{"id":5900,"date":"2023-07-01T04:08:21","date_gmt":"2023-07-01T01:08:21","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=5900"},"modified":"2023-08-31T23:33:16","modified_gmt":"2023-08-31T20:33:16","slug":"rakett-kalibr-ja-ununev-moldova","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/artiklid\/2023\/rakett-kalibr-ja-ununev-moldova\/","title":{"rendered":"Rakett Kalibr ja ununev Moldova"},"content":{"rendered":"

Venemaa F\u00f6deratsiooni (VF) loodud monomaania m\u00f5juvalda kuuluvate riikide sise- ja v\u00e4lispoliitikast tuleb paratamatult r\u00e4\u00e4kida suurriigi hetkese, niisamuti ka minevikulise enesetaju kontekstis. Moldova riigiorganite s\u00fcsteemi ja \u00fchiskondliku hoiaku kirjeldamine k\u00f5rvutub sestap 2022. aasta, 24. veebruari eelse Ukraina siseriikliku olustikuga.<\/p>\n\n\n\n

Kindla L\u00e4\u00e4ne-suunalise sihi v\u00f5tnud Ukraina oli Venemaa m\u00f5juv\u00f5imu haardest v\u00e4lja langemas ning naaberriigist j\u00e4rk-j\u00e4rgult kaugenemas \u2013 m\u00e4rgid viitasid venemeelse poliitika l\u00e4bikukkumisele. Selle vastu oli Venemaal varuks veel \u00fcks vastumeede \u2013 t\u00e4iemahuline sissetung.<\/p>\n\n\n\n

Ennetavalt asendus Venemaa pehme j\u00f5ud agressiivsuse ja s\u00f5jaliste meetmete kasutamisega. Ent sarnaselt pehme j\u00f5u kasutamisele, on \u00fchtlasi s\u00f5jategevus l\u00e4henemas l\u00e4bikukkumisele. Omakorda on Venemaa leidnud alternatiivi \u00e4ngist ja ahastusest ajendatud kuritegudes inimsuse vastu, mille toel proovitakse veel viimases meeleheites s\u00fctitada igavese hirmu tuld.<\/p>\n\n\n\n

Esimese s\u00f5ja-aasta viimasel kuul tabab Ukrainat taaskord mitmeid, varasemast ulatuslikumaid raketir\u00fcnnakuid. Venemaa F\u00f6deratsiooni relvaj\u00f5udude strateegia raketil\u00f6\u00f6kide andmisel on osalt kohanenud Ukraina \u00f5hut\u00f5rje erip\u00e4radega ning seet\u00f5ttu on asutud aktiivselt v\u00e4ltima l\u00e4\u00e4neriikidest hangitud s\u00fcsteemidega kaetud alasid; muuhulgas on vastaspool hakanud s\u00fcsteemselt kasutama naaberriikide territooriume nii-\u00f6elda \u00f5hukoridorina, mille kohal on raketi allatulistamine mitmel p\u00f5hjusel oluliselt raskendatud, v\u00f5i teisiti, v\u00e4listatud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

S\u00f5ja puhkedes spekuleeriti Venemaa F\u00f6deratsiooni edasisest tegevusplaanist, kui Ukrainas seatud eesm\u00e4rke saadab osaline v\u00f5i t\u00e4ielik edu. Vahetu oht Ukrainale, Venemaa naaberriikidele ning ennek\u00f5ike neile, kes ei ole kollektiivkaitset tagavate s\u00f5jaliste liitude kaitse all, t\u00f5usis j\u00e4rsult. Venemaa varasema tegutsemise p\u00f5hjal on v\u00f5imalik eeldada, et huviorbiidis on \u00fcldjuhul v\u00e4ikeriigid, kelle haavatavust ja n\u00f5rkust on tavaks ekspluateerida kli\u0161eeks kujunenud v\u00f5tetega. Ukraina vastu suunatud s\u00f5jak\u00e4igu l\u00e4bikukkumise tasakaalustamiseks avanes aga Venemaal v\u00f5imalus teha intensiivset \u00f5\u00f5nestust\u00f6\u00f6d Moldova energiataristu vastu.<\/p>\n\n\n\n

