Maailma fookus koondub aina enam Aasia riikidele ning eesk\u00e4tt Hiinale. Ameerika sai 20. sajandil nautida oma hiilgeaega, kuid 21. sajandit on hakatud kutsuma Aasia sajandiks, kuid sama t\u00e4htis on areng ka \u00fches teises maailmajaos \u2013 Aafrikas. Aasia lipulaeva, Hiina, s\u00fcndimusn\u00e4itajad on stagneerumas. Samal ajal toimub Aafrikas rahvastiku plahvatuslik juurdekasv. Prognoositakse, et aastaks 2050 on Sahara-taguse Aafrika elanike arv t\u00f5usnud \u00fchelt miljardilt kahele ehk sellega \u00fcletanud Hiina rahvaarvu.<\/p>\n\n\n\n
Paljud rahvusvaheliste suhete eksperdid on v\u00e4itnud, et Aafrikast oleneb Euroopa tulevik. Euroopa kaubanduse ja v\u00e4lispoliitika tulevane kese saab olema Must Manner. Juba t\u00e4nap\u00e4eval on Aafrika suurte globaalv\u00f5imude m\u00f5jutanner. Samas ei ole see paik k\u00f5igest v\u00f5\u00f5rriikide m\u00f5jusf\u00e4\u00e4r v\u00f5i humanitaarkriiside kese. Aafrikas on 21. sajandil toimumas innovatsioon ning on k\u00e4imas kirev elu, sest Must Manner on eripalgeline. Kusagil leiab aset laastav humanitaarkriis, kuid m\u00f5nes piirkonnas on elustandardid l\u00e4hedasemad L\u00e4\u00e4ne riikide omadele ning \u00e4ritegevus \u00f5iseb. L\u00e4\u00e4s peab muutma oma maailmapilti, sest Aafrika on muutumas ning see piirkond on palju kirjum kui esmapilgul tundub.<\/p>\n\n\n\n
Euroopa suurim kaubanduspartner on siiani olnud Hiina, kuid tulevikus v\u00f5ib see muutuda. Vabakaubanduslepingut Ameerikaga ehk TTIP-d (Transatlantic Trade and Investment Partnership<\/em>) arvatavasti ei suudeta allkirjastada, sest trumpilikud riigijuhid saavad seal vahelduvaks paratamatuseks (ehk vahepealne suhete paranemine nullitakse \u00e4ra). Hiinaga samalaadse kaubanduslepingu s\u00f5lmimine pole eetiline teguviis, arvestades Hiinas l\u00e4biviidavat demograafilist genotsiidi uiguuride peal ning represseeritakse teisigi v\u00e4hemusrahvusi. Lisaks seondub Hiinaga alati Taiwani iseseisvuse k\u00fcsimus. Hiinaga kauplemist raskendab ka sealne l\u00e4bipaistvuse puudumine, intellektuaalomandi eiramine ja paljud muud tegurid. Kes siis Euroopale perspektiivika kaubanduspartnerina veel alles j\u00e4\u00e4b? Indiat v\u00f5ib pidada j\u00e4rgmiseks suurj\u00f5uks, kuid riigi vaesusindeks \u00fcsna k\u00f5rge ning \u00fchiskonna elatustaseme \u00fchtlustumise peale l\u00e4heb veel kaua aega. Aafrika suurim kaubanduspartner on Euroopa Liit. Siiani on Aafrika peamiselt olnud tooraineid importiv piirkond. V\u00e4iksemas mahus tegeletakse toorainete t\u00f6\u00f6tlemise ning teenuste pakkumisega. Tulevikus on Aafrika jaoks kasulik agraar\u00fchiskonnast liikuda rohkem industriaal- ning info\u00fchiskonna poole. Musta Mandri valmistoodang mitmekesistaks Euroopa tarbimist ning v\u00e4hendaks Hiina m\u00f5juv\u00f5imu. <\/p>\n\n\n\n Selleks, et v\u00f5ita Aafrika riikide s\u00fcdameid, tuleb esmalt hoida nendega h\u00e4id suhteid. L\u00e4\u00e4s on Aafrika riikidega suhtlemises teinud kahjuks v\u00e4ga palju kommunikatiivseid ja strateegilisi vigu. N\u00e4itena v\u00f5ib tuua Prantsusmaa endise presidendi Nicolas Sarkozy \u00fcleoleva hoiakuga k\u00f5ne. T\u00f5eliselt labase solvanguga sai hakkama eelmine USA president Donald Trump, nimetades Aafrika riike \u201cs*taauguriikideks\u201d. Palju\u00fctlev on ka see, et president Trump ei k\u00fclastanud oma ametiaja jooksul \u00fchtegi Aafrika riiki. Ka Biden ei ole seda siiani presidendina teinud. USA t\u00e4helepanu tundub olevat koondunud eelk\u00f5ige Hiinale. Aafrika v\u00e4hene t\u00e4htsustamine v\u00f5ib Ameerikale hiljem k\u00e4tte maksta, sest loodus t\u00fchja kohta ei salli.