{"id":5903,"date":"2023-07-01T04:09:19","date_gmt":"2023-07-01T01:09:19","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=5903"},"modified":"2023-08-31T23:33:16","modified_gmt":"2023-08-31T20:33:16","slug":"ines-edur-soja-esimene-aasta-putin-voib-minna-koju-voitjana-voi-jalad-ees","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/artiklid\/2023\/ines-edur-soja-esimene-aasta-putin-voib-minna-koju-voitjana-voi-jalad-ees\/","title":{"rendered":"Ines Edur \u2014 S\u00f5ja esimene aasta \u2013 Putin v\u00f5ib minna koju v\u00f5itjana v\u00f5i jalad ees"},"content":{"rendered":"<p>Putini kunagiste s\u00f5prade s\u00f5nul meeldis Volodjale vanasti raha. Luurajana saadi v\u00e4lismaalt valuutat ja koju toodi koguni Volga. T\u00e4naseks on armastus raha vastu asendunud sooviga kirjutada end inimeste m\u00e4llu. Aga otsus teha ajalugu veriselt ja olla kirjutatava loo <em>bad guy <\/em>on t\u00f5en\u00e4oliselt ratsionaalne. Inimene v\u00f5ib olla kui tubli tahes, aga varem v\u00f5i hiljem vajub ta ikkagi unustusse. Kui palju, \u00f5igemini kui v\u00e4he, on siin ilmas neid kooliharidust saanud inimesi, kes ei teaks nime Adolf Hitler? T\u00f5elise strateegia meistrina eksis Putin vaid natuke \u2013 tema 3-p\u00e4evasest erioperatsioonist on t\u00e4itunud 365. s\u00f5jap\u00e4ev.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>R\u00e4\u00e4kides sellest, mis saab edasi, seda just l\u00e4bi Putini k\u00e4ek\u00e4igu, on meis s\u00e4ilinud teatav naiivne lootus, et Putin m\u00f5istab, et ta ei saa seda s\u00f5da v\u00f5ita. Oma kujutelmas n\u00e4eme me justkui \u00fcht v\u00e4risevate k\u00e4tega Kremli ametnikku, kes salamisi t\u00fcranni lauale Exceli tabeli poetab. Kui suur juht selle \u00fchel hetkel avastab, j\u00e4\u00e4b tal vaid jalgu trampida. Lihtmatemaatika ju \u00fctleb, et tal ei jagu tanke ega rakette, et tema s\u00f5jaline strateegia veab alt ning L\u00e4\u00e4ne tugeva toetusega Vene armee v\u00f5istelda ei suuda. Me kujutame ette, et sel hetkel Putini silmad avanevad ning ta helistab kindralitele ja \u00fctleb: \u201cPoisid tulge koju, aitab k\u00fcll.\u201d Miks me endale taolist v\u00f5ltsunelmat loome? Miks peaks juht, kes m\u00f6\u00f6dunud aasta 24. veebruaril keeldus samasuguseid aruandeid uskumast, n\u00fc\u00fcd taganema? P\u00e4rast k\u00f5ike, mis selle nimel ohverdati? Mulle n\u00e4ib, et paljud meist ei taha tunnistada t\u00f5siasja, et Putinil ei ole kuhugi taganeda. Kuidas peaks Solovjov venelastele 12 kuud hiljem maha m\u00fc\u00fcma idee, et s\u00f5da \u201cfa\u0161istide\u201d vastu on l\u00e4bi kukkunud?&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Isegi kui meie taoline soovunelm t\u00e4ituks ning Putin otsustaks Ukrainast taganeda, j\u00e4rgneks taolisele p\u00f5rumisele v\u00f5imuvahetus Kremlis. Volodja ise on taganud selle, et venelased s\u00f5jast v\u00f5imalikult ekstaasi oleks viidud. Igal \u00f5htul kostub Vene kodudes r\u00f6\u00f6kiva Solovjovi h\u00e4\u00e4l, mis edastab pilti justkui tungiksid l\u00e4\u00e4ne fa\u0161istid varsti Venemaale kallale. K\u00f5lavad teise maailmas\u00f5ja h\u00f5ngulised ideed s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuste k\u00e4ivitamisest, ettev\u00f5tete riigistamisest. Elanikkond on nii vahule pekstud, et v\u00f5imuvahetus Kremli m\u00fc\u00fcrides tooks endaga kaasa veelgi \u00e4\u00e4rmuslikemate j\u00f5udude pukki p\u00e4\u00e4semise. Juba kostuvad \u00fcleskutsed \u00fcleriigiliseks mobilisatsiooniks, s\u00f5ja kuulutamiseks l\u00e4\u00e4nele ning vajadusel ka tuumarelvade kasutamiseks. Mida teeks taoline v\u00f5im Putiniga, kes senise h\u00e4biv\u00e4\u00e4rse h\u00e4vingu on p\u00f5hjustanud?<\/p>\n\n\n\n<p><em>Putini ainsad v\u00f5imalused sellest s\u00f5jast v\u00e4ljuda on kas v\u00f5itjana v\u00f5i jalad ees.