Moldova viljakas pinnases oli Venemaa kasuks idanemas mitmeid sinna poetatud seemneid \u2013 energias\u00f5ltuvus, k\u00fclmunud konflikt Transnistrias, N\u00f5ukogude Liidu nostalgia, \u00fchiskondlik killustatus -, mis k\u00f5ik ootamas sobivat hetke \u00f5itsenguks. Venemaa m\u00f5jutustegevuse avangardina tulnud Ukraina s\u00f5ja eest p\u00f5genenud inimeste tulv halvas nii Moldova kui teiste riikide tavap\u00e4rase toimimise ning raskendas drastiliselt muutunud olukorraga kohanemist. S\u00f5jak\u00e4igu kaudne k\u00f5rvaltoime avaldus Moldovas peale Ukraina s\u00f5ja esimesi kuid, kui Venemaa agressioonile j\u00e4rgnes h\u00fcppeline inflatsiooni kasv, selle tulemusena sotsiaalmajandusliku seisu halvenemine, mida t\u00e4iendas omakorda energiakriis ja \u00fchiskondlik pahameel valitsuse tegevusetuse \u00fcle. Inflatsioonile ja energiakriisile lisandunud Musta Mere blokaadi m\u00f5ju aitasid k\u00fcll v\u00e4hendada viimase 10-15 aasta jooksul \u00fcles ehitatud kaubandussektor ning pikaaegsed kaubandussuhted Euroopa Liiduga, kuid l\u00f6\u00f6k kodanike igap\u00e4evaelule oli tuntav \u2013 pikaaegne koost\u00f6\u00f6 EL-iga oli sestap oluliselt v\u00e4hendanud riigi haavatavust Venemaast.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa m\u00f5ju oli tunda enim Moldova energiataristul, mis s\u00f5ja arenedes sattus otseselt ka vaenutegevuse m\u00f5juvalda. Ettevaatavalt s\u00fcnkroniseeriti 2022. aasta m\u00e4rtsikuus Ukraina ja Moldova elektriv\u00f5rgud Euroopa mandriosa v\u00f5rguga, et suurendada riikide energiaalast vastupanuv\u00f5imet. Ent m\u00f5lema riigi elektriv\u00f5rgu \u00fchendamine Euroopaga j\u00e4i l\u00f5pule viimata. T\u00e4iendavalt on riik erandkorras ehitanud gaasitoru Rumeeniasse, et leida alternatiive Venemaa energiaallikatele. Gazpromi novembrikuised \u00e4hvardused Moldova gaasitarned ette teatamata l\u00f5petada olid prel\u00fc\u00fcdiks Venemaa muutuvale s\u00f5jataktikale, milles asuti s\u00fcstemaatiliselt h\u00e4vitama Ukraina energiataristut. Venemaa brutaalsed r\u00fcnnakud puudutasid Moldovat pea koheselt kui naaberriigis rivist v\u00e4lja l\u00f6\u00f6dud infrastruktuur p\u00f5hjustas \u00fcleriigilised elektrikatkestused. Varieeruva ulatusega katkestused kestsid sisuliselt n\u00e4dalaid, sest n\u00f5ukogudeaegset elektriv\u00f5rku ei olnud v\u00f5imalik v\u00e4hese ettevalmistusega Euroopa taristule \u00fcmber l\u00fclitada ning nii j\u00e4i see \u00fchendatuks Ukrainaga. Energiakriisi v\u00f5imendas omapuhku Venemaalt tulevate gaasitarnete k\u00e4rpimine, sest kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4henenud import t\u00e4hendas elektritootmise v\u00f5imekuse langust \u00fchele kolmandikule varasemast tasemest. Moldova tavatarbimise kontekstis \u00fcletas \u00fcleriigiline puuduj\u00e4\u00e4k elektri tootmist pea k\u00fcmnekordselt. Detsembriks leitud lahendus v\u00e4hendas k\u00fcll elektrikatkestuste ohtu, kuid n\u00f5udis taaskord lepingu s\u00f5lmimist separatistliku Transnistriaga.<\/p>\n\n\n\n

