Vaid m\u00f5ni p\u00e4ev p\u00e4rast ametisse asumist allkirjastas Donald Trump korralduse, mis l\u00f5petab v\u00e4ljaspool USAd aborti teostavate v\u00f5i abordi kohta informatsiooni jagavate organisatsioonide rahastamise. Nimetatud korraldus on reproduktiivtervise teemal suur samm ajas tagasi, kuigi mitte ootamatu. Korraldusega on alates selle esialgsest kehtestamisest 1984. aastal k\u00e4inud pidev pallim\u00e4ng \u2013 iga valituks osutunud Demokraatliku Partei president on selle t\u00fchistanud, iga vabariiklasest president uuesti kehtestanud. Rahastades kolmandates riikides tegutsevaid valitsusv\u00e4liseid organisatsioone, mis pakuvad turvalisi pereplaneerimisteenuseid, on USA olnud toeks miljonitele naistele neis piirkondades, kus riik ise reproduktiivtervist puudutavaid teenuseid ei paku. Uudis j\u00f5udis kiiresti igasse maailma nurka ning t\u00f5i aborditeema muuhulgas ka Eestis taas p\u00e4evakorda, jagades \u00fchiskonna kahte leeri. Kui j\u00e4tta v\u00e4lja m\u00f5ne v\u00e4iksema erakonna karmid hinnangud seksuaal- ja reproduktiivtervist ning aborti puudutavates k\u00fcsimustes, ei ole Eestis tegemist teemadega, mida iseloomustaks liigne politiseeritus.<\/p>\n\n\n\n
Teisel pool Atlandi ookeani on olukord sootuks teine. USAs on aborti puudutav olnud l\u00e4bi aegade \u00e4\u00e4retult politiseeritud ning tants teema \u00fcmber ei n\u00e4i l\u00f5ppevat. USA n\u00e4ite teeb eriliseks asjaolu, et kinnistunud on s\u00fcsteem, kus poliitikas seisavad vastamisi k\u00f5igest kaks parteid. Vaatamata arvukatele katsetele ning v\u00e4iksemate parteide tekkele on poliitmaastiku mitmekesistamine pea v\u00f5imatu. Abordipoliitika kontekstis t\u00e4hendab see laias laastus kahte v\u00f5imalust \u2013 liberaalse v\u00f5i konservatiivse l\u00e4henemise toetamist. Parteide platvormide kohaselt on vabariiklased traditsiooniliselt abordivastased, uskudes, et ka s\u00fcndimata ameeriklasel on \u00f5igus elule. Sel puhul viidatakse iseseisvusdeklaratsioonis nimetatud kolmele v\u00f5\u00f5randamatule \u00f5igusele: \u00f5igus elule, vabadusele ja \u00f5nneotsingule. Demokraadid seevastu toetavad iga naise \u00f5igust otsustada oma keha \u00fcle ning soovivad tagada, et naistel oleks v\u00f5imalus seaduslikult ning ohutult aborti teha. Partei platvormi lugedes ei maksa unustada, et erakondade eesm\u00e4rk on esindada valijaid ning koguda v\u00f5imalikult palju h\u00e4\u00e4li. See on ka t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f5hjus, miks abordipoliitikat puudutav on juba ammu \u00fcle vindi keeratud. USA riikliku abordipoliitika heitlikkus illustreerib pidevat \u201e\u00e4rapanemist\u201d, kus v\u00f5idab see, kes pakub rohkem, kes teeb paremini, kes seab sisse karmima korra, kes v\u00e4hendab veelgi enam toetusi jne. Sotsiaalk\u00fcsimused, mis v\u00f5ivad igas aspektis inimese elu p\u00f6\u00f6rdumatult muuta, ei tohiks olla osa kapriissetest poliitm\u00e4ngudest, ka ajutiselt mitte.<\/p>\n\n\n\n
USA puhul ei tekita presidentide administratsioonide vaheldumine ka \u00fchtset normi (normide ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemine tekib erinevate faktorite koosm\u00f5jul, millest \u00fcks on \u00fchiskonna poliitiline olukord), mis kujundaks rahva \u00fcldist meelsust sotsiaalteemadel laiemalt. Seda t\u00f5estab kas v\u00f5i Trumpi \u00fcks esimesi korraldusi, mida on allkirjastatud-t\u00fchistatud juba \u00fcle 30 aasta iga uue presidendi tulekul. Samuti on pidevas muutumises mitmed aborti puudutavad seadused, mis erinevad osariigiti. Selline varieeruvus ei ole lasknud teemal seni \u201emaha jahtuda\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Demokraatide ja vabariiklaste seisukohad erinevad kardinaalselt n\u00e4iteks abordimeetmete