T\u00e4nu 2013. aastal vastu v\u00f5etud seadusele sai Norrast esimene Euroopa riik ja NATO liige, kus ei lasu ajateenistuse l\u00e4bimise kohustus \u00fcksnes meestel, vaid ka naistel. Soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse k\u00fcsimustes eeskujulikus Norras leitakse, et lisaks soolisele tasakaalule tagab muudatus ka senisest motiveerituma ja kompetentsema kaitsev\u00e4e olemasolu. Tasub mainida, et Norras on v\u00f5imalik ajateenistusest erinevatel p\u00f5hjustel keelduda, sealhulgas ka motivatsioonipuuduse t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n
Ent Norra ei ole naiste kaitsev\u00e4ekohuslaste hulka arvamises unikaalne riik. Sellesse klubisse kuuluvad ka n\u00e4iteks Iisrael, Eritrea, P\u00f5hja-Korea, Mosambiik, T\u0161aad ja Boliivia, kuid eelnevaid ei saa nimetada v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt Norraga v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse etalonideks. Mitmes riigis, n\u00e4iteks Eritreas, on ajateenistus naistele kohustuslik optimaalse s\u00f5jalise valmisoleku eesm\u00e4rgil, tuginemata sugude v\u00f5rdsuse olulisusele. Siinjuures tuleb mainida, et just Eritrea, kus moodustati kaitsej\u00f5ud 1991. aastal, ajateenistust on v\u00f5rreldud korduvalt ka ajateenistusealiste orjastamisega ning sealse ajateenistuse pikkus on keskmiselt 6,5 aastat (just nimelt \u2013 keskmiselt), kuigi ametlikult on ette n\u00e4htud 18 kuud. Eritrea kutsealused on k\u00f5ik mehed ja naised, kes on v\u00f5imelised teenistust l\u00e4bima.<\/p>\n\n\n\n
Iisraeli kaitsej\u00f5udude eetika r\u00f5hutab seevastu, et naised on igati v\u00f5imelised meeste k\u00f5rval riigikaitses osalema (nimelt on naisv\u00e4elastel v\u00f5imalik kandideerida umbes 90 protsendile olemasolevatest ametipostidest), ning v\u00f5rdsust loetakse seal \u00fcheks p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtuseks. Iisrael oli maailma esimene riik, mis kehtestas naistele kohustusliku ajateenistuse. Naised osalesid riigikaitses juba 1948. aastal, mil nende panus oli h\u00e4davajalik. Hiljem pole Iisraeli v\u00f5imud n\u00e4inud p\u00f5hjust, miks naised peaksid riigikaitsest k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n\n\n\n
Kas Eesti v\u00f5imalused on \u00f5igustatud?<\/p>\n\n\n\n
Kas naiste kohustuslik ajateenistus on \u00f5igustatud suund, millest peaks eeskuju v\u00f5tma ka Eesti? Praegu on 18\u201327-aastastel Eesti kodakondsusega naistel v\u00f5imalik l\u00e4bida ajateenistus omal soovil. Seni on v\u00e4hesed seda v\u00f5imalust kasutanud ning suurema tungi korral ei pruugi naised \u00fcldse l\u00f6\u00f6gile p\u00e4\u00e4seda. Naiste ajateenistust p\u00e4rsib praeguse taristu puudulik olmekorraldus. 2013. aastal sai ajateenistuse l\u00e4bida 16 ning sellele j\u00e4rgneval aastal juba 38 naist. Senised piirm\u00e4\u00e4rad on seotud taristu spetsiifikaga, ent nagu nendib Eesti kaitsev\u00e4gi, v\u00f5ib antud piirm\u00e4\u00e4r olla paindlik \u2013 kui ajateenistus muutub naiste seas populaarsemaks, ollakse valmis arendama ka taristut. Eestis on loodud naistele v\u00f5imalus kaitsev\u00e4kke astuda, kuid pelgalt v\u00f5imaluse olemasolu ei t\u00e4henda t\u00e4ielikku v\u00f5rdsust. Praktikas tekitab v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse rakendamine mitmeid k\u00fcsimusi.<\/p>\n\n\n\n