Veerand \u00fcheteistk\u00fcmne paiku hommikul, mil lennu algusest m\u00f6\u00f6dub k\u00fcmmekond minutit, \u00fcletab Kalibr Ukraina-Moldova riigipiiri. Kalibri juhtarvutisse sisestatud andmed ja nendest tulenev trajektoor on strateegiliselt l\u00e4bim\u00f5eldud. Raketi teekond on teadlikult seadistatud riikide \u00f5hupiiridest ja territoriaalsest terviklikkusest, seet\u00f5ttu ka rahvusvahelisest \u00f5igusest eraldiseisvaks. N\u00f5nda on rakett oma sihtm\u00e4rgi h\u00e4vitamiseks vajaliku lasti taustal kandmas \u00fchtlasi poliitiliselt motiveeritud s\u00f5numit.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Venemaa tegevus on Moldovas olnud eranditult kahjustava ja negatiivse m\u00f5juga. K\u00fclma s\u00f5ja aegset veendumust NATO ohtlikkusest on Venemaa jagamas t\u00e4nap\u00e4evani. Rahvusvahelise \u00f5iguse kontekstis on suurriik oma teguviiside p\u00f5hjenduseks toonud v\u00e4lja ennek\u00f5ike riiklike huvide eest seismise; julgeoleku s\u00e4ilitamise ja vene rahva heaolu eest v\u00f5itlemise p\u00f5imimine on aluseks k\u00f5ikeh\u00f5lmavale retoorikale. Riigiv\u00e4liste huvide edendamiseks on Venemaal loodud n-\u00f6 rahvusvahelisele \u00f5igusele rajatud poliitika ja julgeoleku kontseptsioon. Nimelt toimub rahvusvahelise \u00f5iguse punktides, millest \u00fcleastumises Kreml l\u00e4\u00e4neriike enim s\u00fc\u00fcdistab, Venemaa-poolne l\u00e4bil\u00f5ikav rikkumine. Vahetu julgeolekuohu tekitamine, liigse j\u00f5upoliitika kasutamine, teiste riikide \u2013 Moldova, Jugoslaavia, Gruusia, Ukraina \u2013 s\u00f5ltumatuse ja suver\u00e4\u00e4nsuse eiramine on m\u00f5ned n\u00e4ited eelneva taustal.<\/p>\n\n\n\n

Teataval viisil on v\u00f5imalik tuvastada Venemaa retoorika muutust v\u00e4ljatoodud kontseptsioonide esitamisel v\u00e4lispublikule. \u00dchest k\u00fcljest j\u00e4tab Venemaa omale loodud ideestikes vabad k\u00e4ed \u00dcRO j\u00f5u kasutamise keelu osas, enesekaitse \u00f5igusest tuleneva erandi t\u00f5lgendamisel. Aastate v\u00e4ltel on enesekaitsele r\u00f5humine muutunud enam vahetumaks ning l\u00e4bivaks. Sealjuures on ka rikkumised rohkem avatud, otsesemad ja r\u00e4ngemad kui varasemalt \u2013 Vene-Ukraina konflikti algusest on aga v\u00e4henenud Vene-poole rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumiste, ka kuritegude \u00f5igustamine. M\u00f5neti v\u00f5ib sellist muutust t\u00f5lgendada s\u00fc\u00fcdimatuse illusiooni tekkimisena.<\/p>\n\n\n\n

VF relvaj\u00f5udude rakettide \u00fclelendudele on j\u00e4rgnenud nii avalik kui poliitiline hukkam\u00f5ist, selle k\u00f5rval ka suursaadiku v\u00e4ljakutsumine, edastamaks teave lubamatu \u00f5huruumi rikkumise kohta. Vastaspool on toimunut eiranud, keeldunud avaldamast sellekohast teavet ning seel\u00e4bi loobunud p\u00fc\u00fcdlustest edaspidiseid rikkumisi v\u00e4ltida.<\/p>\n\n\n\n

