Hiina majandus kasvab iga aastaga tempos, millest enamik maailma riike v\u00f5ib vaid unistada \u2013 pealtn\u00e4ha tundub, et Hiina t\u00f5usu ei suuda peatada miski. Majanduskasvul on siiski ka oma varjuk\u00fcljed, millest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseimad on saastunud keskkond ja sellest tulenevad terviseh\u00e4dad. On p\u00e4evselge, et kui Hiina j\u00e4tab keskkonnaprobleemidega tegelemata, v\u00f5ib see saada riigi arengule saatuslikuks.<\/p>\n\n\n\n
Pariisi kliimakonverentsi valguses tasub anal\u00fc\u00fcsida, kuidas on Hiina, kelle n\u00f5usolekuta ei ole v\u00f5imalik n\u00fc\u00fcdsel ajal \u00fclemaailmset kliimakokkulepet s\u00f5lmida ega rakendada, senini seoses keskkonnaohtude t\u00f5rjumisega k\u00e4itunud. Esimene globaalne kliimalepe oli 1997. aasta Ky\u014dto protokoll. Hiina toetas ideed v\u00e4hendada s\u00fcsihappegaasi emissiooni arenenud riikides, kuid ei soovinud ise \u00fclla eesm\u00e4rgi saavutamisse panustada. Ky\u014dto protokoll Hiinale kohustusi peale ei pannud, kuna see oli suunatud pigem arenenud riikidele ning Hiina oli tollal veel v\u00e4ga vaene maa. Hiina ja India k\u00f5rvalej\u00e4\u00e4mine Ky\u014dto protokollist on \u00fcks p\u00f5hjus, miks soovitakse s\u00f5lmida uus kliimakokkulepe. Esimene katse tehti 2009. aastal Kopenhaagenis. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ei olnud edukad, kuna riikide vahel valitses usaldamatus ja t\u00f5en\u00e4oliselt proovis USA Hiinat \u00fcle m\u00e4ngida. Seda m\u00f5istes pani Hiina paljudele kliimaeesm\u00e4rkidele veto. N\u00e4ib, et suurriikide juhid said Kopenhaagenis raisatud pooleteisest n\u00e4dalast olulise \u00f5ppetunni. Hiina ja USA riigipead kohtusid enne Pariisi konverentsi korduvalt ja on teinud \u00fchisavaldusi \u2013 praktika, mis loob usaldust suhtluses ja aitab eesm\u00e4rke koosk\u00f5lastada. Hiina koost\u00f6\u00f6valmidus kliimaleppe s\u00f5lmimiseks pole olnud ilmselt kunagi varem nii suur. Rahvusvahelised m\u00e4ngud on kindlasti riigi huvide kujunemises olulised, kuid peamised faktorid, mis m\u00f5jutavad Hiina k\u00e4itumist kliimakonverentsidel, on keskkonnaolud ja poliitiline kurss kodumaal.<\/p>\n\n\n\n
Kiire majanduskasvu tume varjupool<\/p>\n\n\n\n
Viimased kolm aastak\u00fcmmet k\u00fcmne protsendi l\u00e4hedal k\u00f5ikunud majanduskasvul on j\u00e4rjest kurjakuulutavam m\u00f5ju keskkonnale. Hiinast on saanud maailma suurima t\u00f6\u00f6stustoodanguga riik, ent ka suurim s\u00fcsihappegaasi ja kasvuhoonegaaside emiteerija. Praegu on riik dilemma ees: kas j\u00e4tkata vanaviisi v\u00f5i muutuda rohelisemaks? Tegutsemine edaspidi nii nagu seni ei ole j\u00e4tkusuutlik, kuid t\u00e4hendaks l\u00fchikeses perspektiivis suuremat majanduskasvu ja turvatunnet v\u00f5imuladvikule. Hiina valitsus on pikemat perspektiivi silmas pidades m\u00f5istnud, et vaja on muuta kurssi, kuid uus suund on habras ning t\u00f5sisema tagasil\u00f6\u00f6gi korral v\u00f5idakse sellest loobuda. Esimesed sammud on tehtud, aga suuremad muudatused on alles ees.<\/p>\n\n\n\n