rahastamise k\u00fcsimuses. Hillary Clintoni valimiskampaanias ning demokraatide platvormis kostus l\u00e4bivalt soov kaotada Hyde Amendment, s.o 1976. aastal kehtestatud seadus, mis keelab maksumaksja raha kasutamist USAs abortide finantseerimiseks. Samuti toetati Planned Parenthoodi (USA mittetulundus\u00fching\/kliinik, mis pakub pereplaneerimis- ja reproduktiivtervise teenuseid) senisest veelgi suuremat rahastamist. Vabariiklased antud suunda ei soosi, n\u00e4iteks \u00fctles president Trump oma valimiskampaania ajal, et naisi peaks abordi eest karistama. Ehkki tol korral muutis ta kiiresti seisukohta, on ta teistelgi puhkudel paistnud silma abordivastasusega. Kuigi s\u00f5nad ei ole millekski siduvad, pole abordi pooldajatel p\u00f5hjust liigseks optimismiks. Enim kardetakse nime Roe v. Wade kandva kohtuotsuse t\u00fchistamist, mis legaliseeris 1973. aastal aset leidnud kohtujuhtumi tulemusena abordid \u00fcle kogu riigi (varem oli osariikidel v\u00f5imalus ise otsustada). Endise olukorra taastamise \u00f5igus on vaid \u00fclemkohtul, kes peaks selleks 1973. aasta kohtuotsuse t\u00fchistama.<\/p>\n\n\n\n
Poliitikute igip\u00f5list k\u00f6ievedu v\u00f5ib selgitada arusaamaga, et Ameerikas peetakse k\u00f5ige k\u00f5rgema v\u00f5imu kandjateks kohtuid, mist\u00f5ttu arvatakse, et paljud ekstreemsed otsused v\u00f5etakse vastu teadmisega, et l\u00f5pps\u00f5na j\u00e4\u00e4b niikuinii kohtus\u00fcsteemile. Kuigi \u00fclemkohus peaks olema apoliitiline, oli presidendikandidaatide heitluses sellel institutsioonil seekord oluline roll m\u00e4ngida. 2016. aasta alguses suri \u00fcks \u00fcheksast kohtunikust, Antonin Scalia. Vabanenud kohtunikukohta Obama ametiaja viimastel kuudel t\u00e4ita ei \u00f5nnestunud (kohtunikke saab nimetada vaid president), mis lisas valimisdebattide perioodi veel \u00fche aruteluteema. Kui Clinton lubas valida \u00fclemkohtusse kohtuniku, kes seisaks naiste ja v\u00e4hemuste eest, lubas Trump vastukaaluks nimetada kandidaadi, kes oleks pro-life ehk abortide vastu. Nii m\u00f5negi ameeriklase jaoks oli see argument, miks toetada valimistel Trumpi (arvatakse, et enamik konservatiivseid naisi, kes Trumpi poolt h\u00e4\u00e4letasid, tegid seda tema lubaduse t\u00f5ttu esitada \u00fclemkohtusse pro-life kandidaat). N\u00fc\u00fcdseks on selgunud, et Trump nomineeris \u00fclemkohtusse uueks \u00f5igusem\u00f5istjaks konservatiivse Neil Gorsuchi (artikli kirjutamise hetkel ei olnud USA senat Neil Gorsuchi veel ametisse kinnitanud \u2013 toim.).<\/p>\n\n\n\n
Kuigi abort on USAs \u00fclemkohtu otsusega seadusega lubatud, on viimastel aastatel n\u00e4htud mitmes osariigis kurja vaeva abordi\u00f5iguste piiramisega. Ainu\u00fcksi 2016. aastal v\u00f5eti 19 osariigis vastu kokku \u00fcle 60 muudatuse, mille laiem eesm\u00e4rk on raskendada \u00fchel v\u00f5i teisel moel ligip\u00e4\u00e4su abordile. Enne asepresidendiks saamist oli Mike Pence kuberner Indiana osariigis, kus tehti 2016. aastal osariigi aborti puudutavasse seadusandlusesse rida t\u00e4iendusi, mis rutjuvad naiste s\u00fc\u00fctundele ning emotsioonidele. Sinna hulka kuulus ka keeld teha aborti \u00fcksnes p\u00f5hjusel, et lootel on avastatud v\u00e4\u00e4rareng.<\/p>\n\n\n\n