Moldova kohale j\u00f5udnud Kalibr on nii Rumeenia kui ka Ukraina \u00f5hut\u00f5rje tuvastus- ja laskeulatuses, kuid j\u00e4\u00e4b nende sekkumisest puutumata, sest edukalt tabatud Kalibri alla kukkuvad osad v\u00f5ivad ohustada tsiviilelanikke. Ukraina saab \u00fcksnes j\u00e4lgida, kuidas v\u00e4lja lastud rakett j\u00e4rjekindlalt tema poole suundub.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ukraina s\u00f5ja alguses kardetud stsenaarium, kus konflikt v\u00f5ib laieneda Moldova territooriumile, oli peamine motivaator suhete tihendamiseks Euroopa Liiduga. Sissetungi kartuses t\u00e4iendavasse valmisolekusse seatud relvaj\u00f5ud olid Moldova jaoks esimeseks sammuks riigi julgeoleku tagamisel. Sellegipoolest oli riigiv\u00f5im teadlik, et s\u00f5jalise eskalatsiooni korral on s\u00f5jav\u00e4e vastupanuv\u00f5ime piiratud ning seet\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rduti maikuus esmakordselt L\u00e4\u00e4ne poole, eesm\u00e4rgiga suurendada julgeoleku koost\u00f6\u00f6d liitlaste salaluurega. Abipalvele vastati mitme s\u00f5jalise abipaketiga, mis vaatamata kogumaksumusele \u2013 40 miljonit eurot \u2013 ei h\u00f5lmanud elanikkonna kaitseks etten\u00e4htud surmavat relvastust. Oktoobrikuus lendasid \u00fcle Moldova kolm VF tiibraketti; niisamuti l\u00e4bisid tiibraketid riigi \u00f5huruumi neli kuud hiljem veebruaris. Intsidentidega ilmnes, et riigil endal \u00f5hut\u00f5rjev\u00f5imekus sisuliselt puudub. Rakettide \u00fclelennud on sundinud valitsust ja president Maia Sandut mitmel korral liitlaste poole p\u00f6\u00f6rduma palvega v\u00f5imaldada riigile \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemide tarne. K\u00f5ik p\u00f6\u00f6rdumised on j\u00e4\u00e4nud ametliku vastuseta. Relvaabi osutamisest hoidumine iseloomustab aga suuremat probleemi, mille keskmeks on Moldova k\u00f5rvalej\u00e4etus. Euroopa Liidu l\u00e4henemine on olnud Moldova suunal valdavalt reageeriv, mitte ennetav. Ukraina p\u00f5genikega toimetulekuks vajas riik h\u00e4dasti finantsabi ja varustust ning v\u00e4lispartnerite toetust, millele reageeriti vaid olukorra halvenedes. 2022. aasta l\u00f5pus energiakriisiga toimetulekuks saadetud toetused pakkusid lahendust samuti ajutiselt ning suurem probleem, energias\u00f5ltuvus ebas\u00f5bralikest riikidest ja alternatiivenergiale \u00fclemineku v\u00f5imekuse puudumine, j\u00e4i adresseerimata. Mitme kriisi laastavat m\u00f5ju v\u00f5imendasid nii vastuv\u00f5tlikkus v\u00e4listeguritele kui ka Euroopa Liidu varasemate aastate eba\u00fchtlane l\u00e4henemine.<\/p>\n\n\n\n