Keskkonnaprobleemid on Hiinas sarnased mujalgi maailmas esinevatega, ent v\u00e4\u00e4rivad t\u00e4helepanu nende t\u00f5siduse ja mastaabi t\u00f5ttu. \u00dcks suurim probleem on puhta vee puudus. P\u00f5hja-Hiinas toimub k\u00f5rbestumine, k\u00fcmned miljonid inimesed tarbivad reostunud pinnavett, samal ajal kui t\u00f6\u00f6stus kasutab \u00fche \u00fchiku toodangu kohta kordades rohkem vett, kui seda tehakse arenenud riikides. Teine probleem on \u00f5hu saastatus. Peaaegu k\u00f5ikides linnades \u00fcletab \u00f5hu saastetase hooajaliselt mitmekordselt kriitilist piiri. Tehastest tulevale saastele lisandub k\u00f5rbetolm, millega liiguvad kaasa k\u00f5rbes ladestunud raskemetallide ja muude m\u00fcrgiste ainete osakesed. \u00d5hu- ja veesaaste m\u00f5ju on eriti tuntav tihedalt asustatud Ida- ja L\u00f5una-Hiinas, mist\u00f5ttu tunneb keskkonnaprobleeme omal nahal l\u00f5viosa Hiina elanikkonnast.<\/p>\n\n\n\n
Saastatus m\u00f5jutab hiinlaste tervist. M\u00f5ju ulatust ei saa v\u00e4ga p\u00f5hjalikult uurida, kuna v\u00f5imud on teema osaliselt tsenseerinud, ent ometi leidub statistikat, mida saab saastatuse kahjulikkusega siduda. N\u00e4iteks kopsuv\u00e4hi suremusn\u00e4itaja on kasvanud viimase kolmek\u00fcmne aasta jooksul 100 000 inimese kohta 465%, muutudes tapvaimaks v\u00e4hivormiks Hiinas[1]. Hoolimata puudulikest algandmetest on proovitud arvutada keskkonnaprobleemide t\u00f5ttu hukkuvate Hiina elanike arvu. WHO hindab, et reostuse t\u00f5ttu sureb neid umbes 750 000 aastas[2].<\/p>\n\n\n\n
Keskkonnaprobleemide alged on majanduspoliitikas. Hiina kasvumudeliks on olnud valuuta odavus, madalad palgad, suur eksport ja k\u00f5rged intressid. Valitsus on nimetatud tingimuste p\u00fcsimist suure majanduskasvu tagamiseks j\u00e4tkuvalt soodustanud. Kui turumajandus viisaastaku plaanis m\u00e4rgitud kasvutempo saavutamisega hakkama ei saa, tuleb appi kommunistlik partei. Riik ehitab midagi suurt ja kasutut v\u00f5i pumpab raha sinna, kuhu tark investor oma s\u00e4\u00e4ste ei ole pannud, ning ongi latt \u00fcletatud. T\u00e4nu odavusele, stabiilsele kasvule ja rahak\u00fcllusele on Hiina olnud investoritele atraktiivne. Madalad kulud meelitavad ligi rasket\u00f6\u00f6stust, mis vajab palju t\u00f6\u00f6j\u00f5udu ja toorainet. Hiinas toodetakse umbes kolmandik maailma terasest ja alumiiniumist ning pool tsemendist ja klaasist. Just nendel aladel tegutsevad ettev\u00f5tted on keskkonnakahjude peamiseks p\u00f5hjustajaks nii otseste saastajate kui ka kaudselt energiatarbijatena.<\/p>\n\n\n\n
Mahavaikitud probleem<\/p>\n\n\n\n
