Forbesi 2014. aasta maailma m\u00f5juv\u00f5imsaimate inimeste tabelis on paavst Franciscus maailma liidrite Vladimir Putini, Barack Obama ja Xi Jinpingi j\u00e4rel neljandal ja \u00fchtlasi k\u00f5rgeimal kohal, kus katoliku kiriku pea alates esimesest taolisest nimekirjast 2009. aastal olnud on. Kahtlemata on paavst kui formaalselt maailma rahvastikust kuuendiku vaimne juht \u00e4\u00e4rmiselt oluline isik, kuid paavsti institutsiooni t\u00e4htsus ja arvamuslik j\u00f5ud n\u00e4ib olevat omandanud viimaste aastate jooksul t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt suurema autoriteedi ka mittekatoliiklaste ja mittekristlaste seas.<\/p>\n\n\n\n
Franciscuse ootamatust populaarsusest laiemas avalikkuses annab t\u00f5estust n\u00e4iteks t\u00f5siasi, et popkultuuri kultusajakiri Rolling Stone on kirjutanud temast ainu\u00fcksi selle aastanumbri sees \u00fcle k\u00fcmne korra, samas kui Franciscuse eelk\u00e4ija Benedictus XVI j\u00f5udis oma pea kaheksa-aastase ametiaja jooksul ajakirja lehek\u00fclgedele vaid korra (m\u00e4rkuseks: vastava nupukese pealkiri oli \u201ePope Still a Douche\u201d). Paavsti teemal pidas vajalikuks vestelda Madonna hiljutises intervjuus oma k\u00e4imasolevast tuurist ja Russell Crowe ummistas Franciscuse Twitteri seina, kui palus f\u00e4nnidel aidata paavstil m\u00e4rgata s\u00e4utsu, et soovib oma filmi \u201eNoah\u201d kirikuisale linastada.<\/p>\n\n\n\n
Franciscus on k\u00fclvanud oma lihtsuse, iseteadlikkuse ja iroonilise suhtumisega paavstiv\u00f5imu traditsioonilisse pompoossusesse Vatikanis suurt segadust. Vatikani pressiesindaja Federico Lombardi on kirjeldanud oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi kulgevat paavsti murelikul toonil, mis meenutab kangesti m\u00f5ne n\u00f5utu lapsevanema oma, kelle v\u00f5suke on hakanud \u00fcht\u00e4kki isep\u00e4isust \u00fcles n\u00e4itama[1]. Seekord ei ole aga ehmunud mitte ainult l\u00e4him perekonnaring, vaid n\u00e4rvis on kogu suguv\u00f5sa. Franciscuse kaks viimast eelk\u00e4ijat Johannes Paulus II ja Benedictus XVI ei paistnud kunagi silma seda t\u00fc\u00fcpi isetegevuslikkusega. Franciscuse meediaimago on hakanud tema s\u00f5nade vabameelse t\u00f5lgendamise t\u00f5ttu oma elu elama ning sotsiaalmeedia eufoorilised, hea maitse piiril m\u00e4ngivad k\u00e4sitlused kirikupeast on samuti eelmistele paavstidele tundmatu katsumus.<\/p>\n\n\n\n
Skandaalidest r\u00e4situd Vatikan<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u00dche seletuse Franciscuse populaarsusele pakub v\u00e4lja katoliku preester ja National Catholic Reporteri vanemanal\u00fc\u00fctik Thomas J. Reese. Ta arvab, et nii Johannes Paulus II kui ka Benedictus XVI olid s\u00fcdames akadeemikud: olles \u00f5petanud \u00fclikoolides ja harjunud kuulma tudengitelt eksamil seda, millest nad loengus r\u00e4\u00e4kisid, rakendasid nad taolist pedagoogilist meetodit ka kirikut juhtides[2]. Johannes Paulus II, kuigi armastatud ja austatud, oli religioossetes k\u00fcsimustes ootusp\u00e4raselt konservatiivne; tema mantlip\u00e4rija Benedictus XVI ametiaega varjutas lihtsalt \u00f6eldes t\u00f5siasi, et tema rigiidne ja ettekirjutav stiil