Kalibri teekond kulgeb \u00fcle tihedalt asustatud alade.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Moldova linnade kohal hoiab pooletonnist l\u00f5hkepead m\u00f5nek\u00fcmne meetri k\u00f5rgusel maastikku j\u00e4lgiv radar ning Venemaa s\u00f5jav\u00e4elise juhtkonna sisestatud vahepunkte eranditult j\u00e4rgiv juhtimiss\u00fcsteem.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Venemaa eba\u00f5nnestunud s\u00f5jategevusele Ukrainas otsiti teatavat alternatiivi, mida Vladimir Putin h\u00e4dasti vajas ning mis loonuks kodupubliku jaoks v\u00e4hemalt ajutise kujutluse suurriigi ambitsioonide t\u00e4itumisest. Mitme j\u00e4rjestikuse kriisi meelevallas vaevelnud Moldovast kujuneski teatud hetkel Venemaale soodne v\u00f5imalus toimuv enda kasuks p\u00f6\u00f6rata. V\u00e4liste toimijate sekkumine riigi siseasjadesse, seda t\u00e4iendav korruptsioon ja Kremli jutupunktidega \u00fchtiv l\u00e4\u00e4nevastane propaganda on kogu riigijuhtimise muutnud veelgi enam hapramaks.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa otsest j\u00f5udu Moldovas on viimased kolmk\u00fcmmend aastat enim iseloomustanud poliitikute kontrolli all hoidmine ning siseriiklike otsuste m\u00f5jutamine. Kahetuhandendatel oli olukord riigis j\u00e4rguti muutuvas aina kriitilisemaks, sest Venemaa suunamisel juhtisid siseriiklikke protsesse korrumpeerunud poliitikud ja terved parteid. Lakkamatu korruptsioon ja omakasup\u00fc\u00fcdlikkus olid tegurid, mis soodustasid elukvaliteedi j\u00e4tkuvat langust, inflatsiooni t\u00f5usu ja rahva suurenevat pahameelt. Viimaste kuude jooksul on riigis toimuvat pingestanud ka eelkirjeldatud energiakriisi p\u00f5hjustatud rahutused ning selges\u00f5naline v\u00f5imuvastasus.<\/p>\n\n\n\n

Vaesusele ja v\u00e4hesele informeeritusele kaasaaitamisega tekitab Venemaa teistes riikides pinnase valitsuse ja rahva vastuseisuks. Inimeste rahulolematust on Venemaa \u00e4ra kasutanud 2007. aastal Gruusias ja identselt 2013. aastal Ukrainas. Moldova puhul on analoogselt eelmisele kahele riigile n\u00f5rkuseks kehv sotsiaalmajanduslik olukord ja juurdunud korruptsioon, mille on tinginud Venemaa manipulatsioon energiasektoris ning kaubanduses laiemalt. Valitsusvastased meeleavaldused on Moldovas tekitanud viimaste kuude v\u00e4ltel \u00e4revaid olukordi, sest ulatuslike protestide taga on venemeelse partei Shori liikmed, kelle tegevus v\u00f5ib riiki destabiliseerida. L\u00e4\u00e4nemeelset valitsust tituleeriti rahva heaolu ja toimetulekut halvendavaks diktatuuriks. Sarnaselt varasemale on seekordseid meeleavaldusi iseloomustamas \u00fclim koordineeritus, protesteerijate s\u00fc\u00fcdistused nende \u00f5iguste ja vabaduste piiramises, Kremliga \u00fchtiv retoorika ning osalejate kinnimaksmine, ehk teisis\u00f5nu ilmingud Venemaalt tuleva rahastuse kohta.<\/p>\n\n\n\n