Viies sisse sarnaseid seadusemuudatusi, ignoreeritakse teema inimlikku k\u00fclge. Ei taheta m\u00f5ista, miks on vaja neutraalset, meditsiinilist l\u00e4henemist reproduktiivtervise k\u00fcsimustele, andmata hukkam\u00f5istvat hinnangut sellele, kes protseduuri vajab. T\u00f5en\u00e4oliselt on siinkohal k\u00f5rvuti poliitikute kujutelm ideaalsest \u00fchiskonnast ning suutmatus panna end selle inimese kingadesse, kes aborti vajab. Tihti ei m\u00f5isteta, et \u00fcldjuhul ei ole abordi kasuks otsustamine mitte uisap\u00e4isa tehtud valik, vaid viimane v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s, mis tuleneb vajadusest ning v\u00f5ib raskemate juhtumite puhul n\u00f5uda ps\u00fchholoogilist tuge. Sellise otsuse taga v\u00f5ib olla mitmeid p\u00f5hjuseid: puuduv valmisolek lapsevanemaks saada, materiaalne kitsikus, puudus toetavast keskkonnast v\u00f5i \u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel n\u00e4iteks seksuaalv\u00e4givalla ohvriks langemine. Piirates \u00f5igusi v\u00f5i r\u00f5hudes abordi kasuks otsustanu s\u00fc\u00fctundele, ei kao vajadus abordi j\u00e4rele. P\u00fc\u00fcdes kujutada aborditegijaid s\u00fcdametunnistuseta kurjategijatena ning raskendades ligip\u00e4\u00e4su abordile, p\u00e4\u00e4stavad vabariiklased k\u00fcll s\u00fcndimata elusid, kuid v\u00f5ivad tagaj\u00e4rjena teha karuteene oma rahvale. Kui abordi tegemine on raskendatud ning rahalistel p\u00f5hjustel ei ole naisel v\u00f5imalik v\u00f5tta ette s\u00f5itu l\u00e4himasse kliinikusse, kus selleks v\u00f5imalus oleks, v\u00f5ib tekkida olukord, kus otsitakse abi ebaseaduslikest allikatest v\u00f5i otsustatakse omavoliliselt meetodi kasuks, mis v\u00f5ib omada p\u00f6\u00f6rdumatuid tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n
Loogiliselt v\u00f5ttes peaks vabariiklaste soov aborte piirata tulenema tahtest abortide \u00fcldarvu v\u00e4hendada. Vahem\u00e4rkusena v\u00f5ib siinkohal lisada, et 2016. aastal tehti aborte varasemate aastatega v\u00f5rreldes k\u00f5ige v\u00e4hem. Abortide koguarv on madalam kui Roe v. Wade\u2019ile eelnenud ajal ehk siis, kui veel k\u00f5ikjal USAs abort seaduslik ei olnud. Suuresti saab t\u00e4nada selles kvaliteetseid rasestumisvastaseid vahendeid, millele on ligip\u00e4\u00e4s \u00fcha rohkematel naistel. Konservatiivsed pro-life organisatsioonid aga usuvad, et abortide v\u00e4henemise p\u00f5hjus peitub mitmes osariigis kehtestatud karmimate seaduste taga, kuid see seos vett ei pea ning statistilist t\u00e4htsust ei oma. T\u00f5en\u00e4oliselt aitaks abortide koguarvu v\u00e4henemisele kaasa esialgse soovimatu rasestumise v\u00e4ltimine, mida oleks v\u00f5imalik saavutada, \u00fchtlustades \u00f5ppekavasid \u00fcle terve riigi. See on j\u00e4\u00e4nud seni osariikide otsustada. Hariduss\u00fcsteemi \u00fcheks suurimaks kitsaskohaks on eba\u00fchtlaste n\u00f5uetega \u00f5ppekava, mis ei kohusta USA koole esiteks seksuaaltervist puudutavaid teadmisi andma, teadusp\u00f5hist metoodikat kasutama (h\u00e4mmastavalt levinud on veel nt karskust soosiv l\u00e4henemine, mis ei aita kaasa teismeliste rasestumise v\u00e4henemisele) ega n\u00e4iteks seksuaalhaiguseid ning v\u00f5imalikke rasestumisvastaseid vahendeid tutvustama. Juhtumisi just nendes osariikides, kus seksuaalkasvatus on kooliprogrammis minimaalne, on ka teismeliste seas raseduste arv suurim.<\/p>\n\n\n\n
Selmet keskenduda poliitilisele \u00e4rapanemisele, oleks aeg vaadata t\u00f5ele n\u00e4kku ning aru saada, mis on taganud senised muutused reproduktiivtervist puudutavas statistikas ning kuidas trendi j\u00e4tkata \u2013 eeldades, et eesm\u00e4rk on abortide arvu v\u00e4hendamine. Ligip\u00e4\u00e4s reproduktiivtervise teenustele on \u00f5igus, mille puudumine teeb igal juhul rahvale rohkem kahju kui kasu.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9159","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9159","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9159"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9159\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9159"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9159"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9159"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}