{"id":9154,"date":"2016-12-15T23:48:05","date_gmt":"2016-12-15T21:48:05","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/artiklid\/2023\/brexit-ja-immigratsioon-palju-kara-kuid-kelle-suu-copy\/"},"modified":"2023-09-09T23:49:56","modified_gmt":"2023-09-09T20:49:56","slug":"rsri-veerg-trumpi-voit-vabariikliku-partei-petlik-pidupaev","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/artiklid\/2016\/rsri-veerg-trumpi-voit-vabariikliku-partei-petlik-pidupaev\/","title":{"rendered":"RSRi veerg: Trumpi v\u00f5it \u2013 Vabariikliku Partei petlik pidup\u00e4ev"},"content":{"rendered":"<p>Aasta 2016 presidendivalimised USAs l\u00e4hevad ajalukku pigem negatiivselt. \u00dchendriikide kaks suurt parteid ei suutnud l\u00f5ppvooru tugevaid kandidaate esitada. Trumpi n\u00f5rkusteks, kui tuua v\u00e4lja m\u00f5ned, on tema asjatundmatus, \u00f5ppimisv\u00f5imetus ja tahumatud v\u00e4lja\u00fctlemised. Clintoni puudustest annab tunnistust tema allaj\u00e4\u00e4mine nii ebap\u00e4devale kandidaadile, nagu seda oli Donald Trump. Demokraadid kaotasid valimistel, kuid sellest hoolimata on vabariiklased veel kehvemas seisus. Paberite j\u00e4rgi vabariiklaste kandidaat v\u00f5itis, kuid Trump polnud kunagi p\u00e4ris oma kandidaat, keda saaks usaldada, kes teeks koost\u00f6\u00f6d ja kelle selja taga oleks kogu Vabariiklik Partei. Vabariikliku Partei juhid kritiseerisid sisevalimiste ajal Trumpi v\u00f5rdlemisi \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt, kuid kisast hoolimata oli vastupanu mannetu. Ka teisele kohale tulnud Ted Cruz ei olnud juhtkonnale meeldiv kandidaat, kuna ta on kompromissitu, kaldub vaadetelt parem\u00e4\u00e4rmuslusse ja vastandab ennast peavoolu konservatiividele. Trump ja Cruz said kahe peale kokku umbes 85% parteikongressi delegaatidest ja 70% rahvah\u00e4\u00e4letusel antud h\u00e4\u00e4ltest. Selles valguses v\u00f5ib v\u00e4ita, et Vabariiklik Partei ei j\u00f5udnudki presidendivalimiste l\u00f5ppvooru. Tegu oli Pyrrhose v\u00f5iduga, mida varjutab vabariiklaste sisemine kriis. J\u00e4rgnevalt selgitan, kuidas kriisi p\u00f5hjuseks pole v\u00f5imetu juhtkond, vaid vastuolud partei juhtkonna ja valijate ning reaalsuse ja konservatiivse propaganda vahel. Pingete p\u00f5hjused ulatuvad Ronald Reagani presidendiaega.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Reagani p\u00e4rand<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>USA konservatiivid on t\u00f5stnud Ronald Reagani enda jaoks p\u00fchaku staatusesse. Vabariiklaste kolmandas presidendikandidaatide valimisdebatis mainiti Reagani nime 45 korda. Isegi Donald Trump on teda oma eeskujuna v\u00e4lja toonud. Kummardused Reagani suunal on m\u00f5istetavad, kui arvestada, et vabariiklased peavad teda viimaseks edukaks presidendiks. Vabariikliku Partei konservatiivsema voolu esindaja Reagan koondas enda taha Vabariikliku Partei peamised toetajad ning tsementeeris vabariiklaste p\u00f5him\u00f5tted, lisades neile ka nii m\u00f5ndagi uut. Reagani v\u00f5imuletulek toimus stagnatsiooni ajal, mist\u00f5ttu ta otsustas majanduse elavdamiseks makse langetada. See samm tagas Reaganile suurettev\u00f5tjate toetuse. Arvult suurimaks toetajate r\u00fchmaks olid konservatiivsed protestandid, kelle toetuse saamiseks tuli kasuks Reagani abordi- ja seksuaalv\u00e4hemuste \u00f5iguste vastane hoiak. Reagan pooldas relvade laialdast levikut, surmanuhtlust, s\u00f5jaliste kulutuste kasvatamist, osariikide autonoomiat, sekkuvat v\u00e4lispoliitikat ning avatud turge ja piire. Ta ei uskunud globaalsesse kliimasoojenemisse ning oli tuumarelvade vastu, proovides nende levikut piirata. Enam-v\u00e4hem muutumatuna on Vabariikliku Partei peavoolu ideoloogia p\u00fcsinud praeguseni.