Protestide taustal tegi Ukraina luure 12. veebruaril teatavaks plaani v\u00f5imalikust riigip\u00f6\u00f6rdekatsest Moldovas, mida koordineerib Venemaa salateenistus ning mis n\u00e4eb muuhulgas ette relvastatud diversioone. Avaldus tuli vahetult p\u00e4rast valitsuse tagasiastumist ning meeleavalduste laienemist. Teabe kohaselt n\u00e4gi tegevustik ette s\u00f5jalise ettevalmistusega ning tsiviilisikuteks riietatud isikute l\u00e4biviidavaid r\u00fcnnakuid riigiasutuste vastu. \u00d5\u00f5nestustegevusega olid vahetult seotud ka opositsiooni korraldatud protestid ning tekitatud segadus. Kuigi Venemaa l\u00fckkas omapoolse osaluse kategooriliselt \u00fcmber, v\u00f5ib legitiimse v\u00f5imu kukutamist, ja selle vahetamist venemeelse vastu, lugeda VF huvitegevuseks. Olgugi et relvastatud v\u00f5imuvahetus j\u00e4i toimumata, n\u00e4itab potentsiaalsete plaanide ning korralduste avalikustamine Venemaa agressiivset kohalolu ja hetkelist valmisolekut naaberriikide sisepoliitikat destabiliseerida ilma pikaaegse ettevalmistusperioodita.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa suunalt tulevate \u00e4hvarduste ja hirmutamise p\u00f5hjal v\u00f5ib hetkel j\u00e4reldada, et Kreml on tajumas haarde kaotamist kogu regioonis ning on sestap valmis kasutama k\u00f5ikv\u00f5imalikke v\u00f5imalusi selle s\u00e4ilitamiseks. Moldovas toimuva valguses v\u00f5ib selleks osutuda k\u00fclmunud konflikti lahtisulatamine Transnistrias.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa l\u00e4hinaabruse \u00fche konfliktsema piirkonna kohal on Kalibr puutumatu Venemaa poliitilisest k\u00e4epikendusest Transnistrias. Niisamuti on rakett teadmatu s\u00fcndmustest, mille laastavad j\u00e4relt\u00f5uked on rohkem kui kolmk\u00fcmmend aastat hiljem Moldova sise- ja v\u00e4lisriiklike protsesside juures endiselt tuvastatavad.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Aprillikuus L\u00f5una-Ukraina rannikut pidi Moldova riigipiirile l\u00e4henenud VF relvaj\u00f5ud tekitasid Transnistrias aset leidnud plahvatuste ja VF \u00e4hvarduste taustal vahetu ohu s\u00f5jategevuse laienemisest Moldova territooriumile. R\u00fcnnakud Tiraspoli Julgeolekuministeeriumi ja sidemastide vastu olid t\u00f5en\u00e4oliselt provokatiivsed meetmed, millega Venemaa pingeid ning Ukraina-vastaseid meeleolusid p\u00fc\u00fcdis tekitada. Kremli v\u00e4lja\u00fctlemised on varasemalt viidanud etniliste venelaste \u00f5iguste rikkumisele Transnistrias, mis haakub s\u00f5ja ajendiga Donbassis. Olukorda pingestas veelgi sellele j\u00e4rgnenud avaldus Vene Kesks\u00f5jav\u00e4eringkonna komand\u00f6r Rustam Minnekajevi poolt, kes viitas otseselt vajadusele kaitsta Moldovas elavaid venelasi. Suve keskpaigaks valdavalt kaitsepositsioonidele asunud Venemaa relvaj\u00f5ud aga Donbass-Transnistria maismaa\u00fchendust luua ei suutnud ning potentsiaalsed s\u00f5jalised eesm\u00e4rgid j\u00e4id t\u00e4itmata. Sellegipoolest hoiab VF 14. kaadriarmee 1500 s\u00f5duri suurune \u00fcksus Moldova pidevalt julgeolekuohtude suhtes valvsana ning piirkonna destabiliseerimisse kistud Transnistria j\u00e4\u00e4b ka edaspidiseks riiki ohustama.<\/p>\n\n\n\n

Julgeoleku k\u00f5rval on konflikt Transnistriaga t\u00f5rjumas Moldova pingutusi L\u00e4\u00e4nega \u00fchinemisel. Sealjuures on k\u00fclmunud konflikti olemasolu takistanud v\u00e4listurgudele suunatud ja s\u00f5ltumatut majandustegevust. Venemaa kontrolli all oleval maaribal asusid \u00fchtlasi Moldova suurimad tehased, elektrijaamad ja muud t\u00f6\u00f6stuskompleksid, mis erastamise t\u00f5ttu kolmandate osapoolte kontrolli alla j\u00e4id. Hoolimata Moldova edusammudest Euroopa Liidu majanduss\u00fcsteemiga integreerumises, on riik endiselt teataval m\u00e4\u00e4ral Transnistria majandustaristust s\u00f5ltuv.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a>
Copyright \u00a9 Rahvusvaheliste Suhete Ring 2023<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Minutid peale poolt \u00fchteteist on Moldova kohal veerandtunnise \u00f5hulennu teinud tiibrakett Kalibr lahkunud riigi kaitset pakkuvast taevaulatusest ning man\u00f6\u00f6verdanud ennast Ukraina elektritaristut tabavale trajektoorile.<\/em><\/p>\n\n\n\n