Naiste ajateenistus pakub meedias \u00fcha enam k\u00f5neainet ja kasvanud on ka naiste hulk, kes on selle t\u00e4ies mahus l\u00e4binud. Seega oleme j\u00f5udnud juba kaugemale vanamoodsatest arusaamadest, mille alusel ei ole naistel sotsiaalseid v\u00f5i bioloogilisi \u201eeeldusi\u201d meestega v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt s\u00f5jalise ettevalmistuse saamiseks \u2013 statistika naistest, kes ajateenistuse edukalt l\u00e4bivad, t\u00f5estab vastupidist. N\u00e4iteks 2012. aasta uuring Afganistani ja Iraagi naiste ning meeste s\u00f5jalise valmisoleku teemal t\u00f5des, et lahingutegevus ei m\u00f5ju nais- ja meesv\u00e4elastele erinevalt ning vaimne valmisolek on v\u00f5rdne m\u00f5lema soo puhul. T\u00f5si, statistika ei peegelda emotsioone ega seda, mida teemast puudutatud isikud arvavad-tunnevad. Tihti tuuakse argumendiks, et naised ei ole militaarvaldkonna jaoks loodud, sest neil puuduvad selleks eeldused v\u00f5i f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5imekus. Kui tuua aga paralleeliks nende meeste kasvav hulk, kes ei l\u00e4bi ajateenistuseks tarvilikku arstlikku komisjoni, siis tundub, et ka meessoole pole loodus \u201eajateenistuse stardikomplekti\u201d kaasa andnud.<\/p>\n\n\n\n
Teisest k\u00fcljest v\u00f5ivad naised minna kaitsev\u00e4kke, kui nad seda ise soovivad \u2013 r\u00f5hk on vabatahtlikkusel. Kuidas on lood meessoost kutsealustega, kelle jaoks 8 v\u00f5i koguni 11 kuud kaitsev\u00e4ge on pigem \u00f5udusfilmistsenaarium kui t\u00f5estus \u00f5ilsast isamaa-armastusest? On olemas k\u00fcll 12-kuune asendusteenistus, mis on m\u00f5eldud noormeestele, kelle jaoks tavap\u00e4rane ajateenistus on vastuolus nende usuliste v\u00f5i k\u00f5lbeliste vaadetega, ent kui tuua n\u00e4iteks Norra, tundub efektiivsem variant arvestada kutsealuse sobivuse juures \u00fche kriteeriumina tema motiveeritust.<\/p>\n\n\n\n
Seega j\u00f5uame ringiga tagasi algusesse \u2013 ei ole piisavalt p\u00f5hjendatud, et ajateenistuse l\u00e4bimine on kohustuslik v\u00f5i vabatahtlik \u00fcksnes \u00fchele soole. Seda nii v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse aspektist kui ka lihtsale loogikale tuginedes. Eesti kontekstis on avaldanud sellele m\u00f5ttele poolehoidu ka mitmed avaliku elu tegelased, sealhulgas Eesti kaitsev\u00e4e juhataja Riho Terras.<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsimuses, kas Eesti peaks v\u00f5tma eeskuju Norrast ning muutma ajateenistuse kohustuslikuks ka naistele, on \u00f5ige vastuseni j\u00f5udmine keeruline, sest valdkond on v\u00e4ga mitmetahuline. Siiski n\u00e4ib, et puudub alus naiste kaitsev\u00e4est \u201eeemalhoidmiseks\u201d. See, kas \u00fchiskond on naiste kohustuslikuks ajateenistuseks valmis, on m\u00f5istagi hoopis teine k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n
Foto: Asia Malinowska (CC0 1.0)
Foto: Asia Malinowska (CC0 1.0)<\/p>\n\n\n\n
Seksuaalne ahistamine<\/p>\n\n\n\n
Kuigi tehnoloogia areng militaarvaldkonnas ja traditsiooniliste soorollide kadumine ajas v\u00f5imaldab sooliselt tasakaalustatud armeede teket, ei tohiks unustada segasooliste kaitsej\u00f5udude varjupoolt, milleks on tihtipeale seksuaalne ahistamine.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua Iisraeli kaitsej\u00f5ud, kus seksuaalne ahistamine on avalik saladus, millest ollakse teadlik, ent ei r\u00e4\u00e4gita. Ka avalikkuseni j\u00f5udnud juhtumid on lahendatud eba\u00f5iglaselt ning seda eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et ohver soovib s\u00e4ilitada anon\u00fc\u00fcmsust. M\u00f5istagi on tegemist igati inimliku ja \u00f5igustatud sooviga, ent ohvri anon\u00fc\u00fcmsus v\u00f5imaldab ahistajal terve nahaga p\u00e4\u00e4seda \u2013 karistuseni tihtipeale ei j\u00f5uta ning \u00e4\u00e4rmisel juhul k\u00f5rvaldatakse ahistaja ametist. Kuigi teatud arenguid on toimunud, n\u00e4iteks ennetust\u00f6\u00f6 kaitsev\u00e4elaste koolitamise vormis, ei ole olukord siiski kiita. 2013. aastal Iisraeli kaitsej\u00f5ududes korraldatud uuringu tulemuste kohaselt oli iga kaheksas naine ning 9% meestest kaitsev\u00e4es ahistamist kogenud. Suurem osa sellest teada ei andnud ega esitanud ka sellekohast kaebust.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5istagi ei ole ahistamisk\u00fcsimus \u00fcksnes Iisraeli probleem \u2013 seda esineb rohkesti \u00fcle maailma. Ka Eesti kaitsev\u00e4es tehtud uuringus nenditakse, et seksistlikud kommentaarid ning ebameeldiv seksuaalne t\u00e4helepanu ei ole kahjuks haruldus (samas tuleb m\u00e4rkida, et antud uuringu naisvastajate osakaal oli juhuslik, sest otsene eesm\u00e4rk ei olnud soop\u00f5histe tulemuste kogumine).<\/p>\n\n\n\n
