Usup\u00f5histe humanitaarorganisatsioonide t\u00f6\u00f6d on \u00e4\u00e4rmiselt oluline j\u00e4lgida aktuaalsete poliitiliste protsesside valguses. Teadagi on humanitaarabi k\u00f5ige efektiivsem viis ulatada abik\u00e4si erinevate katastroofide m\u00f5jutatud piirkondades nagu s\u00f5jakolded, poliitilised sisekriisid, looduskatastroofide puudutatud alad. Kui humanitaarorganisatsiooni all tuntakse \u00fcldjuhul valitsusv\u00e4list mittetulundus\u00fchingut, kelle eesm\u00e4rk on sihtgruppi valimata humanitaarkriisi raames esmast abi pakkuda, siis paljud sarnased organisatsioonid tegutsevad ka usup\u00f5histe printsiipide alusel. Eestis, kus ametlikult peaaegu 60% elanikkonnast ei seosta end mitte \u00fchegi religiooniga, v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da usup\u00f5histe humanitaarorganisatsioonide t\u00e4hendus ja m\u00f5ju maailma mastaabis paljudele arusaamatuks. Siiski on enamik planeedist jagunenud kolme suurima religioonigrupi vahel \u2013 kristlus, islam ja hinduism \u2013 ning nende hulgas on palju praktiseerijaid, kes on sidunud end ka humanitaarabi pakkuvate religioossete \u00fchendustega. Hoolimata \u00fcllast eesm\u00e4rgist ja valmisolekust humanitaarkriiside leevendamises osaleda, kannavad usup\u00f5hised organisatsioonid oma nimes religioosset notatsiooni p\u00f5hjusega. <\/p>\n\n\n\n
Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid peaksid konkreetsemalt l\u00e4bi m\u00f5tlema, milliseid humanitaarorganisatsioone kriisikolletesse lubada. Kuiv\u00f5rd lokaalsel tasandil v\u00f5ib nende \u00fchenduste t\u00f6\u00f6 olla usaldusv\u00e4\u00e4rne, siis v\u00e4ljaspool oma tavap\u00e4rast kogukonda see ei pruugi nii olla. Usup\u00f5histe organisatsioonide tegevus on sageli seotud m\u00f5ne kogudusega ning eesm\u00e4rgiga suurendada oma kogukonda jagades oma \u00f5petust ja uskumusi. Religioosse institutsiooni esindatus humanitaarabis v\u00f5ib aga p\u00f5hjustada usup\u00f5histe abipakkuvate \u00fchenduste ja humanitaarabi vajava kogukonna vahel huvide p\u00f5rkumist. Humanitaarabist oodatakse ju peamiselt esmat\u00e4htsaid eluks vajalikke vahendeid, milleta muid inimvajadusi tagada ei saa. Seda enam on inimene kriisiolukorras oma usuliste t\u00f5ekspidamiste osas haavatav. <\/p>\n\n\n\n
Toetus usup\u00f5histe humanitaarorganisatsioonide tegevusele Ukraina s\u00f5jas p\u00e4rineb suuresti rahvusvahelistelt poliitilistelt organisatsioonidelt nagu \u00dchendatud Rahvaste Organisatsioon ja Maailmapank. Usup\u00f5hised organisatsioonid tegutsevad \u00fcle terve maailma ning rahvusvahelised institutsioonid r\u00f5hutavad nende kriisidesse kaasamise olulisust. Ukraina s\u00f5ja s\u00fcndmuste t\u00f5ttu vajab humanitaar- ja ps\u00fchholoogia-alast abi kaks kolmandikku riigi lastest, kes on j\u00e4\u00e4nud orvuks v\u00f5i kelle perekond on pidanud s\u00f5ja t\u00f5ttu oma elukohta vahetama. Brian Peterson kirjutab v\u00e4ljaandes Religion News, et usup\u00f5histe vaba\u00fchenduste roll suureneb just seet\u00f5ttu, et nad pakuvad abi vajavale rahvale sellist ps\u00fchholoogilist tuge, millega ilmalikud organisatsioonid \u00fcldjuhul ei tegele. Kuigi nii Ukrainas kui ka mujal