K\u00fcmnenda veebruari taaskordne raketiintsident sai m\u00e4\u00e4ravaks valitsusele, kelle valitsemisaega ilmestasid l\u00fcngad riigijuhtimises, sh kriisidega kohanemises ja sotsiaalmajandusliku olukorra parendamises, kuid ka v\u00e4lispoliitilistes protsessides \u2013 Moldova jaoks enim kaalul olnud integratsioonis Euroopa Liiduga. \u00dclelennule j\u00e4rgnenud tundidel tegi riigi peaminister teatavaks otsuse tagasiastumisest. Natalia Gavrili\u021ba juhitud valitsus kukub peale 18 kuud v\u00f5imulolekut kokku.<\/p>\n\n\n\n

Ideestik Euroopa Liidu ja Moldova \u00fclesest koost\u00f6\u00f6st v\u00f5eti m\u00f5lemapoolselt omaks vahetult peale riigi iseseisvumist N\u00f5ukogude Liidust. Ida ja L\u00e4\u00e4ne huvisf\u00e4\u00e4ride kokkup\u00f5rke keskmesse sattumine aga vormis riigi \u00fcheksak\u00fcmnendate sisepoliitilise maastiku \u00fcmber sedav\u00f5rd r\u00e4ngalt, et vabariigi esimestel aastatel s\u00fcvenenud rahvuslik segregatsioon, s\u00f5ltuvus suurj\u00f5udude majandustest ja ekspordiartiklitest, suutmatus luua iseseisev valitsemiskord ning eelnevat t\u00e4iendav \u00fchiskonna kihte l\u00e4biv korruptsioon on Moldova reljeefi tunnusjoonteks t\u00e4nap\u00e4evani. Euroopa Liiduga l\u00f5imumiseks tehtud p\u00fc\u00fcdlustele, lugematutele partnerlusprogrammidele ja toetuspakettidele vaatamata on teekond olnud eba\u00fchtlane. Poliitilise dialoogiga p\u00f5imunud viivitused ja ebak\u00f5lad olid raskendanud oluliselt Moldova-suunalist j\u00e4relevalvet, mis omakorda n\u00e4itlikustas, et riigi endapoolne pingutus j\u00e4i n\u00e4iliseks. Euroopa Liidu etten\u00e4htud regulatsioone ei integreeritud t\u00e4ies mahus Moldova seaduskorda ning seet\u00f5ttu j\u00e4i reformidele suunatud protsess puudulikuks. Euroopa Liidu standarditele vastava kohtu- ja \u00f5iguss\u00fcsteemi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine on olnud k\u00fcll teatava eduga, kuid ka selle t\u00f5husust on hinnatud ebapiisavaks korruptsiooni vastu v\u00f5itlemisel, sest mujal ei ole suudetud tagada v\u00f5imude lahusust, poliitikute s\u00f5ltumatust majandussektorist ega s\u00fcstemaatilist \u00f5iguskaitset. Riigijuhtimise juures valitsenud segadust v\u00f5imendasid ennek\u00f5ike vahetuvate valitsuste kohati vastanduvad arusaamad ja seisukohad Moldova rolli kohta Euroopa l\u00e4hinaabruses. Paratamatult kandus valitsuses toimuv edasi j\u00e4rjest enam etniliselt polariseeruvasse \u00fchiskonda, kus avaldus j\u00e4rk-j\u00e4rguline usaldusekaotus valitseva v\u00f5imu suhtes.<\/p>\n\n\n\n

Eelnevalt v\u00e4ljatoodu taustal puudus k\u00fcll pikaajaliselt laiem konsensus, millisel kujul, kui \u00fcldse, on Euroopa-suunalise kursi hoidmine v\u00f5imalik, kuid riiki laastanud kriisid ja L\u00e4\u00e4ne toetuse teadvustamine on suurendanud Moldova rahva poolehoidu protsessiga j\u00e4tkamiseks. 2021. aastal ametisse astunud l\u00e4\u00e4nemeelne valitsus on distantseerunud Venemaa m\u00f5juhaardest ning aina rohkem edendanud suhteid Euroopa Liiduga. Siseriiklik olustik on aga endiselt m\u00f5jutatud opositsioonierakondade Euroopa-vastasest hoiakust, mille alged peituvad Kremli retoorikas. Selle k\u00f5rval on riik n\u00e4idanud viimastel aastatel omapoolset soovi j\u00e4tkata reformide l\u00e4biviimise ja riigi institutsioonide moderniseerimisega.<\/p>\n\n\n\n