Miks \u00fcldse?<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4ttes hetkeks k\u00f5rvale ajateenistuse s\u00fcsteemisisesed vead, v\u00f5ivad m\u00f5lema soo kaasamisel kaitsej\u00f5ududesse olla ka omad plussid \u2013 lisaks k\u00f5ige loogilisemale, et mida rohkem on inimesi, kes kvalifitseeruvad kaitsej\u00f5ududesse, seda rohkem on inimesi, kelle vahel valida ja keda rakendada, v\u00f5ib naiste esindatus missioonidel olla kasulik ka teistel p\u00f5hjustel.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcRO rahuvalves (mis tegelikult ei erine palju kaitsev\u00e4e kontseptsioonist) n\u00e4hakse suurt vaeva, et rahuvalvajate seas oleks v\u00f5rdselt mehi ja naisi, ning mitte \u00fcksnes UN Womeni (\u00dcRO soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkusega tegelev alaprogramm) aruandesse linnukese tegemise eesm\u00e4rgil. \u00dcRO on t\u00e4heldanud, et naiste osalemine organisatsiooni politsei-, militaar- ja tsiviiloperatsioonidel on toonud positiivseid tulemusi, kuigi naised on j\u00e4tkuvalt v\u00e4hemuses. Lisaks t\u00f5estusele, et naised saavad f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5imekuse poolest oma \u00fclesannetega hakkama, saab neid rakendada mitmetel delikaatsetel funktsioonidel. Maailma eri paigus toimuvatel rahuvalvemissioonidel v\u00f5imaldab naisrahuvalvajate osalemine propageerida muu hulgas kohalikes kogukondades naiste iseseisvust ja m\u00f5ista paremini kriisipiirkondades elavaid naisi. Naisrahuvalvajad saavad pakkuda ps\u00fchholoogilist tuge ning koguda informatsiooni naiste kohta, kes on kannatanud v\u00e4givalla all (naisel v\u00f5ib olla antud olukorras raskusi meessoost isiku usaldamisega), v\u00f5i julgustada naisi osalema kaitsev\u00e4es piirkondades, kus selline praktika ei ole levinud v\u00f5i on pigem taunitud. Ehkki \u00dcRO rahuvalvemissioonidel on naiste panus suurim moraalsetes k\u00fcsimustes, on see valdkond v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt t\u00e4htis missiooni muude \u00fclesannete t\u00e4itmiseks.<\/p>\n\n\n\n
R\u00e4\u00e4kides naistest, meestest, p\u00fcssidest ja s\u00f5jalisest ettevalmistusest kipub unuma kaitsev\u00e4e tegelik siht \u2013 nimelt s\u00f5ja- v\u00f5i kriisiolukorras reageerimine. Eesm\u00e4rk on oma riiki kaitsta, ning mitte ainult vaenlasele k\u00f5rri karates, vaid oma rahvast ka ps\u00fchholoogiliselt aidates. Kuigi \u00dcRO rahuvalve roll on olla pigem kolmas ning neutraalne pool, v\u00f5ib nende tegevust v\u00f5rrelda ka riikliku kaitsev\u00e4ega. \u00dcRO seisukohti j\u00e4rgides oleks arusaadav ja loomulik, kui ka riiklik julgeolek ei toetuks \u00fcksnes meessoole. Enne kui hakatakse looma sooneutraalset kaitsev\u00e4ge, on oluline k\u00f5rvaldada olemasolevad probleemid \u2013 nagu seksuaalne ahistamine \u2013, et hoiduda lumepalliefektist, mist\u00f5ttu kitsaskohtadega tegelemine v\u00f5ib osutuda hiljem \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivaks \u00fclesandeks.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9145","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9145","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9145"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9145\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9145"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9145"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9145"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}