Vaadates, millise innuga ketrab t\u00e4nap\u00e4evase Venemaa riikliku propaganda masinav\u00e4rk suure isamaas\u00f5ja ja selle v\u00f5itmise plaati, kumab sealt v\u00f5rdlemisi selgesti l\u00e4bi Clemenceau\u2019 kurikuulsa tsitaadi levinud \u00fcmbers\u00f5nastus: ajalugu on liiga t\u00e4htis, et see \u00fcksnes ajaloolaste hooleks j\u00e4tta. Putin ja tema l\u00e4hikondlased m\u00f5istavad h\u00e4sti, kui v\u00e4ga n\u00f5uab nende taas kasutusele v\u00f5etud Suur-Venemaa kontseptsiooni t\u00f5siseltv\u00f5etavus v\u00e4gevat ja kuulsusrikast minevikku, mille abil venelasi lippude alla ja \u201erahvusliku liidri\u201d \u00fcmber koondada ning kogu nende maailmapilti \u201etsaaritruuks\u201d kujundada. Putini re\u017eiimi \u00fcks kirkaim s\u00fcmbol ja hea n\u00e4ide ajaloo poliitvankri ette rakendamisest on suure isamaas\u00f5ja v\u00f5idup\u00e4eva enneolematult suurejooneline t\u00e4histamine 9. mail.<\/p>\n\n\n\n
1945. aasta kevadel ei osanud k\u00fcllap keegi arvata, kui s\u00fcmboolseks ja \u00fcletamatuks tsivilisatsiooniliseks veelahkmeks t\u00f5useb 70 aasta p\u00e4rast see pisiasi, et Berliini-l\u00e4hedases Karlshorstis Saksamaa kapitulatsiooniakti allakirjutamisega \u00f5htul kella 11 peale j\u00e4\u00e4di. L\u00e4\u00e4nemaailm m\u00e4lestab 8. mail traagilise teise maailmas\u00f5ja ohvreid Euroopa s\u00f5jatandril, Moskva seevastu t\u00e4histab 9. mail tankiroomikute l\u00f5ginal Venemaa kuulsusrikast v\u00f5itu suures isamaas\u00f5jas. Justkui oleks tollane kahetunnine ajavahe n\u00fc\u00fcdseks sajanditepikkuseks k\u00e4risenud.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcheksanda mai t\u00e4histamise vaatevinklist paistab \u00fcsna ehmatavalt, et Putini 15 v\u00f5imuaastat on eemaldanud Moskvat v\u00e4hemalt m\u00f5nes aspektis j\u00f5udsamalt euroopalikest arusaamadest kui \u00fcle poole sajandi \u201esotsialismi ehitamist\u201d N\u00f5ukogude Liidus, n\u00e4iteks tuumarelva k\u00fcll arendati, kuid selle esimesena kasutamisega avalikult ei \u00e4hvardatud, nagu hiljuti Krimmi kontekstis.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi algne v\u00f5iduparaad Punaarmee v\u00f5idu t\u00e4histamiseks nn pruuni katku \u00fcle Euroopas toimus 1945. aasta suvel Moskvas \u00fcsna suurejooneliselt, j\u00e4i 9. mai t\u00e4histamine Venemaal s\u00f5jale j\u00e4rgnenud aastak\u00fcmnetel \u00fcsnagi tagasihoidlikuks. P\u00f5hjuseid selleks v\u00f5ib n\u00e4ha mitmeid. N\u00e4iteks v\u00e4idetakse, et Stalin kartis n\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4elasi, kes olid v\u00f5idukal s\u00f5jak\u00e4igul mitte \u00fcksnes enesekindlust kogunud, vaid ka l\u00e4\u00e4nepoolset Euroopat ning sealset sootuks teistsugust eluj\u00e4rge n\u00e4inud, tajudes neis suurt ohtu enda re\u017eiimile, v\u00f5ib-olla sealjuures ka dekabristide vastuhakku meenutades. Hru\u0161t\u0161ov, kellele meeldis n\u00e4idata end leninismi taastajana, r\u00f5hus samuti hoopis algsele ja traditsioonilisele n\u00f5ukogude pidup\u00e4evale \u2013 oktoobrirevolutsiooni aastap\u00e4evale 7. novembril.<\/p>\n\n\n\n