m\u00f5jus n\u00fc\u00fcdisaja kontekstis arhailisena (n\u00e4iteks kirjutas tulevane paavst 1986. aastal, siis veel Joseph Ratzingerina, et homoseksuaalsus on \u201esisemine moraalne kurjus\u201d). M\u00f5lema puhul on r\u00e4\u00e4gitud kultuuris\u00f5jast ehk paavstide p\u00fc\u00fcdlustest juhtida j\u00e4releandmisi tegemata moraalselt kogu inimkonda eemale sellest, mida katoliku kiriku vaatepunktist v\u00f5iks nimetada 21. sajandi kombel\u00f5tvuseks. Johannes Paulus II erakordne karisma kaalus usuleige avalikkuse jaoks tihti \u00fcles j\u00e4ikuse moraalik\u00fcsimustes, kuid Benedictus XVI isiksusena eriliselt ei s\u00e4ranud ega suutnud seet\u00f5ttu ka avalikkuse ja kiriku vahel osavalt laveerida.<\/p>\n\n\n\n Benedictus XVI aeg kirikupeana ei olnud lihtne. Segase ajalooga Vatikani pank sattus 2009. aastal rahapesuskandaaliga ebasoodsasse valgusesse, kuid see oli k\u00f5igest avapauk tema ametiaega varjutanud suurtele kriisidele. 2010. aasta \u2013 annus horribilis<\/em>, nagu Benedictus XVI selle tabavalt ristis \u2013 m\u00f6\u00f6dus katoliku preestrite pedofiiliaskandaalide ja arvukate uurimiste t\u00e4he all. J\u00e4rgnes VatiLeaks \u2013 konfidentsiaalsete dokumentide lekitamine pressile, mis paljastasid kirikuriigis toimuva korruptsiooni, v\u00f5imuv\u00f5itlused ja v\u00e4idetava homoseksuaalsete vaimulike v\u00f5rgustiku. Vatikan vajus aina s\u00fcgavamale sohu ning asi p\u00e4\u00e4dis Benedictus XVI tagasiastumisega 2013. aastal.<\/p>\n\n\n\n Paavst Franciscuse, immigrandipere kasvandiku ja progressiivsema katoliikluse haru esindaja ametisse p\u00fchitsemine ajal, mil Vatikanis k\u00e4\u00e4rib ja Euroopa maadleb suurima immigratsioonikriisiga alates teisest maailmas\u00f5jast, n\u00e4ib v\u00e4gisi m\u00e4rgiline. Vatikan vajas muudatusi ning Franciscus, eristudes oma tausta ja seisukohtadega selgelt kahest eelmisest paavstist, tundus olevat selle t\u00f6\u00f6 jaoks just \u00f5ige mees. Thomas Reese on \u00f6elnud, et katoliku kirik on s\u00fcmbolite kirik. Seet\u00f5ttu on muutuste aimdus olnud \u00f5hus sellest hetkest peale, kui Franciscus veriv\u00e4rske paavstina traditsioonilise sarlakpunase paavstikeebita Peetri kiriku r\u00f5dule usklikke tervitama ilmus. Lisaks Franciscuse ebatraditsioonilisele jesuiidi taustale ja Ladina-Ameerika p\u00e4ritolule on ta asunud otsustavalt tegutsema Vatikani kriiside lahendamise ja kiriku n\u00fc\u00fcdisajastamise nimel ning n\u00e4ib, et suuremad leegid on sellega kustutatud.<\/p>\n\n\n\n L\u00f5unapoolkera \u2013 kristluse uus kese<\/strong><\/p>\n\n\n\n Katoliku kiriku ajaga kaasask\u00e4imise kasvuvalud on kirjutatud osaliselt ajaloolise eurotsentrismi arvele, mis end praegu enam ei p\u00f5hjenda. Pew Research Centeri statistika j\u00e4rgi elab 24% maailma kristlastest Ladina-Ameerikas \u2013 number, mille \u00fcletab vaid Euroopa 26%-ga. P\u00f5hja-Ameerikas elab kristlaste globaalsest koguarvust 12%. Kristlased moodustavad religioosse enamiku Ladina-Ameerikas 90%-ga, P\u00f5hja-Ameerikas m\u00e4\u00e4ratleb end kristlastena 77% ja Euroopas 75% inimestest. Seejuures on huvitav, et USA 68 miljonist registreeritud katoliiklasest on kolmandik ladinaameeriklased, kuid k\u00f5igest 10% piiskoppidest ja olematu 7,5% preestritest on Ladina-Ameerika p\u00e4ritolu[3]. Kuigi Euroopas ja USAs on kristlaste arv aina langemas, ei t\u00e4henda see sugugi ristiusu marginaliseerumist maailmas \u2013 ainu\u00fcksi Ladina-Ameerikas ja Aafrikas elab umbes miljard kristlast, mis moodustab maailma 2,2-miljardilisest kristlikust kogukonnast peaaegu poole.