tegutsevad samalaadsed \u00fchendused proovivad hoida usu levitamise missiooni humanitaarabist lahus, on siiski paratamatu, et nende liikmed l\u00e4htuvad ps\u00fchholoogilise abi andmisel individuaalsetest veendumustest. Nad v\u00f5ivad n\u00f5ustamisprotsessis v\u00e4ljendada enda ja organisatsiooni religioosseid seisukohti, mis v\u00f5ivad kujuneda alateadlikuks vahendiks konfliktis kannatanute m\u00f5jutamiseks. Eriti t\u00f5sine on olukord, kus on tegemist lastega, kelle v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hised arusaamad maailmast ei ole veel v\u00e4lja kujunenud. Tuleb m\u00f5elda, kas selline tegevus on inimlikul tasandil eetiline ning kuidas v\u00f5ib rahvusvaheliste usup\u00f5histe organisatsioonide sekkumine \u00fche riigi sisekonflikti abi andmise eesm\u00e4rgil m\u00f5jutada selle riigi \u00fchiskondlikku sisekliimat ja v\u00e4\u00e4rtushinnanguid.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus keelas Ukraina valitsus ametlikult \u00e4ra Venemaaga seotud religioossete organisatsioonide tegevuse oma riigi territooriumil. Sanktsioonid kehtestati vene \u00f5igeusu kiriku tiheda koost\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu Venemaa poliitiliste institutsioonidega. Ametlikult peaks Venemaa toimima sekularistliku printsiibi j\u00e4rgi, kuid praktikas on ilmselgelt n\u00e4ha usu ja poliitika seotust riigivalitsemises. Nii ohustavad Venemaa \u00f5igeusklikud organisatsioonid teistes riikides tegutsedes ka nende sisepoliitilist olukorda, eriti Ukraina s\u00f5ja kontekstis. Seega tuleks j\u00e4lgida t\u00e4psemalt religioossete organisatsioonide tegevust kohalikul tasandil juhul, kus sel \u00fchendusel v\u00f5ib olla poliitilisi sidemeid m\u00f5ne agressorriigi valitsusega.<\/p>\n\n\n\n
Religioosse \u00fchenduse humanitaarabi v\u00f5ib siiski muutuda m\u00e4rkamatult usu levitamise missiooniks. Seda ka juhul kui organisatsioon on lubanud hoiduda oma religioossete veendumuste jagamisest rahvale ning keskenduda vaid otsesele h\u00e4davajalikule abile. Et \u00fcks humanitaarorganisatsioonide \u00fcldine reegel on Punase Risti s\u00f5nul osutada abi k\u00f5igile hoolimata nende rassist, usust v\u00f5i rahvusest, jagunevad \u00fchendused kriisipiirkondade vahel sageli \u00fcsna juhuslikult. See t\u00e4hendab, et kristlikud organisatsioonid v\u00f5ivad sattuda L\u00e4his-Idasse, kus paljudes piirkondades valitseb kristluse ja islami vahel vastastikune vaenulikkus, nagu n\u00e4iteks Iisraeli ja Palestiina vahelises konfliktis. Selline olukord v\u00f5ib aga kohalikku sisekliimat veelgi pingestada. Paratamatult on \u00fcks osa humanitaarabi andmisest ka ps\u00fchholoogiline tugi kriisis kannatanutele. Seet\u00f5ttu ei saa kunagi garanteerida, et ps\u00fchholoogilise n\u00f5ustamise k\u00e4igus edasi antud s\u00f5num ei oleks ebaeetiline selle potentsiaalse religioosse sisu t\u00f5ttu. Abi peab k\u00e4tkema eelk\u00f5ige professionaalseid ps\u00fchholoogisi lahendusi kriisisituatsioonile kandmata endas alateadlikku s\u00f5numit abi osutava organisatsiooni usklikest printsiipidest. Kuna humanitaarabi on enamasti altruistlik lahendus, on \u00fcsna naiivne eeldada, et k\u00f5ik organisatsioonid loobuvad avanenud v\u00f5imalusest oma religioosseid vaateid jagada.<\/p>\n\n\n\n
