f6tav majandusmudel toimib sellele aga risti vastupidi. Kasutades eelk\u00f5ige taastumatuid ressursse, toodame ning tarbime uusi asju ning seej\u00e4rel loobume neist pikemalt m\u00f5tlemata. Kogu protsess algab otsast peale, mist\u00f5ttu kahanevad loodusvarad ja kasvav j\u00e4\u00e4tmete hulk ei ole enam pelgalt kauge oht, vaid karm reaalsus. Alternatiivse l\u00e4henemisena on hakatud p\u00f6\u00f6rama rohkem t\u00e4helepanu teistsuguste majandusmudelite kasutuselev\u00f5tule. Nendest \u00fcks on ringmajanduslik s\u00fcsteem.<\/p>\n\n\n\n
Mida ringmajandus endast t\u00e4psemalt kujutab? Tegu on majandusmudeliga, mis ei kasuta tootmiseks uusi tooraineid, vaid \u00fcritab v\u00f5imalikult kaua taaskasutada vanu materjale. Selline s\u00fcsteem v\u00f5imaldab v\u00e4hendada taastumatute loodusvarade tarbimisest tulenevaid keskkonnaprobleeme ning minimeerida j\u00e4\u00e4tmete hulka tarbimisprotsessi l\u00f5ppastmes. Lisaks keskkondlikele eelistele peaks ringmajanduslik mudel suurendama ka majanduskasvu, luues uusi t\u00f6\u00f6kohti ja v\u00e4hendades toormaterjalide hinda<\/a>. Toodete taaskasutus muudab nii riigisisese kui ka -v\u00e4lise majanduse stabiilsemaks ning \u0161okkide eest kaitstumaks, kuna v\u00f5imaldab v\u00e4ltida vaid \u00fchest v\u00f5i paarist toorressursist s\u00f5ltumist. Taoline uudne l\u00e4henemine on leidnud laialdast toetust nii Euroopa Liidus kui ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmas, n\u00e4iteks Jaapanis, Hiinas ning Kanadas. Euroopa Komisjon on v\u00f5tnud vastu eraldi ringmajandust toetava paketi<\/a>, mis keskendub eelk\u00f5ige j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusele ning elektroonika ja tekstiili j\u00e4tkusuutlikule tootmisele.<\/p>\n\n\n\n Kes peab haarama ohjad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ringmajandusele omaste tunnusjoontena v\u00f5ib tuua v\u00e4lja n-\u00f6 nelja R-i poliitika: reduce, reuse, recycle<\/em> ja recover<\/em> ehk v\u00e4henda, taaskasuta, t\u00f6\u00f6tle \u00fcmber ning taasta. Uue majandusliku s\u00fcsteemi eesm\u00e4rk on lahutada saadav tulu kasutatavatest algmaterjalidest<\/a>. Ringmajandus \u00fcritab v\u00e4hendada \u00fchekordsete toodete tarbimist ning k\u00e4sitleda tooteid teenustena \u2013 selle asemel et loobuda omaniku\u00f5igusest, saab tooteid v\u00e4lja laenutada. Heaks n\u00e4iteks on telefonifirma Vodafone, kes pakub oma klientidele v\u00f5imalust rentida aastaks uusim telefonimudel \u2013 t\u00e4nu sellele ei pea seadme kasutaja uue versiooni v\u00e4ljatulekul seda ostma tormama, vaid saab selle lihtsalt laenutada.<\/p>\n\n\n\n \u00dcleminek lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele ei pruugi kulgeda sujuvalt. Uue s\u00fcsteemi juurutamisel on oluline roll riigil, MT\u00dcdel[1], suurfirmadel ning tarbijatel endil, kes saavad anda panuse oma harjumusi muutes. Kuigi liberaalse majandusteooria j\u00e4rgi ei tohiks riik turul toimuvasse sekkuda, on ringmajanduse toimimiseks vaja riiklikke toetusi ning avaliku sektori ja eraettev\u00f5tete vahelist koost\u00f6\u00f6d. Heaks n\u00e4iteks on juba varem mainitud Euroopa Komisjoni vastu v\u00f5etud ringmajanduse pakett, mis on eraldanud valdkonna toetamiseks, t\u00e4psemalt j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse parandamiseks, ligi 6 miljardit eurot. J\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse efektiivsemaks muutmine ning uute, taaskasutatavate pakendite kasutuselev\u00f5tt hoiab aga toormaterjale kauem tarbimisahelas.