Levinud on arusaam, et vaeste riikide toetamine on rikaste riikide ajalooline kohustus. Eelmisel aastal kasvas arenguabi maht l\u00e4bi aegade k\u00f5rgeimale tasemele, maailma vaeseimatesse riikidesse l\u00e4ks teele 134,8 miljardit dollarit. Kuid palju on ka neid, kes seda paradigmat kritiseerivad. Tuuakse groteskseid n\u00e4iteid, kuidas vaeste riikide majanduste edendamiseks m\u00f5eldud summad on l\u00e4inud hoopis kleptokraatlike valitsejate \u0160veitsi pangakontodele, ning viidatakse uuringutele, mille j\u00e4rgi majandusabi ja majanduskasvu vahel puudub seos. Mitmed teoreetikud v\u00e4idavad aga, et majandusabi ei anta altruistlikel kaalutlustel, vaid see on hoopis relv j\u00f5ukate riikide arsenalis, et edendada oma poliitilisi huvisid.<\/p>\n\n\n\n
Majandusabi ja selle taga seisvate motiivide hindamisel eristub kolm p\u00f5hilist koolkonda: (neo)marksistid, idealistid ja realistid. Marksistid peavad majandusabi keskseks motiiviks rikaste riikide ja vaeste riikide eliidi majandushuve. Nende jaoks on majandusabi ajaloolisel ekspluateerimisel p\u00f5hineva p\u00f5hja-l\u00f5una v\u00f5imusuhte uus vorm, mis s\u00e4ilitab v\u00f5i s\u00fcvendab majanduslikke l\u00f5hesid rikaste ja vaeste riikide vahel. Idealistide jaoks p\u00f5hineb rahvusvaheline suhtlus eelk\u00f5ige koost\u00f6\u00f6l ja \u00fchiste eesm\u00e4rkide nimel t\u00f6\u00f6tamisel. M\u00f5ned idealistid k\u00e4sitlevad majandusabi puhtalt heategevusena, kuid on ka neid, kelle arvates on t\u00e4pne ja kaalutletud majandusabi vahend, mis aitab vaestel riikidel tulla toime globaalse kapitalismi tingimustes. R\u00f5hutatakse \u00fcleilmastumisega kaasnevat positiivset m\u00f5ju vaeste riikide majandustele. Realistlik m\u00f5ttevool v\u00e4listab igasuguse altruismi ning vaatleb majandusabi poliitilise vahendina, mille eesm\u00e4rk pole majanduslik abi<\/em> ega ka majanduslik areng. Selgete motiividena n\u00e4hakse rahvusriikide strateegilisi huve. Kui majandusabiga kaasneb ka reaalne majanduskasv, siis on see igati positiivne, kuid see pole esmane kaalutlus.<\/p>\n\n\n\n Rahvusvaheliste suhete realistliku koolkonna \u00fcks olulisim teoreetik Hans Morgenthau n\u00e4gi mittepoliitilise abina vaid humanitaarkatastroofide puhul osutatud v\u00e4lisabi. K\u00f5ik muu on tema arvates \u201ehind juba osutatud v\u00f5i osutamisele kuuluvate poliitiliste teenete eest\u201d. Demokratiseerumisprotsessi ja kriitilise avalikkuse esilekerkimise t\u00f5ttu ei saa valitsused j\u00e4tkata varasematel sajanditel toimunud pistisemaksmist, vaid peavad andma rahavoogudele m\u00f5juva p\u00f5hjenduse. Morgenthau s\u00f5nade kohaselt on \u201emajanduslik areng muutunud ideoloogiaks, millega raha- ja teenuste \u00fclekandeid rahuajal ratsionaliseeritakse ja \u00f5igustatakse\u201d. Taoline n\u00e4item\u00e4ng, kus riikidevahelisi tehinguid esitletakse majandusabina, v\u00f5ib viia olukorrani, kus \u201edoonor ja saaja ei suuda eristada m\u00fc\u00fcti reaalsusest\u201d, nii et kui eesm\u00e4rgina esitatud majandusarengut ei tule, hakkavad osapooled s\u00fc\u00fcdistama \u00fcksteist: \u201edoonor saajat ebaefektiivsuses ja saaja doonorit ihnuses\u201d. Morgenthau ennustus 1962. aastast on prohvetlik.