Oleks v\u00f5imatu lugeda kokku kriise, mis on viimase paari aastaga toimunud, r\u00e4\u00e4kimata selle sajandi omadest. Ajas veel rohkem tagasi minek v\u00f5iks \u00fche artikli asemel kirjutada mituk\u00fcmmend raamatut. Noppisin v\u00e4lja \u00fche praegu asjakohasema kriisi. Nimelt, kukkus kokku \u00dchendriikide \u00fcks suurimaid panku, mis t\u00f5statas nii panga enda korruptiivse tegevuse kui \u00fcldisemalt panganduse osas k\u00fcsimusi. <\/p>\n\n\n\n
Paar n\u00e4dalat tagasi toimus pangajooks, kui Silicon Valley pank (SVB) kukkus oma t\u00f6\u00f6s l\u00e4bi. SVB oli suurim laenupanga l\u00e4bikukkumine peale 2008. aasta finantskriisi. Probleemi s\u00fcgavusest aru saamiseks, peab m\u00f5istma, miks sellised pangajooksud \u00fcldse toimuvad ja mis pankadega ikkagi juhtub. Pangajooks t\u00e4hendab, et liiga paljud panga vastu usalduse kaotanud inimesed \u00fcritavad \u00fcheaegselt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Pankades on tegelikkuses aga palju v\u00e4hem raha, kui inimesed sinna \u201cj\u00e4tnud on\u201d, mist\u00f5ttu pole pangal oma vara kaotamise hirmus raha v\u00e4lja v\u00f5tjatele seda anda. Otseselt ei olegi probleem selles, et pangad kasutavad inimeste raha investeerimiseks ja ei hoia sularaha kohapeal, vaid regulatsioonides ning meie arusaamas pangandusest.<\/p>\n\n\n\n
Silicon Valley pank on teinud eelnevalt palju lobit\u00f6\u00f6d \u00dchendriikide kongressis, et pankade regulatsioone v\u00e4hendada. Kriisiaegsel SVB juhil Greg Beckeril oli mitu lobistide gruppi, kes m\u00f5jutasid finantsreformi seadusi ettev\u00f5tte maksude v\u00e4hendamiseks. Peamine lobit\u00f6\u00f6 keskendus Dodd-Franki tingimuste kergendamisele. Dodd-Frank on peale 2008. aasta finantskriisi loodud Wall Streeti reform, mille eesm\u00e4rk oli tagada, et pangandus oleks tarbijatele ja ka ettev\u00f5tjatele turvalisem. Selle eesm\u00e4rkideks on j\u00e4lgida hiigelpankade t\u00f6\u00f6d, takistada riskantset investeerimist ja kehtestada seadusi ettev\u00f5tte maksude v\u00e4hendamiseks. 2018. aastal Beckeri lobitiimide t\u00f6\u00f6 tulemusel otsustas \u00dchendriikide kongress Dodd-Franki reegleid v\u00e4hendada, mille tulemusel ei pidanud enam pankade hoiused nii suured olema. Nende hiigelpangaks lugemise lagi t\u00f5steti k\u00f5rgemale ja \u00fcle\u00fcldine kontrollitase langes. Kokku kulutas SVB \u00fcle 2 miljoni dollari lobit\u00f6\u00f6le. Ent iroonilisel kombel kukkus pank oma t\u00f6\u00f6s l\u00e4bi just nende samade reeglite tagasi l\u00fckkamise t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n
Olles v\u00f5tnud liiga suuri riske ning oma toimetulekut ohustanud, p\u00f6\u00f6rduti abipalvega valitsuse poole. Nimelt, n\u00f5uti bailout<\/em>\u2019i ehk vabastust, mille valitsus neile ka tagas. Seekord sai juhtum lahenduse, kuid mida t\u00e4hendab see tavakodanikule? Esiteks tuleb p\u00e4\u00e4setee siiski valitsuse rahast. Irooniline on, et pank pidi t\u00e4nu lobit\u00f6\u00f6le ise naeruv\u00e4\u00e4rselt madalaid makse maksma, p\u00f5hjustades pangajooksu ja kriisi. Ent selle tulemusena ei langenud juhatuse liikmete palgad ning juhipositsioonilt tagasi astunud Beckeri isiklik vara ei saanud samuti kannatada. Peale maksumaksjate said aga peamiselt kannatada pangat\u00f6\u00f6tajad. Juba jaanuaris, kui asjad hakkasid pangas majanduslikult ohtlikud tunduma, vallandati 8000 t\u00f6\u00f6tajast 100-120 \u201cmajandusliku ebakindluse\u201d t\u00f5ttu. Siit ka \u00fcldine mure panganduss\u00fcsteemis \u2013 kui riik peab pankade l\u00e4bikukkumised maksumaksja rahaga kinni maksma finantss\u00fcsteemi elushoidmiseks, siis miks ei ole pangad avalikult omatud v\u00f5i riigi omad? Kasumi omanikele andmine, aga kahjude sotsiaalselt kandmine ei ole loogiline ega \u00f5igustatav. Erapangad toodavad kasumit pankuritele. Seega on kaks valikut: kas riik omab panka ja tulu kasutatakse \u00e4ra kodanike heaolu parandamiseks n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tutoetuse ja tasuta tervishoiu n\u00e4ol, v\u00f5i ei vastuta riik enam pankade murede eest. Viimane on huvitav lahendus, mida on ka tegelikult rakendatud Islandil.