<\/p>\n\n\n\n Religioossel maastikul toimuvad globaalses plaanis suured muutused: ristiusu kese on nihkumas l\u00f5unapoolkerale, mida v\u00f5imendab veelgi Aafrika rahvastiku h\u00fcppeline kasv. Alles Ladina-Ameerika p\u00e4ritolu mehe saamine paavstiks on selle t\u00f5siasja esile t\u00f5stnud. Vatikani seisukohast on see kaval samm \u2013 leevendada kriise fookuse nihutamisega Euroopast eemale ning tuua haigusest tervenemiseks sisse v\u00e4rsket verd. Selline asjade k\u00e4ik v\u00f5tab sihikule kaks probleemi korraga: \u00fchelt poolt teadvustatakse kristlaskonna muutumist maailma mastaabis ja teisalt lahendatakse koduseid muresid.<\/p>\n\n\n\n Paavst on kommunist?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Franciscus on \u00f6elnud, et tema visioon katoliku kirikust on sarnane s\u00f5jahaiglaga, mis v\u00f5tab vastu k\u00f5ik haavatud. Selle n\u00e4gemuse \u00fcheks manifestatsiooniks on katoliku kiriku ajaloolisest eurotsentrismist eemaldumine \u2013 n\u00e4iteks moodustavad sel aastal Euroopa p\u00e4ritolu kardinalid esimest korda v\u00e4hemuse. Lisaks peab Franciscus eriliselt oluliseks vaesuse k\u00fcsimust, majandusliku imperialismiga v\u00f5itlemist ja keskkonnaprobleeme. Kas k\u00f5lab tuttavalt? K\u00fcsimustele, kas paavst on ehk sotsiaaldemokraat, on ta diplomaatiliselt vastanud, et tema missioon on kiriku ja kristliku \u00f5petuse oma ja ta ei l\u00e4htu \u00fchestki poliitilisest teooriast. Publik ei paista aga taolise neutraalsusega rahulduvat \u2013 julgemad kriitikud on pidanud paavsti marksistiks, m\u00f5ned lausa kommunistiks.<\/p>\n\n\n\n Olukorrast n\u00e4ivad olevat k\u00f5ige enam h\u00e4iritud parempoolsed parteid \u2013 nii need, kes senini agaralt kristlike v\u00e4\u00e4rtuste edendamise lipu alla on kogunenud, kui ka need, kes kirikuga \u00fchiste konservatiivsete vaadete t\u00f5ttu teatavat \u00fchtekuuluvustunnet on tundnud. Euroopa kontekstis on ehedaim n\u00e4ide l\u00f5hestumisest polariseerumine pagulask\u00fcsimuses. Paavst tegi oma seisukoha teatavaks 2013. aasta suvel Lampedusas peetud k\u00f5nes, milles ta \u00e4rgitas k\u00f5iki kristlasi pidama silmas ligimesearmastuse printsiipi, ning r\u00f5hutas hiljutises k\u00f5nes USA kongressi ees universaalseid \u00f5igusi elule, vabadusele ja \u00f5nneotsinguile. Taolised seisukohad on pannud mitmed parempoolsed end ebamugavalt tundma.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5ib vaielda, et katoliku sotsiaaldoktriin on iseenesest vasakpoolse loomuga, ja kiriku roll n\u00fc\u00fcdses maailmas ongi heategevus ja kristliku ligimesearmastuse propageerimine \u00fchiskonnas \u2013 seet\u00f5ttu ei ole t\u00f5siasi, et paavst p\u00f5hjendab oma v\u00e4idetavaid vasakpoolseid veendumusi kirikudoktriini j\u00e4rgimisega, midagi ebaloomulikku. Samuti ei ole paavsti sekkumine poliitilistesse k\u00fcsimustesse midagi enneolematut \u2013 keskajal olid paavstil poliitilised huvid ja suur diplomaatiline v\u00f5im. Johannes Paulus II oli eriti poolakatele kommunismivastases v\u00f5itluses oluline s\u00fcmbol ja tundis suurt huvi Ladina-Ameerika diktatuuririikides toimuva vastu.