\u00a0<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Ainult, et m\u00f5neti on see s\u00f5da juba ammu Putini jaoks \u00fcle pea kasvanud. Regionaalsesse s\u00f5tta on t\u00e4naseks kaasatud kogu l\u00e4\u00e4nemeelne maailm. Erioperatsioonist Ukrainasse on saanud Venemaa vs L\u00e4\u00e4s mat\u0161. Venemaa j\u00e4\u00e4b selles kaalukategoorias vastasele alla. Scholzi ja Macroni sangarlikust unen\u00e4gudest \u00e4rkamisest suuremat numbrit teha ei maksa (ehkki riigipeadena v\u00f5inuks nad j\u00f5uda veidi kiiremini m\u00f5istmiseni, et k\u00e4esolev s\u00f5da ei ole mitte Ukraina vaid <strong>EUROOPA s\u00f5da<\/strong>). Olulisim liitlane Ukrainale on ikkagi USA, seda nii varustuselt kui v\u00f5imult. M\u00f5ni p\u00e4ev enne s\u00f5ja esimese aasta t\u00e4itumist saabub Kiievisse Ameerika president Joe Biden. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et meie jaoks maailma number \u00fcks mees saabub s\u00f5jatsooni \u2013 pealinna, mida veel m\u00f5ni n\u00e4dal varem tabasid vaenlase raketid. Euroopa liidrite seas muutus Ukrainas kohal k\u00e4imine trendiks juba s\u00f5ja esimestel kuudel \u2013 vangutati pead, suruti k\u00e4tt, \u00f6eldi et hoolitakse ja mindi koju tagasi. Bideni Kiievi visiit on seejuures tunduvalt kaalukam. Ainu\u00fcksi ohutusn\u00f5uete poolt on selline k\u00fclastus<\/p>\n\n\n\n<p>m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Ameerika presidendi visiite rahus elavatasse riikidesse planeeritakse kuid ning l\u00e4bi m\u00f5eldakse iga viimne kui ohutusalane detail. Saabuda s\u00f5jatsooni ei ole niiv\u00f5rd toetuse n\u00e4itamine Ukrainale, kuiv\u00f5rd v\u00e4ga kaalukas l\u00fcke Kremli suunal.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Aga USA suure kaasatusega s\u00f5tta ohustab Ukrainat Venemaast juba hulga suurem ja ohtlikum vastane. M\u00fcncheni julgeolekukonverentsil hoiatas Ameerika v\u00e4lisminister Antony Blinken kasvava Hiina ohu eest. Ametlikult pole Hiina senine toetus Venemaale olnud suurem kui mundrite ja lahingvestide m\u00fc\u00fck, kuid luureandmed k\u00f5nelevad ka enamast. Ehkki Xi-l pole mingeid otseseid p\u00f5hjuseid s\u00f5tta sekkumiseks, ei t\u00e4henda see, et ta seda teha ei v\u00f5iks. Majanduslikel kaalutlustel on Hiina korduvalt signaliseerinud, et see Putini peetavat s\u00f5da ei toeta. Tema peamiseks huviks on, et majandus p\u00fcsiks stabiilsena ning Hiina kiirel k\u00e4igul edenemine segamatult j\u00e4tkuks. Igas h\u00e4sti n\u00e4ivas asjas on oma konks v\u00f5i aga. Nimelt on USA pikemat aega Hiinal risti jalus ees, \u00fcks teravamaid torkeid oli t\u00f5en\u00e4oliselt Esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi visiit Taiwani. Seega oleks Ukraina potentsiaalne variant, kus oponendiga j\u00f5udu katsuda (sarnaselt viimatisele M\u00e4gi-Karabahhi konfliktile). Kui Putin end kogemata taolises olukorras justkui kolmanda suurv\u00f5imuna n\u00e4gema peaks, kellele <em>tovarit\u0161 <\/em>Xi suurest s\u00f5prusest appi tuleks, siis oleks Hiina jaoks Venemaa puhul tegu t\u00e4pselt samasuguse vasalliga nagu 2020. aastal oli T\u00fcrgi jaoks Aserbaid\u017eaan.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dche sellise suurj\u00f5u lisandumise oht s\u00f5ja tagalasse teeb eriti murelikuks, kuiv\u00f5rd aeglaselt ja vaevaliselt suudab l\u00e4\u00e4s ennast mobiliseerida. Suvel, kui rinne mitmeks kuuks peatus, ei olnud Euroopa liidrid mitte ametis sellega, et Ukrainat ette valmistada talve \u00fcleelamiseks. Selle asemel asuti Prantsusmaa presidendi Macroni eestvedamisel pidama b\u00fcrokraatiast n\u00f5retavat arutelu selle \u00fcle, kas ehk Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmise asemel tuleks luua \u201cEuroopa poliitiline kogukond\u201d. But\u0161a veret\u00f6\u00f6 oli selleks ajaks juba maailmale avalikuks saanud. Azovstali v\u00f5itlejad olid kangelasliku lahingu kaotanud ning s\u00f5durid Venemaale vangi langenud. Okupeeritud alade h\u00e4ving, tsiviilelanikkonna kannatused olid selgelt ning kirevalt publiku silme ette maalitud. <strong>L\u00e4\u00e4ne hirm tegutseda on meie idanaabri j\u00e4rel teine suur julgeolekuoht nii Eestile, Baltikumile kui k\u00f5igile teistele, kes \u00fchel p\u00e4eval selle toetust vajada v\u00f5ivad.