<\/p>\n\n\n\n Aafrika s\u00f5pruse nimel v\u00f5istlevad k\u00f5ik t\u00e4htsad globaalsed m\u00e4ngijad \u2013 Euroopa Liit, Hiina, Venemaa. Euroopa Liit on praegu Aafrika suurim kaubanduspartner ning otseinvesteerija, kuid Hiina m\u00f5ju ei tohi alahinnata. Hiina on viimase 20 aasta jooksul teinud pea igas Aafrika riigis suuremahulisi taristuinvesteeringuid. Selliseid megaprojekte ehitavad enamasti hiinlased ise, nii tuleb raha otseselt oma taskutesse tagasi. T\u00e4psemalt on alates 2010. aastast Hiina laenudega finantseeritud kolmandik Aafrika taristust. Aafrika riikide v\u00f5lg Hiina riiklikele pankade on v\u00e4ga murettekitav. K\u00fcsimusteta avanevaid rahakotiraudu ja ahvatlevaid intressim\u00e4\u00e4rasid on hakatud kutsuma \u201dv\u00f5lal\u00f5ksu diplomaatiaks\u201d. Seda terminit kasutati ka Trumpi administratsiooni ametlikes dokumentides. Hiina m\u00f5juv\u00f5imu illustreerib n\u00e4ide Zambia riigi olukorrast. See maa on maavarade poolest rikas ja p\u00f5llumajanduslikult arenenud, kuid sellele vaatamata on tegemist maailma \u00fche enim v\u00f5lgades riigiga. Zambia suurim laenuandja on Hiina. Zambialastele ning ka paljudele teistele Aafrika riikidelele seostus Hiina varasemalt s\u00f5braliku liitlasena, kes on l\u00e4\u00e4ne vastane. Hiina andis zambialastele relvad ja raha, et nad saaksid v\u00f5ita kolonialistidest inglasi ning saavutada iseseisvuse. Paraku ei k\u00e4itu \u00fckski riik, eriti mitte Hiina, altruistlikult. Hiina on j\u00e4rjekindlalt imbunud Aafrika majandusse. Aafriklaste s\u00fcdameid v\u00f5idetakse j\u00fc\u00e4\u00e4nidest raham\u00e4gedega. Suurimad Hiinalt laenajad on Zambia, Etioopia, Nigeeria, Angola ja Keenia. Sageli on \u00e4ra \u00f6eldud IMF-i laenudest v\u00f5i eurooplaste pakutud variantidest. Hiina investeeringud ja laenud on ahvatlevad, sest vastupidiselt l\u00e4\u00e4nlastele ei n\u00f5uta mingeid eritingimusi. N\u00e4iteks seda, et riik peab juurutama demokraatliku riigiv\u00f5imu, v\u00e4hendama korruptsiooni jne. Hiina laenud on aga salakavalad, sest tasuda tuleb lisaks rahale ka muul viisil ning v\u00f5lgnik on laenuandja otsutest s\u00f5ltuv. K\u00f5rgest laenukoormast tingitult on Hiina positsioon Zambias nii tugev, et suudetakse m\u00f5jutada ka kohalikku poliitikat. Lisaks on Zambia ja paljud teised riigid Hiina liitlased rahvusvahelisel areenil. Zambia oli \u00fcks 53-st riigist, kes andis \u00dcRO-s Hiinale toetush\u00e4\u00e4le Hongkongi julgeoleku seaduse \u00fcle otsustamisel, mis muudab Hongkongis Hiina vastase tegevuse kuritegelikuks ja suukorvistab kogu opositsiooni. \u00dcRO Inim\u00f5iguste N\u00f5ukogus j\u00e4i peale Hiina tahtmine, sest k\u00f5igest 27 demokraatlikku riiki n\u00e4itasid v\u00e4lja hukkam\u00f5istu selle seaduse vastu. Hiina saavutas v\u00f5idu t\u00e4nu Aafrika riikide toetusele. Kas Euroopa Liidul on v\u00f5imalus takistada Hiinal saavutamast liidripositsiooni Aafrikas v\u00f5i on selleks juba hilja?