{"id":9169,"date":"2018-02-28T23:53:40","date_gmt":"2018-02-28T21:53:40","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/artiklid\/2023\/rsri-veerg-eestlased-digitaalseks-misjonariks-aafrikasse-copy\/"},"modified":"2023-09-09T23:55:42","modified_gmt":"2023-09-09T20:55:42","slug":"rsri-veerg-suuria-geopoliitilise-vagikaikaveo-sumbol-tartus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/artiklid\/2018\/rsri-veerg-suuria-geopoliitilise-vagikaikaveo-sumbol-tartus\/","title":{"rendered":"RSRi veerg: S\u00fc\u00fcria geopoliitilise v\u00e4gikaikaveo s\u00fcmbol \u0162ar\u0163\u016bs"},"content":{"rendered":"<p>Vesteldes v\u00e4lismaiste rahvusvaheliste suhete entusiastide ning julgeolekuhuvilistega, v\u00f5ib meie heade m\u00f5tete linna nime mainimine tihtipeale segadusse ajada. Rahvusvahelises meedias leiab S\u00fc\u00fcrias asuv \u0162ar\u0163\u016bs mainimist tunduvalt tihedamini kui Tartu. Just seal asub Venemaale kuuluv merev\u00e4ebaas, mis on koos Hmeimimis asuva \u00f5huv\u00e4ebaasiga \u00fcks Venemaa strateegiliselt t\u00e4htsaimaid s\u00f5jav\u00e4erajatisi v\u00e4ljaspool selle piire, pakkudes olulist tugipunkti Vahemerel ning sekkumisel S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5tta. Ehkki Vene valitsuse s\u00f5nul omab nende tegevus ainult terrorismivastase v\u00f5itluse m\u00f5\u00f5det, on \u0162ar\u0163\u016bsis asuv baas saanud \u00fcheks S\u00fc\u00fcria konflikti sekkumise s\u00fcmboliks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>S\u00fc\u00fcria kui ettur suurriikide m\u00e4ngus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5da algas 2011. aastal araabia kevade \u00fclest\u00f5usude lainega. Poliitiliste olude vastu protestinud kodanikke represseerinud president <strong>al-Asad<\/strong> on siiani ametis. S\u00fc\u00fcria keskv\u00f5imul pole aga kontrolli terve riigi \u00fcle, sest oma positsiooni eest v\u00f5itlevad Vaba S\u00fc\u00fcria Armee, kurdid ning p\u00fchas\u00f5dalased. Seitse aastat kestnud s\u00f5jal ei paista diplomaatilistest j\u00f5upingutustest hoolimata l\u00f5ppu tulevat. S\u00fc\u00fcriast on saanud lahingutander, kus kohtuvad regionaalselt suure m\u00f5juv\u00f5imuga riikide (T\u00fcrgi, Saudi Araabia ning Iraan) geopoliitilised huvid. Oma huvidele vastavalt tegutseb ka S\u00fc\u00fcria valitsuse k\u00f5ige t\u00e4htsam liitlane Venemaa, kelle seotus S\u00fc\u00fcriaga p\u00e4rineb k\u00fclma s\u00f5ja ajast, kui N\u00f5ukogude Liit ning Ameerika \u00dchendriigid otsisid L\u00e4his-Idast liitlasi.<\/p>\n\n\n\n<p>Konflikti olemuse ning v\u00f5imalike lahenduste leidmise teeb keeruliseks S\u00fc\u00fcria mitmekesine rahvuslik ning religioosne taust. S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5jas torkab silma ka teiste L\u00e4his-Ida konfliktide puhul esinev sunniitlik-\u0161iiitlik k\u00fcsimus. Kuigi enamuse moodustavad sunniidid, on riiki pikalt juhtinud al-Asadid seisnud v\u00e4hemuse alaviitide eest, kuuludes isegi nende hulka. Kuigi alaviidid pole otseselt \u0161iiidid, on al-Asadi re\u017eiimi liitlasteks olnud \u0161iiitlikud Iraan ning Hezbollah. Re\u017eiimi vastaste hulka kuuluvad v\u00e4iksemad r\u00fchmitused on peamiselt sunniitlikud ning saavad toetust sunniitlikelt riikidelt. President al-Asadi re\u017eiimi vastu s\u00f5divad n\u00e4iteks T\u00fcrgi toetatud Vaba S\u00fc\u00fcria Armee ning terroriorganisatsioonid Tahrir al-Sham (al-Qaeda S\u00fc\u00fcrias) ja ISIS.