Muutus toimus alles Bre\u017enevi ajal, kui 1965. aastal muudeti 9. mai N\u00f5ukogude Liidus tavalisest t\u00f6\u00f6p\u00e4evast esimese j\u00e4rgu riiklikuks p\u00fchaks ning t\u00f6\u00f6vabaks p\u00e4evaks. Kuid ka siis ei seatud eesm\u00e4rgiks tagantpiitsutatud ideoloogilist p\u00f6\u00f6ret, pigem v\u00f5eti olukorda r\u00f5\u00f5msalt ja praktiliselt \u2013 kaunil kevadisel maikuul kulub t\u00e4iendav vaba p\u00e4ev aiat\u00f6\u00f6ks marjaks \u00e4ra. Bre\u017enevi enda motiivide seletamiseks piisas igati tema suurest armastusest pidutsemise vastu ja erilisest kiindumusest ordenitesse. Paraadid k\u00fcll toimusid edaspidi Moskvas 9. mail, kuid ainult juubeliaastatel ja kaugeltki mitte nii pompoosselt, kui me sellega viimastel aastatel harjunud oleme. N\u00f5ukogude Liidu l\u00f5puni j\u00e4id rahva silmis peamisteks p\u00fchadeks siiski oktoobrip\u00fchad (s\u00f5jav\u00e4eparaad ja \u201et\u00f6\u00f6rahva\u201d rongk\u00e4ik) ning t\u00f6\u00f6rahva p\u00fcha 1. mail (ainult rongk\u00e4ik). Ka NLKP juhte v\u00f5is Punasel v\u00e4ljakul Lenini mausoleumi trib\u00fc\u00fcnidel seismas silmata vaid neil kahel p\u00e4eval aastas. Ainult siis said l\u00e4\u00e4ne kremlinoloogid k\u00f5ige magusamat v\u00e4rsket materjali v\u00f5imuvahekordade kohta Moskvas \u2013 kes trib\u00fc\u00fcnil kelle k\u00f5rval seisis.<\/p>\n\n\n\n
Iga-aastaseks muudeti suure isamaas\u00f5ja l\u00f5pu aastap\u00e4eva pidustuste paraad alles p\u00e4rast 1995. aastat ning eriti suurejooneliseks on see muutunud just Putini ajal. Juba Jeltsin m\u00e4rkas, et paraadita ei saa kohe kuidagi Venemaad valitseda, ja Putin n\u00e4gi selgelt, kuidas miljonid inimesed Venemaal kiruvad Gorbat\u0161ovi ja Jeltsinit nende seni t\u00e4htsaima traditsioonilise peo ehk oktoobrip\u00fchade r\u00f6\u00f6vimise t\u00f5ttu, mist\u00f5ttu oli v\u00f5imule sisepoliitiliselt vajalik hakata igati t\u00f5stma ja r\u00f5hutama v\u00f5idup\u00fchade t\u00e4htsust, pakkudes sellega rahvale alternatiivset aasta t\u00e4htsaimat p\u00fcha. N\u00fc\u00fcdseks on selge, et 9. mai t\u00e4htp\u00e4evast tahetakse teha N\u00f5ukogude Liidu j\u00e4rgse Venemaa uue rahvusliku identiteedi nurgakivi, mille pinnalt oleks re\u017eiimil lihtne nii Vene rahvast konsolideerida kui ka teda ideoloogiliselt l\u00e4\u00e4nemaailmale vastandada.<\/p>\n\n\n\n
Kirjanik George Orwelli \u00fcks tuntuimaid tsitaate p\u00e4rineb teosest \u201e1984\u201d: \u201eSee, kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.\u201d Kollektiivse m\u00e4lu eesm\u00e4rk on s\u00e4ilitada konkreetse aja ja tegevusega seotud identiteedi terviklikkust. Seega on kollektiivselt m\u00e4letatu eelk\u00f5ige oleviku ja tuleviku, mitte niiv\u00f5rd mineviku k\u00fcsimus. Ka Venemaa tulevik on pandud t\u00e4nap\u00e4eval s\u00f5ltuma sellest, kuidas ajalugu riiklikul tasandil t\u00f5lgendatakse ja, t\u00e4psemalt, kuidas l\u00e4heb riigil korda taastada k\u00fclma s\u00f5ja j\u00e4rgseil aastail \u201ekaotatut\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Suurest isamaas\u00f5jast tahetakse teha piinlevatele vene hingedele palliatiivse toimega rahvast \u00fchendavat tegurit, niiviisi s\u00f5ja algset, niigi kaalukat