Euroopa Liidu s\u00fcdames, keset Br\u00fcsselit troonib Belgia kuningapalee taga uhkelt ratsamonument Belgia kuningale L\u00e9opold II-le, kes justkui piidleb silmanurgast \u2013 milline saatuse iroonia! \u2013 Br\u00fcsseli suuresti kongolastega asustatud Matong\u00e9 linnaosa poole. Kui tema kuju aastal 1926 p\u00fcstitati, ei n\u00e4htud seda kui h\u00e4biposti mehele, kelle hingel lasuvad miljonid inimelud, vaid kui austusavaldust riigi lennukale ja suurele valitsejale. T\u00e4nap\u00e4eval on aga \u00fcha raskem vaadata m\u00f6\u00f6da t\u00f5siasjast, et L\u00e9opold II oli mees, kes lubas oma erakoloonias, Kesk-Aafrikas asunud Kongo Vabas Riigis, Aafrika tsiviliseerimise egiidi all ennen\u00e4gematute julmuste kordasaatmist, mille tagaj\u00e4rjel sai hukka mitu miljonit kongolast. Siit koorub v\u00e4lja k\u00fcsimus meile: kuidas peaksime suhtuma k\u00f5iketeadval ja targal XXI sajandil mineviku suurkujudesse, kes olid oma aja t\u00f5elised kangelased ja m\u00e4ngisid suurt rolli riikide ajaloos, ent on meie n\u00fc\u00fcdsetest v\u00e4\u00e4rtushinnangutest valgusaastate kaugusel?<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5imu ees\u00f5igus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Suhe oleviku ja mineviku vahel on keeruline ning seda mitte ainult ajalooteaduse seisukohast vaadatuna. Esmapilgul v\u00f5ib tunduda, et minevik on m\u00f6\u00f6danik \u2013 miski, mis ei tule iial tagasi \u201emeid hammustama\u201d. Ometi kandub minevik inimm\u00e4lu vahendusel ajas \u00fcha edasi, omandades oma erinevates taasesitustes \u00fcha uusi kujusid ja vorme. Pahatihti hinnatakse mineviku s\u00fcndmuseid v\u00e4hem selle j\u00e4rgi, kui kaalukad need olid, ja rohkem selle p\u00f5hjal, kui olulised on need praegu[1].<\/p>\n\n\n\n Minevikku aitavad hoida elusana riigid, eriti sellised, kus ajaloo poliitvankri ette rakendamine on igap\u00e4evane leivanumber. Mooduseid selleks on k\u00fcllaga \u2013 paraadid, h\u00fcmnid, riiklikud t\u00e4htp\u00e4evad, enesestm\u00f5istetavalt ka riigi ajaloo suurmeestele p\u00fcstitatud monumendid. Ajaloom\u00e4lu riiklik kujundamine on osa v\u00f5imu ps\u00fchholoogilisest enesekaitsest. Seejuures tehakse ajaloo kolikambris range valik, mis teemad rambivalgusesse t\u00f5sta ja mis hoolega maha vaikida, kuna ajalooteadmiste s\u00fcsteemne edastamine v\u00f5ib igavesti kestma kavandatud v\u00f5imup\u00fcramiidist isep\u00e4ise tsiviil\u00fchiskonna risttuultes habiseva kaardimaja teha.<\/p>\n\n\n\n Filosoofiaprofessor Avishai Margalit on k\u00e4inud v\u00e4lja jagatud m\u00e4lu teooria, mille j\u00e4rgi pole primaarne, et iga m\u00e4lukogukonna (sageli on selleks rahvus) liige teaks k\u00f5iki fakte. T\u00e4htsam on see, et k\u00f5igil on olemas mingid infokillud, mille kaudu nad on v\u00f5rgustikku \u00fchendatud. Kriitilisel hetkel on v\u00f5imalik nende kildudega narratiivis t\u00fchje kohti t\u00e4itma hakata.[2] Terade s\u00f5kaldest eristamine on selgelt juba v\u00f5imu ees\u00f5igus. N\u00e4iteks ajaloolised monumendid on muu hulgas ka oma v\u00f5imu n\u00e4itamise viis, kummardus nendele, kelle k\u00e4es on voli avalikus ruumis ajaloo kajastamist suunata. Sellest siis ka poliitikute pasunah\u00fc\u00fcded, kui p\u00e4evakorda t\u00f5useb monumentide p\u00fcstitamine v\u00f5i mahav\u00f5tmine.