<\/p>\n\n\n\n Muutuse jaoks tuleb esimese sammuna laiemalt \u00fchiskonnas rohkem Aafrikas toimuva \u00fcle arutleda, sest inimestes peab tekkima huvi ja mingigi ettekujutus nende kaugete ja erinevate rahvaste suhtes. Algatuseks ei tohiks Aafrika olla Eesti ajakirjanduse jaoks obskuurne teema, sest selle mandri olulisus l\u00e4\u00e4nele tuleb v\u00e4lja mitmetes aspektides. N\u00e4iteks on Aafrika \u00fcks peamine mikrokiipide koostisosade toormekoht. Mikrokiibid omakorda on pea k\u00f5ikide k\u00f5rgtehnoloogiliste toodete aluseks. Kui lasta Hiinal v\u00f5i teistel saada toormeaevandused enda kasutusse, siis j\u00e4\u00e4b Euroopa selgelt kaotajaseisu ning ei suuda tehnoloogia valdkonnas enam teistega sammu pidada. J\u00e4rgmine p\u00f5hjus Aafrikast hoolimiseks on see, et ebastabiilne Aafrika t\u00e4hendab Euroopa jaoks uusi pagulaslaineid. Ratsionaalseid reaalpoliitilisi p\u00f5hjendusi leiab veel palju, kuid \u00e4ra ei tasuks unustada ka inimlikku m\u00f5\u00f5det. K\u00fclma s\u00f5ja j\u00e4rgselt on Aafrikat hakatud kutsuma maailma veriseimaks mandriks \u2013 s\u00f5jad, n\u00e4ljah\u00e4dad, epideemialained, korruptsioon ja muud probleemid on laastanud seda piirkonda aastak\u00fcmneid. Koroonapandeemiast tingitud majanduskriis m\u00f5jutas just Aafrikat k\u00f5ige tugevamalt. \u00dcRO andmetel elas seal 2021. aastal allpool vaesuspiiri (1.90 dollarit p\u00e4evas) umbes 490 miljonit inimest. <\/p>\n\n\n\n Kas eurooplased peaks sulgema silmad selle ees kui halbades tingimustes inimesed Aafrikas elavad? Kas s\u00fc\u00fcdistada edasi neid rahvaid selles, et nad ei suuda ise hakkama saada, ja uskuda salamahti, et aafriklased on laisad ja saamatud, nagu populistlikud parem\u00e4\u00e4rmuslikud poliitikud on kuulutanud? H\u00e4iriv, et selliseid vaateid levitavad sageli inimesed, kes pole ise maailma n\u00e4inud ega Aafrika ajaloo ja poliitikaga natukenegi tutvunud. N\u00e4ide olukorra illustratsiooniks \u2013 jah, Aafrikas on l\u00e4bikukkunud riike nagu Somaalia. Sealsed elutingimused on ebahumaansed, kuid see tuleneb ka v\u00e4listest teguritest. Somaalia on pidanud v\u00f5itlema kliimamuutustega ja sellega kaasneva r\u00e4ndesurvega ning aastak\u00fcmneid kestnud s\u00f5jaliste konfliktidega. Viimastel aastatel on \u00dcRO andmetel Somaalia heaolu ja \u00fchiskond liikunud positiivsuse suunas. Sellele vaatamata vajab siiani pea pool Somaalia elanikest v\u00e4lisriikidelt materiaalset toetust toimetulekuks. S\u00f5bralikud suhted Aafrikaga ja toetuse \u00fcles n\u00e4itamine on aluseks ka headele kaubandussuhetele. H\u00fcljates Aafrika prioriteetsuse, v\u00f5tab Euroopa asemel sooja koha palava p\u00e4ikese all sisse keegi teine. Et nii ei juhtuks, on tees tulevikuks tegutseda!<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Maailma fookus koondub aina enam Aasia riikidele ning eesk\u00e4tt Hiinale. Ameerika sai 20. sajandil nautida oma hiilgeaega, kuid 21. sajandit on hakatud kutsuma Aasia sajandiks, kuid sama t\u00e4htis on areng ka \u00fches teises maailmajaos \u2013 Aafrikas. Aasia lipulaeva, Hiina, s\u00fcndimusn\u00e4itajad on stagneerumas. Samal ajal toimub Aafrikas rahvastiku plahvatuslik juurdekasv. Prognoositakse, et aastaks 2050 on Sahara-taguse […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":5895,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,90],"tags":[],"class_list":["post-5894","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid","category-infosolm"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5894","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5894"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5894\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5895"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5894"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5894"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5894"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}