ajaloolist t\u00e4hendust veelgi mitmekordistades. Venemaa pikas ajaloos on v\u00f5rdlemisi v\u00e4he s\u00fcndmusi, mille \u00fcmber rahvuslikku eneseteadvust \u00fcles ehitada ja mida uhkusega meenutada. N\u00e4iteks vene sotsioloog Boris Dubin on v\u00e4itnud, et p\u00e4rast seda, kui oktoobrirevolutsioon, sotsialism ja NSVL oma s\u00fcmboolse t\u00e4henduse kaotasid, on N\u00f5ukogude Liidu (ja selle kaudu ka venelaste) roll fa\u0161ismi v\u00f5itmises j\u00e4\u00e4nud arvatavasti ainsaks vaieldamatuks panuseks maailma ajalukku. T\u00f5epoolest, 20. sajandi paljude \u00e4pardumiste seast t\u00f5usevad neli s\u00f5ja-aastat selgelt esile, alustades 1941. aasta suvisest katastroofist ja l\u00f5petades 1945. aasta v\u00f5iduga ning Euroopa vabastamisega natsismist. Rahvuslik triumf missugune, sobilik materjal m\u00fc\u00fcdiloomeks \u2013 eriti kui seejuures ajaloo s\u00f5kalde eraldamist aganatest range riikliku kontrolli all hoida. Iga aastaga toretsevamaks muutuvad v\u00f5idup\u00e4evaparaadid on eelk\u00f5ige p\u00fc\u00fcd teha venelastest selle triumfi kalmistuvahid, kes ei esita liigseid k\u00fcsimusi kesise oleviku ega \u00e4hmase tuleviku asjus.<\/p>\n\n\n\n
Oluline tegur on ka s\u00fcvenev alav\u00e4\u00e4rsuskompleks. Kui N\u00f5ukogude Liitu tunnistati universaalselt kui suurv\u00f5imu, siis n\u00f5ukogude impeeriumi kokkuvarisemise j\u00e4rgne Venemaa oli \u00fcha enam h\u00e4das isegi enda regionaalse m\u00f5jukuse s\u00e4ilitamisega. Seet\u00f5ttu hakati kutsuma juubeliaastatel 9. mai paraadidele k\u00fclla v\u00e4lisriikide liidreid, et nende najal enda j\u00e4tkuvat \u00fclemaailmset t\u00e4htsust t\u00f5estada. Ehkki juba eelnevatel juubeliaastatel pani kutse tulla Moskvasse Venemaa \u201eajaloolise triumfi\u201d t\u00e4histamisest osa saama v\u00e4lisriikide riigipead teatavasse ebamugavuskahvlisse, on viimase aja arengud sellele ebamugavusele veelgi enam vinti peale keeranud. Eesti konteksti meelde tuletades teame, et esimest korda kerkis minemise k\u00fcsimus t\u00f5sisemalt p\u00e4evakorda 2005. aastal. Tollane president R\u00fc\u00fctel j\u00e4ttis paraadile isiklikel, aga ka erakondlikel kaalutlustel minemata. Samas me vaevalt m\u00e4letame, et viis aastat hiljem, kui Eesti-Vene suhted olid suhteliselt pilvitud, k\u00e4is Toomas Hendrik Ilves Moskvas 9. mail vaikselt \u00e4ra. Selleaastase paraadikutsega seonduv dilemma on aga l\u00e4\u00e4neriikide jaoks eelnevatest kaugelt t\u00f5sisem ning esimest korda nii selgelt ideoloogiline \u2013 marsib ju \u00fcle Punase v\u00e4ljaku sama s\u00f5jav\u00e4gi, kes parajasti Ukrainas \u201emitteametlikult\u201d s\u00f5da \u2013 v\u00f5i nimeliselt vaherahu \u2013 peab.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4navu 9. mail toimuval paraadil osalemist olevat kinnitanud veerandsada riigipead, kellest nimekaimatena on Vene v\u00e4lisministeerium toonud v\u00e4lja Hiina, P\u00f5hja-Korea, Kuuba, T\u0161ehhi, Kreeka, Slovakkia ja K\u00fcprose liidrid. Enamik l\u00e4\u00e4ne riigip\u00e4id sel aastal paraadist osa ei v\u00f5ta, prominentsematest \u201epuudujatest\u201d v\u00f5ib tuua esile n\u00e4iteks Angela Merkeli, Barack Obama ja David Cameroni. Minekust keeldumisi oli nii otsesemaid kui ka kaudsemaid.<\/p>\n\n\n\n