<\/p>\n\n\n\n Miks siis kostub parempoolsete parteide suunast h\u00e4dakisa, justkui oleks neile varvastele astutud? Itaalias populaarsust koguva natsionalistliku suunitlusega P\u00f5hjaliiga juht Matteo Salvini on avalikult v\u00e4ljendanud, et paavst ei seisa itaallaste huvide eest, ja k\u00fcsis provokatiivselt, kui palju pagulasi on Vatikan oma riiki vastu v\u00f5tnud? USA senati keskkonnakomitee esimehe James Inhofe\u2019i s\u00f5nul peaks paavst j\u00e4\u00e4ma enda ametikohustuste juurde ja laskma asjatundjatel oma t\u00f6\u00f6d teha[4]. Vabariiklaste ridades leidub teisigi, kelle arvates on paavsti seisukoht, et keskkonnaolude halvenemine on inimtegevuse tagaj\u00e4rg, kinnitamata teadusteooria lubamatu propageerimine.<\/p>\n\n\n\n Doktriini reformimine v\u00f5i \u201earenemine\u201d?<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u00dcks v\u00f5imalik seletus parempoolsete valulikele reaktsioonidele on see, et kuni kiriku tegevus piirdub sotsiaalsf\u00e4\u00e4riga v\u00f5i toetab nende poliitilisi huvisid, ei j\u00e4\u00e4da \u00fcksteisele jalgu ja iga\u00fcks tegutseb rahumeelselt omal rindel. Demokraatia laienemine itta on l\u00e4\u00e4ne poliitilise m\u00f5juv\u00f5imu kinnistumisele ainult kasulik ning seet\u00f5ttu ei olnud Johannes Paulus II missiooni ja l\u00e4\u00e4ne poliitiliste huvide vahel konflikti. Paavst Franciscuse s\u00f5nav\u00f5tte imperialistliku majanduse vastu ja immigratsiooni pooldamise teemadel t\u00f5lgendavad m\u00f5ned parempoolsed poliitikud omadele kaigaste kodaratesse loopimisena ja nad n\u00e4ivad pidavat seda reeturlikkuse m\u00e4rgiks.<\/p>\n\n\n\n Niisiis on tekkinud olukord, kus paavst on ajanud tagajalgadele parempoolsed, kuid ei ole p\u00f5hjendanud veel piisavalt laiema avalikkuse ootusi seoses kirikudoktriini reformimisega, et teenida n\u00e4iteks liberaalide ja vasakpoolsete kindel toetus. Arvestatav osa nii positiivsetest kui ka negatiivsetest reaktsioonidest s\u00fcnnib tegelikkuses t\u00f5siasjast, et ei olda katoliku kiriku toimemehhanismiga kursis. Franciscuselt oodatakse (ja kardetakse) m\u00e4gede liigutamist, kuid seejuures ei m\u00f5isteta tihti, kui kaugele paavsti k\u00e4si tegelikkuses ulatub ning kuiv\u00f5rd on kirikudoktriin \u00fcle\u00fcldse muudetav.<\/p>\n\n\n\n Franciscust seostatakse k\u00fcsimustega, mis puudutavad abielu annulleerimist, ts\u00f6libaati, aborti ja homoseksuaalsust. Nendest on n\u00e4iteks ts\u00f6libaat kirikupraktika \u2013 see j\u00e4rgib inimeste sisseseatud tava, mitte jumalikku \u00f5petust, ning on seega v\u00e4hemalt teoorias reformidele avatud. Kirikudoktriiniga on asi keerulisem. Ametlikult ei ole isegi paavstil autoriteeti kirikudoktriini muuta, kuid seejuures v\u00f5ivad doktriinid aja jooksul \u201eareneda\u201d. Mida see t\u00e4pselt t\u00e4hendab ja kui kaugele v\u00f5ib algup\u00e4rasest versioonist liikuda, on k\u00fcllalt h\u00e4gune. Siiski on selge, et paavstil ei ole vabadust kuulutada n\u00e4iteks aborti v\u00f5i homoseksuaalsust katoliku t\u00f5dedega koosk\u00f5las olevaks, ning paavsti \u201ekes olen mina, et geisid hukka m\u00f5ista?