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui kuulata, mida Trump on r\u00e4\u00e4kinud oma kampaania k\u00e4igus, saab ta ideoloogia jaotada laias laastus kaheks. Esimene osa on kogum pidevalt muutuvatest seisukohtadest k\u00fcsimustes, mis on arvatavasti Trumpi jaoks v\u00e4het\u00e4htsad. Trump n\u00e4ib praegu pooldavat \u2013 nagu Vabariiklik Parteigi \u2013 maksude langetamist, kehtivat relvaseadust, surmanuhtlust, s\u00f5jaliste kulutuste kasvatamist ja osariikide autonoomiat, ta ei toeta v\u00e4hemusgruppide \u00f5iguste avardamist ega abordi legaliseerimist. Teine osa tema vaadetest on aga tugevas vastuolus Vabariikliku Partei senise programmiga, mis on optimistlikumas toonis vabakaubandust ja proaktiivset v\u00e4lispoliitikat toetav. Ta v\u00e4idab, et USA on n\u00f5rk, l\u00f6mitab oma liitlaste ees, maksab kinni nende kaitsekulutusi ega kuluta samas ise piisavalt s\u00f5jav\u00e4e peale. Sellele jutule lisandub narratiiv, et riik on katastroofilises seisus, inimesed on t\u00f6\u00f6ta, teed on auklikud, tooted pole enam nii kvaliteetsed, t\u00f6\u00f6kohad on v\u00e4lismaale viidud, USA kaubanduslepingud on halvad ja teised suured t\u00f6\u00f6stusriigid on h\u00e4vitamas Ameerikat, v\u00f5ttes ameeriklastelt \u00e4ra t\u00f6\u00f6kohad, ettev\u00f5tted ja m\u00fc\u00fces eba\u00f5iglaste hindadega USAle oma toodangut. Ta on pooldanud USAd isoleerivat v\u00e4lispoliitikat, mille nurgakiviks peaksid olema m\u00fc\u00fcrid, tariifid ja lehmakauplemine.<\/p>\n\n\n\n<pre class=\"wp-block-code\"><code>Ksenofoobia ja tunne, et riik v\u00f5etakse \u201emeie\u201d k\u00e4est \u00e4ra, on figureerinud Vabariikliku Partei retoorikas k\u00fcmnendeid<\/code><\/pre>\n\n\n\n<p>\u00dcks oluline jutupunkt Trumpi retoorikas vastab t\u00f5ele: Ameerika keskklassist enamiku sissetulek pole viimase kolmek\u00fcmne aasta jooksul kuigi palju kasvanud ning paljude ameeriklaste eluj\u00e4rg on halvenenud. Tegemist on Reagani reformide tagaj\u00e4rgedega. Kui Reagan langetas makse, siis majandus elavnes, SKP hakkas kasvama ja t\u00f6\u00f6kohti tekkis juurde. Maksude langetamine v\u00e4hendas vara \u00fcmberjaotamist ning suurendas ebav\u00f5rdsust. Igasuguse kodanikuallumatuse suhtes skeptiline ja vasakpoolseid kartev Reagan v\u00e4hendas ka ameti\u00fchingute m\u00f5ju, mis n\u00f5rgestas survet palgat\u00f5usule. Tulemuseks on USA peaaegu kahekordistunud SKP kolmek\u00fcmne aasta jooksul, kuid kasvanud on ka ebav\u00f5rdsus ning majapidamise mediaansissetulek on madalam kui aastal 1999. N\u00e4ha enda eluj\u00e4rge halvenemas, samal ajal kui piltlikult \u00f6eldes l\u00e4heb naabrimehel h\u00e4sti, tekitab \u00e4ngi ja viha. Samas pole suurem osa konservatiivsetest poliitikutest \u00fcldse tunnistanudki kirjeldatud probleemi olemasolu. Alati on olnud v\u00f5imalik valida demokraate, kes on p\u00fc\u00fcdnud selgitada, et madalad maksud ja liberaalne majanduspoliitika tekitavad ebav\u00f5rdsust, kuid see selgitus ei sobi konservatiividele. Tuleb otsida teisi lihtsaid lahendusi ja s\u00fc\u00fcdlasi. Vabariiklik Partei pole suutnud lahendusi pakkuda, mis on p\u00f5hjustanud valijates pettumust. T\u00e4iendav maksulangetus rikastele enam valijat ei veena.