Aastas toimuvad tuhanded keskkonnateemalised meeleavaldused. Ka kunstis v\u00f5ib k\u00e4sitleda Hiina keskkonna valupunkte. N\u00e4iteks sai hiljuti meedias palju t\u00e4helepanu \u00fcks hiina kunstnik, kes imes tolmuimejaga sada p\u00e4eva j\u00e4rjest Pekingi \u00f5hku ja valmistas saagist keskmist m\u00f5\u00f5tu ehituskivi. Erinevalt kirjeldatud kunstiprojektist ei ole paljud meeleavaldused suunatud pikaajalistele lahendustele ja poliitikale, vaid m\u00f5eldud enamasti kompensatsiooni saamiseks v\u00f5i lokaalsete probleemidega tegelemiseks. Raha maksmine loodust ei p\u00e4\u00e4sta. Abi pole v\u00e4ga palju ka meediast. Antud teemat k\u00e4sitletakse Hiina meedias moonutatult, mis j\u00e4tab t\u00e4helepanuta t\u00f5sisemad kiire lahenduseta keskkonnak\u00fcsimused. Tsensuur takistab selgitust\u00f6\u00f6d ja vaba arutelu, millest v\u00f5iksid kooruda v\u00f5imalikud \u00fcldisemad lahendused. Elanikkond on halvasti informeeritud. K\u00fcsitluse j\u00e4rgi peavad umbes pooled hiinlased \u00f5hu- ja veereostust suureks probleemiks ja muretsejate hulk pigem kasvab[3]. Samas ei tunneta hiinlased, et reostus ja sellest tulenevad tagaj\u00e4rjed v\u00f5iksid saada saatuslikuks majandusele, kuna nende n\u00e4gemus riigi majanduslikust tulevikust on \u00fcks optimistlikemaid maailmas[4]. \u00dchtlasi kuuluvad hiinlased koos ameeriklastega kliimamuutuse k\u00fcsimuses muretuimate rahvaste sekka[5].<\/p>\n\n\n\n
Keskkonnaprobleemide m\u00f5ju majandusele ja selle kasvule on v\u00f5imatu t\u00e4pselt v\u00e4lja arvutada. Paljud organisatsioonid on siiski \u00fcritanud seda teha. USA m\u00f5ttekoda RAND on pakkunud, et keskkonnaprobleemide t\u00f5ttu tekkiv kahju ja ressursikadu moodustab 6,5% SKPst[6]. Hiina teaduste akadeemia pakub samaks n\u00e4itajaks 13,5%[7]. T\u00f5de j\u00e4\u00e4b ilmselt kuhugi vahepeale. Otseseks kahjuks on saastatusega seotud haigestumise t\u00f5ttu kaotatud t\u00f6\u00f6j\u00f5ud ja kulud tervishoiu ning puhta joogivee tagamiseks ja happevihmadest kahjustatud rajatiste parandamiseks. Lisandub kahju, mis tekib seoses viperustega majandustegevuses, kui korraldatakse suur\u00fcritusi, nagu ol\u00fcmpiam\u00e4ngud, mil \u00f5hu puhtuse nimel pannakse seisma tehased ja liiklus.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4tkusuutliku majanduspoliitika otsinguil<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4ib, et Xi Jinpingi presidendiks oleku ajal on keskvalitsuse poliitika reostuse ohjeldamise kohalt muutunud. Ei tasu arvata, et Hiina punased kommunistid on kehastunud \u00fcmber rohelisteks keskkonnakaitsjateks. Hiina astub samme keskkonna kaitseks, kuna probleemid on hakanud m\u00f5jutama majanduse head k\u00e4ek\u00e4iku. Senine majanduskasvu mudel on ammendumas. Hiina majandusbuumi k\u00f5rvalsaaduseks on kinnisvara- ja investeerimismullid, mis n\u00fc\u00fcd l\u00f5hkevad ja mille t\u00f5ttu riik on hakanud r\u00e4\u00e4kima majandusbuumi l\u00f5pust ning j\u00e4tkusuutliku majanduskasvu algusest. J\u00e4tkusuutliku majanduspoliitika osa on ka keskkonnakaitse. N\u00e4iteks aegunud tehnoloogiaga v\u00e4ikseid vabrikuid sunnitakse oma tegevust l\u00f5petama \u2013 viimase kahe aastaga on Pekingi \u00fcmbruses pidanud uksed sulgema 18 000 vabrikut[8]. Suuremaid tootmisettev\u00f5tteid survestatakse v\u00f5tma kasutusele uusi tehnoloogiaid. 2012. aastal kinnitati riiklik plaan muuta Hiina energiaefektiivsemaks. J\u00e4rgmisel aastal hakati karmistama keskkonnan\u00f5udeid ja t\u00f5stma keskkonnamakse. 2014. aastal v\u00e4henes kivis\u00f6e tarbimine Hiinas esimest korda p\u00e4rast 14 aastat v\u00e4ldanud kasvu[8]. Praegu k\u00e4ivitatakse ELi eeskujul s\u00fcsihappegaasi emissiooni kvootidega kauplemise s\u00fcsteemi. Hiina on hakanud andma esmakordselt lubadusi seoses keskkonnakaitsega.<\/p>\n\n\n\n