\u201d on k\u00fcllalt hea n\u00e4ide sellest, mida doktriini arenemine v\u00f5ib t\u00e4hendada. Franciscus ei vaidle end nii v\u00e4ljendades vastu kiriku t\u00f5ekspidamistele, vaid r\u00f5hutab kaastunde printsiipi \u2013 ta ei muuda mitte doktriini ennast, vaid oma suhtumist sellesse.<\/p>\n\n\n\n Kirik keset k\u00fcla<\/strong><\/p>\n\n\n\n Franciscuse katsed leida kuldne kesktee t\u00e4nap\u00e4evase moraalirelativismi ja j\u00e4iga katoliku doktriini vahel on toonud kaasa s\u00fc\u00fcdistusi, et paavst on saamatu ega tule doktriini reformimisega toime. Siinkohal oleks vast paslik k\u00fcsida, kuiv\u00f5rd on kiriku p\u00f5hit\u00f5dede reformimine \u00fcle\u00fcldse Franciscuse eesm\u00e4rk. Paavsti senist tegevust hinnates tundub, et pigem on sihiks kirikut universaalsemaks muuta ja loobuda kultuuris\u00f5ja taktikast, millega p\u00fc\u00fcti katoliku kiriku arusaamu intensiivselt ainu\u00f5ige toimimisviisi p\u00e4he serveerida. Selle tagaj\u00e4rjena tekkis selge eristus: kes ei seisa Vatikaniga, on tema vastu. Franciscus on leebema suhtumisega kiriku \u00f5petusse p\u00fc\u00fcdnud seda eraldusjoont kui just mitte kustutada, siis v\u00e4hem m\u00e4rgatavaks muuta.<\/p>\n\n\n\n \u00d5hku j\u00e4\u00e4b ometi k\u00fcsimus, kas Franciscusele pandud ootused end tulevikus p\u00f5hjendavad ja kas tema peaaegu kuldvasikalik positsioon meedias j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima, kui esialgne vaimustus vaibub. Kuidas reageerib meedia siis, kui selgub, et Franciscus on k\u00f5igest hoolimata katoliku kiriku pea, kes n\u00f5ustub \u00fcldjoontes kiriku \u00f5petusega, mitte uljas revolutsion\u00e4\u00e4r? Paavst, kutsudes avali k\u00e4tega kiriku r\u00fcppe neid, kes seni kas Vatikani eurotsentrismi v\u00f5i konservatiivsuse t\u00f5ttu t\u00e4helepanu alt k\u00f5rvale on j\u00e4\u00e4nud, on maksnud avalikkuse heakskiidu v\u00f5itmise eest parempoolsete vaikiva toetuse kaotamise hinda. Seejuures ei ole sugugi kindel, et liberaalsemate vaadete esindajate toetus p\u00fcsima j\u00e4\u00e4b. Franciscus tundub olevat j\u00f5udnud punkti, kus m\u00f5lemad pooled ootavad Vatikani suunast kinnitust, et paavst just nende maailmavaadet heaks kiidab. Mis saab edasi, s\u00f5ltub suuresti sellest, kas Franciscus j\u00e4tkab rahulikku lepitustaktikat, asub julgemalt reformima v\u00f5i loobub suurte muudatuste plaanidest t\u00e4iesti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9142","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9142","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9142"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9142\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9142"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9142"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9142"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}