<\/p>\n\n\n\n<p>Iseenda propaganda ohvrid<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00e4htudes nendest ideedest on Trump ainulaadne ja v\u00e4ga sobiv kandidaat paljude valijate jaoks. Ta retoorika \u00fchendab konservatiivse ideoloogia ravimiga keskklassi h\u00e4dadele. Trump kasutab \u00e4ra fakti, et t\u00f6\u00f6turule on saabunud miljoneid immigrante ning samal ajal on umbes sama palju t\u00f6\u00f6kohti lahkunud Ida-Aasiasse ja Mehhikosse. T\u00f6\u00f6kohad tuleb tagasi saada, illegaalid v\u00e4lja saata ja teiste riikide tasuta toetamine l\u00f5petada. Kui riik on tagasi v\u00f5etud, siis j\u00e4tkub h\u00e4id t\u00f6\u00f6kohti ka ameeriklastele ning Ameerika on j\u00e4lle v\u00f5imas. V\u00e4hemalt nii m\u00f5tlevad paljud Trumpi toetajad. Ksenofoobia ja tunne, et riik v\u00f5etakse \u201emeie\u201d k\u00e4est \u00e4ra, on figureerinud Vabariikliku Partei retoorikas k\u00fcmnendeid, kuid isolatsiooni pooldav l\u00e4henemine on midagi uut. Selline lahendus ameeriklaste elu paremaks ei muuda. Inimesed pettuvad uuesti, meeleheide s\u00fcveneb, poliitiline kriis Vabariiklikus Parteis ja riigis laiemalt saab hoogu juurde.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks s\u00f5jah\u00fc\u00fcetele USA kaubanduspartnerite ja immigrantide suunal on rindejoon t\u00f5mmatud konservatiivide ja meedia vahele. Vabariiklased usuvad v\u00f5ib-olla \u00f5igustatult, et meedia on kallutatud nende vastu. Linnades elavad k\u00f5rgharidusega ajakirjanikud kipuvad olema keskmisest liberaalsemate vaadetega. Selle probleemiga tegelemiseks on vabariiklased loonud konservatiivse meediaruumi internetiportaalide, raadiojaamade ja telekanalitega, mille lipulaev on Fox News. Konservatiividel ei ole \u00f5nnestunud luua v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rse levikuga alternatiivi \u201eliberaalsele\u201d meediale, kuid siiski tasub m\u00e4rkida, et Fox News on USA vaadatuim uudistekanal, mille vaatajarekord k\u00fc\u00fcndib 24 miljoni silmapaarini. Konservatiivsete meediakanalite esmane \u00fclesanne pole t\u00f5ese informatsiooni edastamine, vaid konservatismi \u00f5igustamine. Teadlik positiivne eelh\u00e4\u00e4lestus konservatiivide suhtes, uudiste valikuline kajastamine ning pidevad kannap\u00f6\u00f6rded hinnangutes ja kajastamisstiilis on muutnud konservatiivse meediaimpeeriumi efektiivseks propagandamasinaks, millega proovitakse kinnistada meediatarbijas oma arusaama maailmast. N\u00e4iteks kliimamuutuste k\u00fcsimuses otsustas Vabariiklik Partei v\u00f5tta seoses inimtegevuse m\u00f5juga eitava positsiooni. Nad tegid seda ajal, mil kliimamuutuste p\u00f5hjuste kohta puudus teaduslik konsensus. Kindlasti said kaalukeeleks energiasektori helded annetused konservatiivsetele poliitikutele. Oma valijate veenmiseks makstakse teadlastele, et nad valetaksid konservatiivses meedias, esitatakse vanden\u00f5uteooriaid ja teema seotakse kristlusega, v\u00e4ites, et ainult Jumal suudab kliimat muuta. Selline propagandamasin on rahva arvamuse kujundamises v\u00e4ga edukas. Kui konservatiivsed poliitikud peaksid tahtma oma positsioone muuta, siis neil on seda v\u00e4ga raske teha, kuna teisitiarvajad on demoniseeritud ning oma seisukohta on tutvustatud ainu\u00f5igena. Seel\u00e4bi on nad iseennast nurka m\u00e4nginud.<\/p>\n\n\n\n<pre class=\"wp-block-code\"><code>Trumpi kampaania on h\u00e4\u00e4buva valge mehe agoonia v\u00e4ljendus.