<\/p>\n\n\n\n Hea viis majandusabi taga olevate motiivide uurimiseks on j\u00e4lgida USA, k\u00f5ige enam majandusabi andva riigi, k\u00e4itumist \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogus. USA jaoks tehniliselt k\u00f5ige lihtsam viis riikide h\u00e4\u00e4lte m\u00f5jutamiseks Julgeolekun\u00f5ukogus on kahepoolse abi andmine. Summad, mida \u00dchendriigid on valmis kulutama sobivate h\u00e4\u00e4letustulemuste saamiseks Julgeolekun\u00f5ukogus, s\u00f5ltuvad suuresti k\u00f5ne all olevate k\u00fcsimuste olulisusest. Mitte iga aasta ei too kaasa rahavoogude suurenemist Julgeolekun\u00f5ukogu liikmetele, kuid kui riigi liikmeksolek Julgeolekun\u00f5ukogus juhtub olema maailmapoliitikas olulisel aastal, v\u00f5ib ta oodata majandusabi suurenemist kuni 77 protsendi v\u00f5rra. V\u00f5tame n\u00e4iteks 2003. aasta, mil maailma t\u00e4helepanu keskmes oli Iraagi k\u00fcsimus. Kuna Aafrika grupi riigid panevad omakeskis rotatsiooni paika juba mitu aastat ette, oli teada, et 2003. aastal asuvad Julgeolekun\u00f5ukogu liikmeteks Angola ja Kamerun. Riikide m\u00f5jutamist alustati juba 2002. aastal. Kui aasta varem oli Angola saanud majandusabi 78 miljoni dollari v\u00e4\u00e4rtuses, siis 2002. aastal saadi juba 111 miljonit. Ametiaja esimesel aastal abistati Angolat pea 156 miljoni dollariga, teisel aastal 127 miljoniga. Kolmel aastal p\u00e4rast n\u00f5ukogus istumist rahavood aga v\u00e4henesid ning teele l\u00e4ks vastavalt ainult 74, 39 ja 34 miljonit dollarit. Sama pilt joonistub v\u00e4lja ka Kameruni puhul: majandusabi tipp saavutati ametiaja esimesel ehk 2003. aastal, mil saadi pea 17 miljonit dollarit, j\u00e4rgmisel aastal saadi 13 miljonit ning kolmel aastal p\u00e4rast Julgeolekun\u00f5ukogu ajutist liikmesust vastavalt 12,7 miljonit, 8,5 miljonit ja 6 miljonit dollarit. Kaks aastat enne Julgeolekun\u00f5ukogu liikmeks olemist saadi aga k\u00f5igest 3,5 miljonit dollarit.<\/p>\n\n\n\n Kuid Julgeolekun\u00f5ukogu liikmete m\u00f5jutamine, kasutades kahepoolset abi, on m\u00f5neti probleemne. Kahepoolne abi on v\u00e4ga h\u00e4sti j\u00e4lgitav, kuna USA kongress peab iga abipaketi kinnitama \u2013 ja seda m\u00f5lemas kojas \u2013 ning nii meedia kui siseriiklik opositsioon saavad taolisi korruptiivseid praktikaid kaunis lihtsalt esile t\u00f5sta, mis v\u00f5ib aga tuua kaasa avalikkuse pahameele. Siinkohal tulevad m\u00e4ngu sellised rahvusvahelised institutsioonid nagu Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond, mille otsuste langetamise mehhanismid on avalikkuse eest varjatud. Kuigi nad r\u00f5hutavad oma tehnokraatlikku neutraalsust ja tegelemist kitsalt majandusteemadega, on nad oma olemuselt tegelikult poliitilised: nende kapital tuleb liikmesriikidelt ja aktsion\u00e4ride n\u00f5ukogudes istuvad riikide rahandusministrid v\u00f5i keskpankurid. Viiel suurimal aktsion\u00e4ril, sh \u00dchendriikidel, on igap\u00e4evase juhtimisega tegelevates direktorite n\u00f5ukogudes p\u00fcsiv koht. H\u00e4\u00e4letamine ei toimu seal mitte p\u00f5him\u00f5ttel \u201eigal riigil \u00fcks h\u00e4\u00e4l\u201d, vaid mida rohkem kapitali, seda rohkem h\u00e4\u00e4le\u00f5igust. See kindlustab USAle t\u00e4htsaimates k\u00fcsimustes veto\u00f5iguse. Maailmapank tunnistab avalikult, et k\u00fclma s\u00f5ja ajal oli nende tegevus \u201epoliitiliselt motiveeritud\u201d, j\u00e4tkates samas, et \u201epraegu aidatakse riike, kellel abi k\u00f5ige rohkem vaja l\u00e4heb ja kes saadut h\u00e4sti kasutavad\u201d.