<\/p>\n\n\n\n Asjakohaseid n\u00e4iteid saab tuua isegi kaugest minevikust ja seda \u00fcle kogu maailma. Pronkss\u00f5duri ja Lihula monumendiga seoses ei unune monumentide teema niipea ka Eestis. Viimasel ajal on monumendid riputatud eriti suure kella k\u00fclge Ameerika \u00dchendriikides, kus kohati \u201ef\u00fc\u00fcsiliseks\u201d kippuva debati tulipunktis on Ameerika kodus\u00f5jas orjanduslikke l\u00f5unaosariike koondanud konf\u00f6deratsiooni suurmehed ja s\u00f5jakangelased.<\/p>\n\n\n\n Ebamugavuskahvlis poliitikud<\/strong><\/p>\n\n\n\n See kodus\u00f5ja v\u00e4rskeim j\u00e4relkonflikt teisel pool lompi lahvatas uuesti l\u00f5kkele juba 2015. aastal, kui \u00fcks valgete \u00fclemv\u00f5imu radikaliseerinud pooldaja \u00dchendriikide l\u00f5unaosas asuvas L\u00f5una-Carolinas valdavalt mustanahalisi inimesi t\u00e4is olnud kirikus \u00fcheksa inimest surnuks tulistades massim\u00f5rva korda saatis, seej\u00e4rel aga v\u00f5idukalt konf\u00f6deratsiooni lipuga poseeris. See asetas v\u00f5imud ebamugava k\u00fcsimuse ette: kas n\u00e4ha konf\u00f6deratsiooni s\u00fcmbolites kauge mineviku killukest, mida peab tunnustama osana \u00fchisest, kuigi kaugeltki mitte \u00fchem\u00f5ttelisest ajaloost, v\u00f5i ideoloogilist s\u00fcmbolit, mis ei k\u00e4i kokku XXI sajandi \u00dchendriikides propageeritud ja aktsepteeritavate v\u00e4\u00e4rtustega? Ehk k\u00f5ige l\u00fchemalt v\u00f5ttis \u00fchiskondliku debati Twitteri vahendusel kokku president Donald Trump, kes s\u00e4utsus provokatiivselt, et ajalugu ei saa muuta, ja serveeris paisuvat kirgedem\u00f6llu kui v\u00f5itlust ajaloo s\u00e4ilitajate ning kustutajate vahel. S\u00e4\u00e4rase ulatusega moraalset dilemmat pole siiski v\u00f5imalik v\u00f5tta kokku pelgalt 140 t\u00e4hem\u00e4rgiga.<\/p>\n\n\n\n Eespool mainitud intsidendist saati on erinevad \u00dchendriikide linnad ja osariigid otsustanud konf\u00f6deratsiooni s\u00fcmbolid avalikust ruumist k\u00f5rvaldada, kuna need kujutavad nende meelest liiga silmatorkavat toetust valgete \u00fclemv\u00f5imule ja rassismile, mille s\u00e4ilitamise nimel konf\u00f6deratsioon kodus\u00f5jas v\u00f5itles. Ebamugavuskahvel on omandanud enneolematu haarde, kuna nii v\u00f5imude asjakohased otsused kui ka otsustamata j\u00e4tmised on \u00f5hutanud \u00fchtviisi tagant m\u00f5jukate \u00fchiskonnagruppide \u00e4gedat vastasseisu. N\u00e4iteks pidas New Orleansi linnapea s\u00fctitava k\u00f5ne monumentide mahav\u00f5tmise poolt, kuna viimased \u201eignoreerivad surma, orjastamist ja terrorit\u201d, mille konf\u00f6deratsioon endaga kaasa t\u00f5i. Selle tulemusena langes ta terava kriitika alla, mis tipnes mitmete tapmis\u00e4hvardustega.<\/p>\n\n\n\n Kui kodus\u00f5da \u00dchendriikides 1865. aastal l\u00e4bi sai, ei kerkinud konf\u00f6deratsiooni monumente sugugi nagu seeni p\u00e4rast vihma. Laiemalt hakkasid need avalikku ruumi ilmuma alles paark\u00fcmmend aastat hiljem alates 1890. aastatest. Kaugeltki mitte pelga juhusena langevad samasse perioodi ka Jim Crow\u2019 seadustega[3] tagatud segregatsioon ja valgete \u00fclemv\u00f5imu uus pealesurumine l\u00f5unaosariikides, millele j\u00e4rgnes pisut hiljem vastureaktsioonina ka mustanahaliste tsiviil\u00f5iguste liikumine. Valgete \u00fclemv\u00f5imu konsolideeriva s\u00fcmbolina p\u00fcstitatud monumendid olid osa tollaste v\u00f5imude poliitikast, seda eesk\u00e4tt l\u00f5unaosariikides, mis pidi takistama valgetega v\u00f5rdsete poliitiliste \u00f5iguste andmist mustanahalistele.