<\/p>\n\n\n\n Ringmajanduse edu ei s\u00f5ltu siiski ainult riigi ning kolmanda sektori panusest. Uue s\u00fcsteemi peavad omaks v\u00f5tma ka ettev\u00f5tjad. Taolise majandusmudeli puhul v\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, kellel lasub peamine vastutus toote \u00f5ige taaskasutuse tagamisel \u2013 kas riigil, tootjafirmal v\u00f5i hoopis kellelgi kolmandal? Ettev\u00f5tted v\u00f5ivad ringmajandusele \u00fcleminekul seista silmitsi ka mitmete takistustega, n\u00e4iteks v\u00f5ib ringmajanduslik idee tunduda finantsiliselt ebatulus, sest tarvis on uudset tootedisaini ning t\u00f6\u00f6j\u00f5u \u00fcmber\u00f5pet[2]. M\u00f5ne firma jaoks v\u00f5ivad taolised \u00fcmberkorraldused n\u00e4ida liiga riskantsed. Siinkohal olekski \u00f5igustatud riigi sekkumine erinevate toetustega \u2013 vastasel juhul ei pruugi olla v\u00f5imalik ringmajandust edukalt rakendada.<\/p>\n\n\n\n Risk tarbimist suurendada<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mitmed ettev\u00f5tted on teadvustanud endale siiski tootmise ning keskkonnasaaste vahelist korrelatsiooni ning on seet\u00f5ttu minemas \u00fcle ringmajanduslikule mudelile. Samas v\u00f5ib firmade n\u00e4iliselt j\u00e4tkusuutlik tootmisviis olla vaid osav PR. Keskkonnas\u00f5bralikkus on muutunud (eelk\u00f5ige l\u00e4\u00e4neriikide) tarbija jaoks oluliseks faktoriks, millega arvestatakse ostuvaliku tegemisel. Ettev\u00f5tete \u00fcleminek ringmajandusele on m\u00f5nel juhul lihtsalt hea reklaamifassaad, millega ostjaid juurde meelitada (inglise keeles tuntud ka kui greenwashing). Sellises k\u00e4itumises on s\u00fc\u00fcdistatud n\u00e4iteks tuntud riidepoeketti H&M, kelle keskkonnateadlik l\u00e4henemine meenutab paratamatult osavat reklaamitrikki. M\u00f5ned kriitikud ei usu seet\u00f5ttu<\/a>, et ettev\u00f5tted soovivad siiralt ringmajandusele \u00fcle minna, ning nende arvates peaks uue majandusmudeli juurutamine olema kodaniku\u00fchiskonna \u00fclesanne.<\/p>\n\n\n\n Ringmajanduse \u00fcks peamine probleem on mudeli laialivalguvus \u2013 tegu on mitmekesise l\u00e4henemiste kogumiga, millel on kindel teoreetiline eesm\u00e4rk, ent ebakindel praktiline suund. Seda on kritiseeritud ka majandusliku poole \u00e4raunustamise ning vaid tehnilistele lahendustele keskendumise t\u00f5ttu. Ringmajandus on n\u00e4iliselt k\u00f5igi probleemide lahendaja, ent tegelik efekt v\u00f5ib olla vastupidine: juhul kui uus s\u00fcsteem on hakanud efektiivselt toimima, v\u00f5ib see p\u00f5hjustada tootehindade languse ning inimesed hakkavad rohkem tarbima, see s\u00fcvendab aga kahjulikke keskkonnam\u00f5jusid[3]. N\u00f5iaringist p\u00e4\u00e4semiseks tuleb arvestada sellega, et ringmajanduslikud v\u00f5tted \u00fcksinda ei suuda meie keskkonda p\u00e4\u00e4sta \u2013 vaja on endiselt v\u00e4hendada toodete-teenuste tarbimist, millele saab kaasa aidata tarbija ise.<\/p>\n\n\n\n