<\/p>\n\n\n\n Uurijad on j\u00e4reldanud, et \u201enii saajariikide vajadus kui doonorriikide poliitilised huvid juhivad RVFi ja Maailmapanga tegevust\u201d. N\u00e4iteks Zaire (praegune Kongo DV) sai ameeriklaste liitlase Mobutu Sese Seko juhtimise ajal aastatel 1960\u20131981 keskmiselt \u00fcks v\u00f5i kaks Maailmapanga projekti aastas, kuid aastatel 1982\u20131983, kui riik oli Julgeolekun\u00f5ukogu ajutine liige, vastavalt kuus ja neli projekti, lisaks veel mitmeid laene RVFilt. Ka aastatel 1990\u20131991, kui riik oli Julgeolekun\u00f5ukogu liige, kasvasid nii Maailmapanga kui RVFi rahavood. RVFilt saadi n\u00e4iteks sel perioodil \u00fcle 200 miljoni dollari, samuti sai riigile osaks suur v\u00f5lgade mahakirjutamine (pea 120 miljonit dollarit). Selle aja jooksul kogus Mobutu ise kokku 4\u201312 miljardi dollari suuruse isikliku varanduse.<\/p>\n\n\n\n Arengumaade m\u00f5jutamisel tulevad kasuks ka varasemalt kokku lepitud RVFi ja Maailmapanga programmid. Nimelt maksavad nad raha v\u00e4lja osamaksete kaupa, mille iga osa v\u00e4ljastamise peab kinnitama vastava institutsiooni direktorite n\u00f5ukogu, kus USAl on veto\u00f5igus. N\u00e4iteks kui Jeemen h\u00e4\u00e4letas lahes\u00f5da alustanud resolutsiooni vastu, muutusid riigi suhted RVFi ja Maailmapangaga kohe halvaks ja maksed Jeemenile peatati. Riigisekret\u00e4r Baker olevat isegi Jeemeni suursaadikut hoiatanud: \u201eSee oli k\u00f5ige kallim \u201eei\u201d, mille te kunagi \u00f6elnud olete.\u201d Kahtlusi on \u00e4ratanud ka Tansaania n\u00e4ide, kus iseseisvumisest kuni 1974. aastani, mil teatati oma kandidatuurist, ei olnud riigiga s\u00f5lmitud \u00fchtegi RVFi laenulepingut. Kohe kui Tansaania sai Julgeolekun\u00f5ukogu liikmeks, sai riik ka oma esimesed laenud. Julgeolekun\u00f5ukogus h\u00e4\u00e4letas riik 1975. aastal identselt USAga, kuid kui j\u00e4rgneval aastal oma h\u00e4\u00e4letamispoliitikat muudeti, keeldus RVF j\u00e4rgmist osamakset tegemast.<\/p>\n\n\n\n Rikaste riikide majandusabi andmise motiivid ei ole alati nii selged, kui paistab. Antud argumentatsiooni p\u00f5hjal n\u00e4eme, et riikide majandusabi andmise kaalutluste juures on tihti v\u00e4ga olulisel kohal doonorriikide poliitilised huvid ja mitte alati altruistlikud kaalutlused, nagu p\u00fc\u00fctakse kujutada ja mida tavaarusaamades esikohale t\u00f5stetakse. See ei t\u00e4henda aga seda, et poliitilised motiivid oleksid alati peamised p\u00f5hjused, nagu v\u00e4itis Hans Morgenthau. Arvestama peab ka riikide siira sooviga aidata, lisaks veel majanduslike suhete tugevuse, keelelis-kultuuriliste sidemete ja geograafilise l\u00e4hedusega. Seda k\u00f5ike peab kindlasti arvesse v\u00f5tma ka debatis majandusabi m\u00f5ttekuse \u00fcle. Kui eesm\u00e4rk ei ole vaeste riikide majanduse abistamine ning edendamine, siis ei maksa taolist tulemust ka majandusabi efektiivsuse hindamisel oodata.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Majandusabi on muutunud meie ajastu \u00fcheks suurimaks ideeks ja ideaaliks. Valitsuste edukust hinnatakse selle j\u00e4rgi. Bill Gates on p\u00e4rast Microsofti \u00fclesehitamist p\u00fchendanud sellele oma elu, Bono ja mitmed teised kuulsused teevad kampaaniat rahasummade suurendamiseks.<\/p>","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,92],"tags":[],"class_list":["post-9126","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-artiklid","category-muurileht"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9126","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9126"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9126\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9126"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9126"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9126"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}