&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Aga suure \u00f5uduse keskel, justkui kurja kiuste, s\u00fcnnib ka head. Naljatamisi v\u00f5ib \u00f6elda, et Putin on \u00fchendanud Ukraina rahva. 2014. aasta Krimmi annekteerimisel v\u00f5isid Ukrainas peredki l\u00f5heneda vene- ja ukrainameelseteks. Kaheksa aastat hiljem valati juba \u00fcheskoos varjendites orkide vastu molotove. <strong>Sellest s\u00f5jast v\u00e4ljub Ukraina \u00fchtsena<\/strong>. Zelensk\u00f5i v\u00f5itleb aktiivselt lisaks venelastele ka korruptsiooniga. Ka k\u00f5ige k\u00f5rgemaid ametnikke vahetatakse s\u00f5jast hoolimata kahtluste korral v\u00e4lja. Sidemed on l\u00e4bi l\u00f5igatud varem riiki kontrollinud oligarhidega. Hoolimata s\u00f5ja alguse rasketest tabamustest suutsid Ukraina v\u00e4ed venelased Kiievist kiiresti tagasi l\u00fc\u00fca. Mai alguses l\u00fckati vaenlased tervelt p\u00f5hjarindelt v\u00e4lja. S\u00fcgise esimestest n\u00e4dalatest algas Ukraina edukas vastupealetung. Seejuures on vaenlane muutunud meeleheitlikuks. Tuginedes Rainer Saksa s\u00f5jablogile, hukkus laiaulatusliku s\u00f5ja k\u00fcmne esimese kuu jooksul 100 000 vene armeelast ehk 10 000 meest kuus. Viimasel kahel kuul on langenud kokku aga 47 000 meest. Putini \u00e4ngist ohverdatakse pea topeltarv teenistujaid ja seda ilma erilisemate tulemusteta \u2013 rinne seisab.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Minu s\u00f5num lugejale on, et hoolimata Ukraina edust peame s\u00f5da hoidma p\u00e4evakajalisena. Laikides v\u00f5i jagades Ukraina uudiseid aitame kaasa sellele, et ka rindest v\u00f5i Kremli karust kauge inimene peaks vajalikuks, et tema riik Ukrainat toetaks. Ikka tasub rinda panna<\/p>\n\n\n\n<p>Ukraina lipp ja soovida head siinsetele p\u00f5genikele. Ukraina v\u00f5idus kahtlemine ei aita siinkohal kedagi peale Putini. L\u00e4\u00e4s peab seisma \u00fchtsena Ukraina taga \u2013 kahtlustele ja umbusaldusele seal ruumi ei ole. <strong>Mis k\u00f5ige olulisem, et lugeja 5. m\u00e4rtsil valimiskasti \u00e4\u00e4res t\u00e4idaks enda kui kodaniku rolli \u00fchiskonnas ja peaks seejuures silmas, et Eesti riiki juhitaks l\u00e4\u00e4nemeelses vaimus, Ukrainat toetavatel seisukohtadel, mitte Kremli jutupunktidest juhindudes.&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Head Vabariigi aastap\u00e4eva!&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u0421\u043b\u0430\u0432\u0430 \u0423\u043a\u0440\u0430\u0457\u043d\u0456!&nbsp;<em>Oma panuse Ukraina armee ning rindepiirkonna tsiviilelanikkonna toetamiseks saab teha <\/em><em>MT\u00dc Slava Ukraini kaudu<\/em><em>.<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Putini kunagiste s\u00f5prade s\u00f5nul meeldis Volodjale vanasti raha. Luurajana saadi v\u00e4lismaalt valuutat ja koju toodi koguni Volga. T\u00e4naseks on armastus raha vastu asendunud sooviga kirjutada end inimeste m\u00e4llu. Aga otsus teha ajalugu veriselt ja olla kirjutatava loo bad guy on t\u00f5en\u00e4oliselt ratsionaalne. Inimene v\u00f5ib olla kui tubli tahes, aga varem v\u00f5i hiljem vajub ta ikkagi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":5904,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,90],"tags":[],"class_list":["post-5903","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid","category-infosolm"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5903","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5903"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5903\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5904"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5903"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5903"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5903"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}