Algatatud muutused ei ole piisavad, et probleemid lahendada. N\u00e4iteks elektritootmise osaline \u00fcmberstruktureerimine kivis\u00f6elt tuule-, vee- ja tuumaenergiale n\u00f5uab umbes 200 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses investeeringuid[9]. Uute rajatiste ehitamisest suuremaks kuluallikaks on nende t\u00f6\u00f6shoidmine, kuna looduss\u00e4\u00e4stlikum energia on kallim. Energiamahukate t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete kulud suureneksid seoses k\u00f5rgema energiahinnaga ja need kaotaksid maailmaturul konkurentsiv\u00f5imes, mis v\u00f5iks p\u00f5hjustada tehaste sulgemist ja t\u00f6\u00f6puuduse kasvu. L\u00fchikeses plaanis p\u00e4rsib majanduse \u00fcmberstruktureerimine selle kasvu ja v\u00f5ib muuta rahva rahulolematuks, kuid reformide tegemata j\u00e4tmine t\u00e4hendaks kaugemas tulevikus majanduslikku seisakut. Praegu on majanduskasv viimase veerandsajandi kontekstis madalseisus, mist\u00f5ttu Hiina ei taha v\u00e4ga suuri muudatusi teha. Arvatavasti j\u00e4\u00e4b reformideks puudu ka v\u00f5imekusest, kuna alles 21. sajandi alguses hakati looma institutsioone energia- ja keskkonnapoliitika koordineerimiseks ning kontrollimiseks, mist\u00f5ttu asutused on veel v\u00e4ikesed ja n\u00f5rgad.<\/p>\n\n\n\n
Hiina keskkonnaprobleemide rahvusvaheline m\u00f5\u00f5de seisneb kodumaise olukorra m\u00f5jus Hiina positsioonidele rahvusvahelisel areenil. Hiina vastumeelsus endapoolseteks j\u00e4releandmisteks mureneb. 2012. aasta Doha l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel m\u00f6\u00f6nis Hiina esindaja, et madal s\u00fcsihappegaasi emissioon on pikas perspektiivis Hiina jaoks ainuv\u00f5imalik tee. Sellegipoolest on Hiina keeldunud s\u00f5lmimast senini siduvaid lepinguid \u00f5husaaste v\u00e4hendamiseks, kuid hiinlaste osalemine globaalses v\u00f5itluses on oluline, sest riigi suurus tingib selle, et USA ja mitmed teised t\u00f6\u00f6stusriigid on n\u00f5us s\u00f5lmima keskkonnateemalisi leppeid ainult juhul, kui nendega liituvad ka Hiina ja teised kiiresti kasvava majandusega riigid. Hiina on v\u00f5tmeriik, kelle k\u00f5rvalej\u00e4\u00e4mine v\u00f5ib t\u00e4hendada ka USA k\u00f5rvalej\u00e4\u00e4mist ja patiseisu kliimal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel. Samas n\u00e4ib Hiina ja USA praegune \u00fcksmeel avaldavat m\u00f5ju ka teistele riikidele. Isegi P\u00f5hja-Korea diktaator Kim Jong-un kuulutas s\u00f5ja metsaraie vastu ja P\u00f5hja-Korea esindajad hakkasid enne Pariisi konverentsi r\u00e4\u00e4kima, et nende riik soovib panustada s\u00fcsihappegaasi emissiooni