<\/p>\n\n\n\n \u00dcle-eelmisel sajandil olid \u00dchendriigid veel \u201evaba maa\u201d ka selles m\u00f5ttes, et avalikku ruumi monumendi p\u00fcstitamiseks polnud tarvis l\u00e4bida t\u00e4nap\u00e4evast keskkonnam\u00f5jude hindamise ja muude koosk\u00f5lastamiste kadalippu. Sageli finantseerisid ja p\u00fcstitasid kujusid kohalikud huvigrupid, kes v\u00e4itsid end esindavat kogukondlikku meelsust. Seet\u00f5ttu polnud kaasaegsete kahtlejate praktiline vastuseis kujude p\u00fcstitamisele v\u00f5imalik, seda ammugi mitte mustanahaliste hulgas.<\/p>\n\n\n\n \u00dcldlevinud on t\u00f5demus, et ajalugu kirjutavad v\u00f5itjad. V\u00f5itjad v\u00f5ivad endale ka ajaloo unustamist lubada, samas kui kaotajad on m\u00e4\u00e4ratud seda \u00fcha uuesti l\u00e4bi elama, kuna nad ei suuda toimunuga leppida, nagu on t\u00f5denud briti ajaloolane Peter Burke.[4] See ajaloolise m\u00e4lu n\u00fcanss selgitab ilmekalt, miks konf\u00f6deratsiooni kui s\u00f5ja kaotajate s\u00fcmbolite eemaldamine siiani \u00fcle kivide ja k\u00e4ndude kulgeb. Alati saab argumenteerida ka mitte orjandusest, vaid hoopis USA reetmisest l\u00e4htuvalt \u2013 seda s\u00f5numit on ilmselt lihtsam laiale publikule maha m\u00fc\u00fca.<\/p>\n\n\n\n Ajalooliste monumentide erip\u00e4ra (samuti enamasti ka kogu ajalookajastuse v\u00f5i -kirjutuse erip\u00e4ra) on asjaolu, et sageli \u00fctlevad nad palju rohkem oma p\u00fcstitamise ajastu kui selle perioodi kohta, mida need formaalselt kujutavad, nagu m\u00e4rgib n\u00e4iteks Columbia \u00fclikooli ajalooprofessor Eric Foner. Kujude tegeliku ajaloolise t\u00e4henduslikkuse hoomamiseks peab uurima tingimata nende p\u00fcstitamise asjaolusid. XIX sajandi ja XX sajandi alguse s\u00f5jamemoriaalidele oli valdavalt omane monarhistlik stiil. Nii p\u00fc\u00fcdsid linnav\u00e4ljakutele p\u00fcstitatud s\u00f5jamonumendid sisendada rahvale kuni esimese ilmas\u00f5jani v\u00e4lja ja veel veidi p\u00e4rast sedagi s\u00f5jaga seotud positiivseid s\u00f5numeid, nagu \u00fchtsus, v\u00e4gevus v\u00f5i v\u00f5idukus[5] \u2013 seda sageli m\u00f5nda rahvuslikku suurmeest s\u00fcmbolina kasutades.<\/p>\n\n\n\n Ajaloo lepitamine n\u00fc\u00fcdisajaga<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ehkki eelnev arutlusk\u00e4ik pakub meile m\u00f5ningast selgitust monumentide tavap\u00e4rase taustaraamistiku asjus, j\u00e4tab see ometi otseselt vastamata v\u00e4gagi p\u00f5him\u00f5ttelisele k\u00fcsimusele: kas on eetiline ignoreerida ajaloo suurmeeste moraalselt kaheldavaid v\u00f5i lausa koletuslikke tegusid nende positiivsete, tunnustust v\u00e4\u00e4rivate tegude arvelt? K\u00f5ik praegused belglased ei pruugi aimatagi, et kodumaal ulatuslike uuenduste ja moodsa taristu arendamisega \u201eehitaja kuninga\u201d tiitli auga v\u00e4lja teeninud L\u00e9opold II oli teisel pool ekvaatorit julm t\u00fcrann ja j\u00f5hker ekspluataator (Kongo Vaba Riik oli t\u00e4nu oma elevandiluu- ja kummivarudele kuninga jaoks tohutu rahapuu, t\u00e4nu millele saidki kuninga moderniseerimisplaanid kodus v\u00f5imalikuks), kelle hingel lasuvate inimelude arvus pole ajaloolased t\u00e4nap\u00e4evani t\u00e4ieliku konsensuseni j\u00f5udnud.