<\/p>\n\n\n\n 2008. aasta finantskriisi j\u00e4rel lasi Island oma kolmel suurimal pangal l\u00e4bi kukkuda ja mitmed suurimad pankurid l\u00e4ksid ka kohtu ette ning hiljem vangi. Riigis kukkus peaaegu kogu panganduss\u00fcsteem \u00fcle\u00f6\u00f6 kokku ning pea k\u00f5ik firmade juhid olid pankrotis. Kuigi oli kriisiolukord, oleksid m\u00f5jud olnud inimestele palju v\u00e4iksemad, kui eelnevalt poleks pangad ebap\u00e4devalt k\u00e4itunud. \u00dckski teine vabaturu riik nii oma pankuritega ei varem ega hiljem k\u00e4itunud pole. Kuid kas sellistel juhtumitel peaks? Kui pankurid on otseselt seotud ebaratsionaalsete otsustega ning poliitika m\u00f5jutamisega, kas neid ei peaks selle eest vastutusele v\u00f5tma? Riik peab aitama, sest l\u00f5puks kannatavad peamiselt ikka tavainimesed ja ettev\u00f5tjad, mitte panga omanikud v\u00f5i juhatuse liikmed. Mis takistab pankureid oma varanduse suurendamise eesm\u00e4rgil avaliku rahaga m\u00e4ngimast?<\/p>\n\n\n\n Teine lahendus on avalikud pangad. Riigi omatud kommertspangad on oma t\u00e4htsust peale 2008. aasta finantskriisi oluliselt mitmetes regioonides t\u00f5stnud. Nende eelis on kindlasti kodanikele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ramine ja v\u00e4iksem t\u00f5en\u00e4osus hulljulgeid riske v\u00f5tta. Majandusliku poole pealt on nende eelis ka see, et t\u00e4nu tihedale koost\u00f6\u00f6le riigiga, on pangal suurem tagavara, millest tuleneb stabiilsus ja usaldusv\u00e4\u00e4rsus. Lisaks saavad riigipangad kriisi ajal inimestele laene anda, kui erapangad uksi sulgevad, mida illustreerib h\u00e4sti Kesk-Ameerika 2008. aasta k\u00e4itumine. Samas on ka neil negatiivseid k\u00fclgi, millest \u00fcks on suur oht korruptsiooniks. Kuna \u201cpankuriks\u201d on riik, v\u00f5ib tekkida suur v\u00f5imu koondumine, mille \u00e4ra hoidmiseks on vaja palju l\u00e4bipaistvust luua. Teiseks, kuigi riik saab kriiside ajal laene anda, mis on hetkeks kasulik, v\u00f5ib see pikas plaanis majandusele pigem halba teha. Sellest selgub, et kuigi avalike pankadega on b\u00fcrokraatilisi raskusi, on need siiski selgelt suunatud elanike kaitseks. Sellest ei j\u00e4reldu, et peaksime erapangad t\u00e4ielikult kaotama, kuid riigi regulatsioonid peaksid olema karmimad ja avalike pankade osakaal riigis suurem. See on v\u00e4ga kokkuv\u00f5tlik \u00fclevaade riigi ajatud majandusest, aga kui tahate rohkem teada, kuulake Ringjoone eelmist osa \u201cPlaanimajandus \u2013 inimlik majandus? (ft. RSR Kooli)\u201d.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Oleks v\u00f5imatu lugeda kokku kriise, mis on viimase paari aastaga toimunud, r\u00e4\u00e4kimata selle sajandi omadest. Ajas veel rohkem tagasi minek v\u00f5iks \u00fche artikli asemel kirjutada mituk\u00fcmmend raamatut. Noppisin v\u00e4lja \u00fche praegu asjakohasema kriisi. Nimelt, kukkus kokku \u00dchendriikide \u00fcks suurimaid panku, mis t\u00f5statas nii panga enda korruptiivse tegevuse kui \u00fcldisemalt panganduse osas k\u00fcsimusi. Paar n\u00e4dalat tagasi […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":5898,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,90],"tags":[],"class_list":["post-5897","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid","category-infosolm"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5897","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5897"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5897\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5898"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5897"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5897"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5897"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}