Moldovale ja Ukrainale kandidaatriigi staatuse omistamine oli valdavalt poliitika\u00fclene otsus, mis t\u00e4hendas Euroopa Liidult erandite tegemist. Mainitud samm v\u00e4ljendas seejuures EL-i selget soovi integratsiooniprotsessiga j\u00e4tkata, v\u00f5imaldades h\u00f5lpsamini toetada riigi sisepoliitilist kui ka majanduslikku olukorda etten\u00e4htud meetmete abil. Liidu idasuunaline laienemine on Venemaa tegevustiku juures indikatsiooniks, et v\u00e4ljakujunenud p\u00f5him\u00f5tetele riikide suver\u00e4\u00e4nsusest ja v\u00e4lisest s\u00f5ltumatusest j\u00e4\u00e4dakse kindlaks ning et vaatamata teatud erimeelsustele ollakse \u00fcksmeelel \u00fchiste poliitiliste huvide, majanduss\u00fcsteemide ja julgeolekuraamistike edendamisel.<\/p>\n\n\n\n

Moldova Vabariigi \u00f5huruumi lennukoridorina kasutanud Kalibr oli teele lastud suure t\u00f5en\u00e4osusega Mustal merel, t\u00e4psemalt Krimmi poolsaare l\u00e4histel asunud relvaplatvormilt, ning sarnaselt oma eelk\u00e4ijatele \u2013 kes s\u00f5jas\u00fcgisel Moldovat transiitriigina l\u00e4binud olid \u2013, lendas veebruarikuu rakett pea poole oma paarik\u00fcmne minutilisest teekonnast \u00fcle Euroopa Liidu kandidaatriigi territooriumi.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Moldovas on ametisse astunud l\u00e4\u00e4nemeelne valitsus, kes on v\u00f5tnud heaks j\u00e4tkata Euroopa-suunalist kurssi. Viimaste kuude jooksul on aga selgunud t\u00f5siasi, et Venemaa otsest m\u00f5juv\u00f5imu Moldova \u00fcle ei oma. Kontrolli kaotamisele j\u00e4rgnenud \u00e4hvardav retoorika ja otsene vastandumine n\u00e4itab aga seda, et tavap\u00e4raseks kujunenud pehme j\u00f5u kasutamisest on irdutud. Sellegipoolest ei t\u00e4henda \u00fche v\u00f5tte asendumine teisega seda, et Moldova oleks ennast l\u00f5plikult Venemaa k\u00fcljest lahti rebinud \u2013 nii l\u00e4hi- kui kaugtulevikus tuleb valmis olla k\u00f5ikv\u00f5imalikeks stsenaariumiteks.<\/p>\n\n\n\n

Lihtsalt \u2013 don\u2019t forget Moldova!<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Venemaa F\u00f6deratsiooni (VF) loodud monomaania m\u00f5juvalda kuuluvate riikide sise- ja v\u00e4lispoliitikast tuleb paratamatult r\u00e4\u00e4kida suurriigi hetkese, niisamuti ka minevikulise enesetaju kontekstis. Moldova riigiorganite s\u00fcsteemi ja \u00fchiskondliku hoiaku kirjeldamine k\u00f5rvutub sestap 2022. aasta, 24. veebruari eelse Ukraina siseriikliku olustikuga. Kindla L\u00e4\u00e4ne-suunalise sihi v\u00f5tnud Ukraina oli Venemaa m\u00f5juv\u00f5imu haardest v\u00e4lja langemas ning naaberriigist j\u00e4rk-j\u00e4rgult kaugenemas \u2013 m\u00e4rgid […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":5901,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,90],"tags":[],"class_list":["post-5900","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid","category-infosolm"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5900","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5900"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5900\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5901"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5900"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5900"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5900"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}