On p\u00e4evselge, et iseennast \u00fcha suuremasse isolatsiooni m\u00e4ngiv Venemaa p\u00fc\u00fcab kasutada t\u00e4navust 9. mai t\u00e4histamist maksimaalselt \u00e4ra ka enda riiklikus propagandas juba otses\u00f5nu vaenlaseks tituleeritava l\u00e4\u00e4nemaailma l\u00f5hestamiseks. Seet\u00f5ttu on Moskvasse oodatud enim n\u00e4iteks sellised Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead nagu Vene-vastaste sanktsioonide kriitikuna tuntud isep\u00e4ine ja -suine T\u0161ehhi president Milo\u0161 Zeman ning Kreeka uus marksistliku taustaga peaminister Alexis Tsipras. Aga kui teleuudistest j\u00e4\u00e4b k\u00f5rgete k\u00fclaliste nimedest tavavenelase k\u00f5rva k\u00f5ige enam P\u00f5hja-Korea uue ja noore \u201esuure juhi\u201d Kim Jong-uni nimi, siis tekib tahtmine k\u00fcsida, kas ta ikka suudab seda k\u00f5ike t\u00f5siselt v\u00f5tta? V\u00f5i hoopis t\u00e4iendab irooniliselt keiser Aleksander III taas populaarseks saanud aforismi \u2013 \u201eVenemaal on ainult kaks liitlast \u2013 s\u00f5jav\u00e4gi ja laevastik\u201d \u2013 selle kolmanda, P\u00f5hja-Koreaga\u2026<\/p>\n\n\n\n
Ehk oleks siinkohal sobilik l\u00e4htuda saksa filosoofi Walter Benjamini m\u00f5ttest, et m\u00e4luj\u00e4lgede ajalukku talletamise puhul on esmalt oluline just n\u00fc\u00fcdishetk, mis mineviku ees prevaleerib ja on selle tegelikuks loojaks, sest erinevate ajahetkede vahel ajaloos valitseb \u201eside, mis pole samas p\u00f5hjuslik\u201d. Kuiv\u00f5rd t\u00f5en\u00e4oline on selles valguses, et Putin otsustab kauge minevikupuusliku ehk 9. mai kummardamise k\u00f5rvale tekitada ka t\u00e4nap\u00e4evaga otsesemalt seotud samav\u00e4\u00e4rse t\u00e4htp\u00e4eva, n\u00e4iteks 21. m\u00e4rtsi kui Krimmi \u201etaas\u00fchendamise\u201d p\u00fcha? Kui l\u00e4htuda sellest, et mullu 9. mail, vaid veidi p\u00e4rast seda, kui Venemaa Krimmi vallutas, ilmus Venemaa kaitseministri Sergei \u0160oigu mundrile \u00fcht\u00e4kki P\u00fcha Andrease orden m\u00f5\u00f5kadega, Venemaa k\u00f5rgeim s\u00f5jav\u00e4eline autasu, mis omistati Venemaa kodanikule viimati 19. sajandil, siis v\u00f5ib asi t\u00f5epoolest sellega l\u00f5ppeda. Sageli peetaksegi ajalookirjutust ja ajalugu erinevate olemuslikult v\u00f5itlevate lugude tallermaaks, seega annaks praeguse re\u017eiimi suurima saavutuse osav liitmine t\u00e4htsaimate rahvuslike t\u00e4htp\u00e4evade hulka neile Vene avalikkuse silmis m\u00e4rgatavalt legitiimsust ning m\u00f5juv\u00f5imu juurde ning aitaks ennetada eos ka konkureerivate m\u00e4lupiltide p\u00fcsivaks muutumist.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9136","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9136","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9136"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9136\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9136"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9136"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9136"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}