[6]<\/p>\n\n\n\n Kompromisse pole ainult otsitud, vaid ka leitud. N\u00e4iteks Genti linnas pandi L\u00e9opold II kuju juurde \u00fcles t\u00e4iendav selgitustahvel, mis ka Aafrikas toimunud koledusi meenutab ja nende \u00fcle \u201ekahetsust\u201d avaldab. Kas taolised kompromissid on lahendus, mis suudab jahutada ajaloo uuesti l\u00e4bim\u00e4ngimise kirge? Monumentide ja ajalooliste kohtade puhul ei tohiks ju vaadata m\u00f6\u00f6da ka nende arhitektuurilisest ja kultuurilisest (ajaloo)v\u00e4\u00e4rtusest, nii kuulub n\u00e4iteks Auschwitzi koonduslaager UNESCO maailmap\u00e4randi nimekirja, mis j\u00e4\u00e4b aga v\u00e4hestele hambusse.<\/p>\n\n\n\n Muutused on \u00f5hus, seda nii \u00fchel kui ka teisel pool Atlandi ookeani. Paistab, et tuuled puhuvad XXI sajandi eetilistele t\u00f5ekspidamistele ja \u00fcleilmastuvale maailmale kergemini seeditava ajalook\u00e4sitluse suunas. Ajale ammugi jalgu j\u00e4\u00e4nud ja juba aastaid kriitikat p\u00e4lvinud Belgia kuninglik Kesk-Aafrika muuseum Br\u00fcsseli l\u00e4histel, kus k\u00fclastajad said veel m\u00f5ned aastad tagasi heldida, imetledes stseene \u00f5ilsatest Euroopa misjon\u00e4ridest \u201emetslasi\u201d tsiviliseerimas, sulges 2013. aasta detsembris oma uksed v\u00e4hemalt viis aastat kestvaks remondiks. Muuseumi kodulehel seisab vabandav teatis, et \u201ep\u00fcsikollektsioon oli \u00e4\u00e4rmiselt aegunud, olles teravas kontrastis ajutiste n\u00e4itustega, mis keskendusid teadust\u00f6\u00f6le ja kollektsioonide ajakohasusele. Lisaks sellele ei olnud kollektsioon piisavalt kriitiline XX sajandil valitsenud koloniaalmineviku suhtes\u201d. K\u00fcllap n\u00e4eme viie v\u00f5i k\u00fcmne aasta p\u00e4rast taasavatavas muuseumis ajalugu, mis on t\u00e4nap\u00e4evase ajalooteaduse (ja meie n\u00fc\u00fcdsete t\u00f5ekspidamistega) tunduvalt paremini koosk\u00f5las.<\/p>\n\n\n\n Ajaloo isaks tituleeritud Herodotos v\u00e4itis omal ajal, et ajaloolase \u00fclesanne on valvata m\u00e4lestusi, eriti m\u00e4lestusi kuulsusrikastest tegudest. On\u2019s aga k\u00f5ik kuulsusrikkad teod v\u00e4\u00e4rt, et neid valvataks? See k\u00fcsimus k\u00f5lab ju \u201e\u00f5igesti\u201d ja lihtsalt? Kas v\u00f5tame \u00f5ilsuse joonlaua ja k\u00e4\u00e4rid k\u00e4tte ning teeme ajaloo enda n\u00e4o j\u00e4rgi \u00fcmber? Aga kui palju on ajaloos \u00fcldse neid kangelasi, kellest me ei leiaks v\u00e4ikest \u201eL\u00e9opoldi\u201d? Ning kui otsustataksegi minna ajalooliste suurkujude \u00fcmberm\u00f5testamise teed, seda muidugi loodetavasti ajaloolaste kaasabil, j\u00e4\u00e4b endiselt \u00f5hku rippuma kaks k\u00fcsimust: kuhu t\u00f5mmata piir ja kes valvab valvureid?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9160","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9160","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9160"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9160\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9160"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9160"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9160"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Ajaloom\u00e4lu riiklik kujundamine on osa v\u00f5imu ps\u00fchholoogilisest enesekaitsest.<\/strong><\/code><\/pre>\n\n\n\nKujude tegeliku ajaloolise t\u00e4henduslikkuse hoomamiseks peab uurima tingimata nende p\u00fcstitamise asjaolusid.<\/code><\/pre>\n\n\n\nPaistab, et tuuled puhuvad XXI sajandi eetilistele t\u00f5ekspidamistele ja \u00fcleilmastuvale maailmale kergemini seeditava ajalook\u00e4sitluse suunas.<\/code><\/pre>\n\n\n\n