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Arvestatavat j\u00f5udu, kes sooviks ise terve S\u00fc\u00fcria aladel valitseda ning kellel oleks ka rahva toetus, pole mitmeaastase s\u00f5ja jooksul esile kerkinud.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Venemaa n\u00e4eb S\u00fc\u00fcriat olulise osana oma v\u00e4lispoliitikas ning S\u00fc\u00fcria valitsuse jaoks on Venemaa rahvusvahelisel areenil suurim liitlane. Venemaale on kodus\u00f5tta sekkumine t\u00e4hendanud vastuseisu re\u017eiimimuutustele, mis toimusid teistes araabia riikides, kartes, et sellised \u00fclest\u00f5usud v\u00f5ivad j\u00f5uda Venemaa m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri kuuluvatesse riikidesse. Konflikt on andnud Venemaale taas koha rahvusvaheliste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua \u00e4\u00e4res ning taastanud riigi geopoliitilise t\u00e4htsuse. Selleks et v\u00e4ltida S\u00fc\u00fcria langemist d\u017eihadistide kontrolli alla, s\u00e4ilitada oma m\u00f5juv\u00f5imu L\u00e4his-Idas ning kasutada mainitud \u00f5huv\u00e4e- ning merev\u00e4ebaase, on otsustatud al-Asadi toetada. Kuigi detsembrikuus andis <strong>Putin<\/strong> k\u00e4su v\u00e4hendada Vene v\u00e4gede arvu S\u00fc\u00fcrias (tuues p\u00f5hjuseks edusammud v\u00f5itluses terroristlike organisatsioonide vastu), ratifitseeris riigiduuma n\u00e4dalap\u00e4evad hiljem kokkuleppe S\u00fc\u00fcria valitsusega, mille kohaselt laiendatakse baasi \u0162ar\u0163\u016bsis, mis vihjab Venemaa soovile ennast regiooniga veelgi tihedamalt siduda.<\/p>\n\n\n\n<p>Venemaa toetuse ning terrorismivastase v\u00f5itluse edu t\u00f5ttu v\u00f5ib spekuleerida, et al-Asad on v\u00f5imeline S\u00fc\u00fcria alad \u00fchendama ning terves riigis taas keskv\u00f5imu kehtestama. President sai riigi \u00fchtsuse s\u00e4ilitamisega kuni \u00fclest\u00f5usuni edukalt hakkama ja seet\u00f5ttu arvatakse, et kui keegi suudab S\u00fc\u00fcriat \u00fchtse riigina hoida, on see tema (v\u00f5i keegi tema l\u00e4hikondlastest). Seda v\u00f5ib vaadelda pragmaatilise l\u00e4henemisena, sest arvestatavat j\u00f5udu, kes sooviks ise terve S\u00fc\u00fcria aladel valitseda ning kellel oleks ka rahva toetus, pole mitmeaastase s\u00f5ja jooksul esile kerkinud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Alternatiiviks f\u00f6deraalne riigikord<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tasub silmas pidada, et ideed al-Asadist tuleviku S\u00fc\u00fcriat juhtimas pole entusiastlikult vastu v\u00f5etud. Euroopa Liit ning Ameerika \u00dchendriigid on suhtunud re\u017eiimi kuritegudesse ning keemiarelvade kasutusse \u00e4\u00e4rmiselt hukkam\u00f5istvalt ning al-Asadi toetamine j\u00e4taks justkui mulje, et tema tegusid aktsepteeritakse. Samas j\u00f5udis S\u00fc\u00fcria konflikt pagulaskriisi t\u00f5ttu Euroopa Liidule ootamatult l\u00e4hedale ning soovitud lahendus poliitilise muutuse kaudu ei ole S\u00fc\u00fcrias vilja kandnud. \u00dcheks alternatiiviks keskv\u00f5imu positsiooni \u00fcleriigilisele tugevnemisele, mis tagaks siiski S\u00fc\u00fcria toimimise, oleks f\u00f6deraalne riigikorraldus.