<\/code><\/pre>\n\n\n\n<p>Lisaks kliimale on vabariiklased v\u00f5idelnud ka riigiga. Nad on tahtnud alati v\u00e4hem riiki, kuna nende hinnangul suudab riik teha \u00fcksikuid asju paremini kui erasektor. Riigi sekkumist esitatakse enamasti negatiivses v\u00f5tmes, mis on tekitanud valijaskonna seas usaldamatust institutsioonide suhtes. Viimastel valimistel arendati seda retoorikat edasi \u2013 m\u00e4letatavasti v\u00e4itis Trumpi kampaania, et kui valimised ei soosi Trumpi, siis need on rikutud. Usaldamatus institutsioonide suhtes h\u00f5lmab ka teadust. Heaks n\u00e4iteks on hiljutine intervjuu Trumpi toetava poliitiku Newt Gingrichiga, kes r\u00e4\u00e4kis, kuidas v\u00e4givaldseid kuritegusid pannakse USAs toime rohkem kui kunagi varem. Kui saatejuht t\u00f5i v\u00e4lja, et FBI statistika j\u00e4rgi on v\u00e4givaldsete kuritegude arv viimaste aastate jooksul m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt langenud, siis poliitik ei lasknud ennast heidutada ja v\u00e4itis, et oluline pole t\u00f5de, vaid ainult inimeste subjektiivsed arvamused ja tunded antud teemal. Kui minna edasi ja k\u00fcsida, miks nii paljudel ameeriklastel on vale arusaam \u00fcmbritsevast, siis vastuseks on, et nad on saanud oma teadmised konservatiivsetest meediakanalitest.<\/p>\n\n\n\n<p>Tagasi minevikku!<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige nurgakivi on ihalus mineviku j\u00e4rele. Vabariiklased vaatavad Reagani poole, aga ka kaugemale. Nad v\u00e4idavad, et iga kord kui demokraadid v\u00f5imule tulevad, satub USA apokal\u00fcpsise \u00e4\u00e4rele. Vanasti oli parem. T\u00e4nap\u00e4eval mustad ja immigrandid ainult tapavad ning v\u00e4gistavad. Terroristid varitsevad iga nurga taga. Enam pole turvaline. Muidus\u00f6\u00f6jatele makstakse raha tublide t\u00f6\u00f6inimeste arvelt. Koondamised, auklikud teed, halb Hiina tehnika, kehv haridus ja \u00f5nnetud inimesed. Kogu h\u00e4ving v\u00f5ib tekkida juba ainult \u00fche p\u00e4evaga, mil Valges Majas on mees valest parteist. Nad (demokraadid) hakkavad suruma peale oma ideoloogiat. Poisid pannakse kleite kandma. See on vanden\u00f5u \u201emeie\u201d Ameerika vastu. Terroristid, kurjategijad, immigrandid ja liberaalid on k\u00f5ik mestis \u201emeie\u201d Ameerika vastu. Ameerika on j\u00e4lle \u201emeilt\u201d \u00e4ra v\u00f5etud. \u201eMeie\u201d teame, missugune Ameerika olema peaks: naine peseb pesu, samal ajal kui traksides ja triiks\u00e4rgis mees loeb p\u00e4rast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5ppu lehte, suitsetab ja joob viskit, plaadim\u00e4ngijast kostub Frank Sinatra \u201eBlue Moon\u201d, must mees toob ukse taha piima, hoovis m\u00e4ngivad pere kolm last. On soe suvine ilm. Aasta on 1952. Tegemist on turvalise ja tuttava maailmaga v\u00f5i v\u00e4hemalt nii nad arvavad. Sellises maailmapildis tundub Donald Trump igati loogiline ja arusaadav olevat. Trumpi kampaania on h\u00e4\u00e4buva valge mehe agoonia v\u00e4ljendus.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9154","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9154","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9154"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9154\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9154"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9154"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9154"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}