v\u00e4hendamise projekti. Kui riikide konsensus p\u00fcsib, siis v\u00f5ib-olla saavutab s\u00f5na \u201ekeskkonnakaitse\u201d kunagi rahvusvahelises suhtluses sarnase positsiooni, nagu seda omavad s\u00f5nad \u201einim\u00f5igus\u201d ja \u201edemokraatia\u201d. Teisis\u00f5nu, riik, kes v\u00e4hemalt proovib n\u00e4ida tsiviliseeritud, peab neist teemadest r\u00e4\u00e4kima ja seda ka siis, kui kodumaal nimetatud p\u00f5him\u00f5tetest \u00fcldsegi lugu ei peeta.<\/p>\n\n\n\n
Haprad kokkulepped<\/p>\n\n\n\n
Nagu eespool mainitud, siis viimane ambitsioonikas kliimakokkulepe saavutati 1997. aastal Ky\u014dtos. Hiinal tollal vedas. Kui oleks teatud, et l\u00e4hiaastatel hakkab Hiina emissioon kasvama peaaegu p\u00fcstloodis, poleks sellist kokkulepet arvatavasti s\u00f5lmitud. Ky\u014dto protokoll ongi osaliselt s\u00fc\u00fcdi Hiina emissiooni kasvus. Protokolliga kohustuse v\u00f5tnud soovisid suunata \u00f5hku saastava majandustegevuse oma riigist v\u00e4lja. See oli hea \u00e4ri arengumaadele, kes l\u00f5ikasid kasu saastavate t\u00f6\u00f6stusharude liikumisest arenenud riikidest arengumaadesse. Kokkuv\u00f5tvalt emissioon maailmas ei v\u00e4henenud, vaid paigutus \u00fcmber. Ky\u014dto protokoll ega selle edasiarendused ei ole sobivaks vahendiks praegu, mil arengumaade ja arenenud maade vaheline piir on h\u00e4gustunud. Olukorda muudab veelgi Hiina huvi kliimaleppe vastu. Kuna Hiina on motiveeritud ka \u00fcksinda keskkonnakaitse nimel tegutsema, siis kokkulepetele j\u00f5udmine ja emissiooni v\u00e4hendamine tundub t\u00f5en\u00e4olisem kui k\u00fcmme aastat tagasi.<\/p>\n\n\n\n
Praegu v\u00f5etud kurss on habras. Tegemist on Hiina jaoks uue poliitilise suunaga ning reformid on algusj\u00e4rgus, seega on neid v\u00f5imalik v\u00f5rdlemisi kergelt peatada. Hiina valitsus v\u00f5ib loobuda majanduslike tagasil\u00f6\u00f6kide korral kasvutempo s\u00e4ilitamiseks keskkonnan\u00f5uete karmistamise plaanidest. Pikas perspektiivis ei tagaks see nii suurt majanduskasvu kui keskkonnan\u00f5uete kehtestamisel, kuid kui rahvas muutub majandusolukorra t\u00f5ttu rahulolematuks ja on oht, et praegu valitsev ladvik v\u00f5ib kaotada v\u00f5imu, siis v\u00f5etakse esimesena vastu otsused, mis tagavad v\u00e4hemalt l\u00fchikeses perspektiivis senise korralduse s\u00e4ilimise. Kuna keskkonnakaitset soodustavad otsused on v\u00e4rsked, kujunemisj\u00e4rgus ning tehtud pigem pragmaatilistel kaalutlustel, mitte ideoloogilise nihke t\u00f5ttu, siis on veel vara hinnata, kas Hiina on teinud kindla valiku keskkonnakaitse kasuks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9148","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9148","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9148"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9148\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9148"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9148"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9148"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}