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcheks f\u00f6deraalse S\u00fc\u00fcria haldus\u00fcksuseks v\u00f5iks olla 2013. aastal autonoomia v\u00e4lja kuulutanud Rojava, mille autonoomsuse eest v\u00f5itlevad viimase aastaga k\u00f5ige arvestatavamaks opositsioonij\u00f5uks t\u00f5usnud S\u00fc\u00fcria Demokraatlikud J\u00f5ud (SDF). Armee v\u00f5itleb sekulaarse ning f\u00f6deraalse S\u00fc\u00fcria nimel, peamiselt salafistlike r\u00fchmituste vastu, ning v\u00e4ldib pigem s\u00f5jalisi kokkup\u00f5rkeid al-Asadi re\u017eiimiga. SDF ise ei soovi siiski olla riiklikuks alternatiiviks al-Asadi valitsusele, kuna ei oma Rojava kurdi enamuse t\u00f5ttu piisavat \u00fcleriigilist toetust. F\u00f6deraalse S\u00fc\u00fcria ideed on toetanud Araabia Liiga peasekret\u00e4r <strong>Ahmed Aboul Gheit<\/strong>, kelle arvates oleks see ainuke riiki h\u00e4vingu eest kaitsev lahendus. Selline tulevik sobiks ka Venemaale, kes on vihjanud, et Rojava institutsioonid v\u00f5iksid laieneda tervele S\u00fc\u00fcriale. F\u00f6deraalne lahendus v\u00f5iks l\u00f5petada kodus\u00f5ja ja saada toetust l\u00e4\u00e4neriikidelt ning Venemaalt. Teistes S\u00fc\u00fcria piirkondades pole aga selliseid algatusi toimunud ning tekib oht, et erinevate religioossete ning rahvuslike taustadega osapooled ei leia piisavat \u00fchisosa, et f\u00f6deratsiooni nimel t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>S\u00fc\u00fcria on teelahkmel ning f\u00f6deraalse S\u00fc\u00fcria idee v\u00f5ib olla p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas, mis aitab riigi kodus\u00f5jast v\u00e4lja.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Autonoomsete piirkondade loomine v\u00f5ib tekitada pingeid S\u00fc\u00fcria naabrite vahel. T\u00fcrgi oleks vastu igale plaanile, mis annaks kurdidele suurema omariikluse. Lisaks ei meeldiks T\u00fcrgile n\u00e4ha enda naabruses f\u00f6deraalse riigi tekkimist, kartes, et see v\u00f5ib innustada piirkondi T\u00fcrgis sama ihaldama. Samas ei soovi Iraan, et nende liitlane sunniitlike riikide \u00fclekaaluga piirkonnas m\u00f5juv\u00f5imu kaotaks. Peab aga arvestama, et mis tahes tulevikuplaan peaks omama al-Asadi heakskiitu ja rahuldama S\u00fc\u00fcria rahvast, sest valmisolek selle t\u00e4ideviimiseks peab olema s\u00fc\u00fcrlastel. S\u00fc\u00fcria on teelahkmel ning f\u00f6deraalse S\u00fc\u00fcria idee v\u00f5ib olla p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas, mis aitab riigi kodus\u00f5jast v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00e4\u00e4neriikide lootustele vaatamata ei ole al-Asadi k\u00f5rval t\u00f5usnud esile potentsiaalset liidrit, kes suudaks S\u00fc\u00fcria aladel valitseda. Seega v\u00f5iks S\u00fc\u00fcria kaosest v\u00e4lja tuua f\u00f6deraalne riigikord, mis annaks erinevatele piirkondadele suurema autonoomia. S\u00fc\u00fcria naabritelt ning al-Asadilt kompromisse n\u00f5udvat l\u00e4henemist s\u00f5ja l\u00f5petamiseks v\u00f5iksid toetada ka Euroopa Liit ning Ameerika \u00dchendriigid, sest senised diplomaatilised j\u00f5upingutused pole Venemaa vastuseisu t\u00f5ttu vilja kandnud. Siiski tuleb t\u00f5deda, et Venemaa n\u00f5usolekuta on tulevikuplaanide t\u00e4ideviimine praktiliselt v\u00f5imatu, sest S\u00fc\u00fcria on saanud nende v\u00e4lispoliitilise strateegia t\u00e4htsaks osaks.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9169","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9169","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9169"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9169\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9169"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9169"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9169"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}