Rahvusvahelist t\u00e4helepanu v\u00f5ivad usup\u00f5hised organisatsioonid koondada poliitilises v\u00f5tmes ka looduskatastroofidest laastatud piirkondades. Viimaste kuude \u00fcks traagilisem s\u00fcndmus oli 6. veebruaril toimunud 7.8 magnituudiga maav\u00e4rin T\u00fcrgis ja S\u00fc\u00fcrias. Viimase puhul on ilmnenud takistusi humanitaarabi kohaletoimetamise osas, kus S\u00fc\u00fcria valitsus ja T\u00fcrgi opositsioonir\u00fchmitused on humanitaarabi pakkuvate organisatsioonide logistilisi lahendusi S\u00fc\u00fcrias saboteerinud. USA kehtestas S\u00fc\u00fcriale esimesed majanduslikud sanktsioonid 2011. aastal peamiselt vastusena S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5ja kuritegudele ning kohaliku diktaatori Bashar al-Assadi tegevusele tsiviilelanikkonna vastu. Rahvusvahelised usup\u00f5hised organisatsioonid n\u00f5udsid oma avalduses USA presidendilt Joe Bidenilt, et USA v\u00e4hendaks S\u00fc\u00fcria-vastaseid sanktsioone, sest muul viisil olevat maav\u00e4rinas kannatanutele keeruline abi saata. Kusjuures k\u00f5ik kuusteist organisatsiooni, kes petitsiooni allkirjastasid, olid kristlikud. USA kinnitas, et humanitaarabi k\u00e4ttesaadavus ei ole seotud sanktsioonidega vaid probleem peitub logistilistes lahendustes. Pealtn\u00e4ha ei tundu see n\u00e4ide kuidagimoodi \u00fcllatav v\u00f5i erinev mittereligioossete humanitaarorganisatsioonide t\u00f6\u00f6st, sest m\u00f5lema eesm\u00e4rk on varustada kriisiolukorras inimesi eluks h\u00e4davajalikuga. See-eest saab religiooni roll poliitikas ja rahvusvahelistes suhetes m\u00e4\u00e4ravaks just sellistes olukordades, kus religioossed \u00fchendused hakkavad tegutsema poliitiliselt ebastabiilsetes piirkondades. Arvestada tuleb, et eriti L\u00e4his-Idas on religioon oluline osa poliitilistes otsustusprotsessides. Kui kristlikud organisatsioonid esitavad USA presidendile rahvusvahelisi julgeolekuk\u00fcsimusi ja sanktsioone puudutava petitsiooni, saadab see paratamatult ka S\u00fc\u00fcria valitsusorganitele teatud signaali.<\/p>\n\n\n\n
Vaba\u00fchenduste probleem seisneb ka v\u00e4heses reguleerituses. Organisatsioonid, kes otsustavad oma abi suunata v\u00e4lisriigi sisekonfliktidesse, riskivad v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5histe vastuolude tekkimisega iseenda ja abistatava inimgrupi vahel. Tagaj\u00e4rg v\u00f5ib vastupidiselt eesm\u00e4rgile kujuneda veelgi katastroofilisemaks kui enne humanitaarorganisatsioonide sekkumist. \u00dcle maailma tegutseb ka neid organisatsioone, kes taotlevad otseselt rahuolukorra taastamist v\u00f5i m\u00f5nel juhul ka esmakordset loomist poliitilise kriisi piirkondades. Selline \u00fchendus on n\u00e4iteks USIP (U.S. Institute of Peace<\/em>), mis on religioosselt mitmekesine kogukond, kes vastavalt abivajava riigi kohalikele usuvooludele valib oma esindajate seast sobiva religioosse taustaga isiku, kes saadetakse sihtriigi konflikti tuuma \u201crahu looma\u201d. Seda teevad nad religioosses konfliktis osalevate osapoolte vahel nende religioonide \u00fchiskonna- ja inims\u00f5bralikke k\u00fclgi r\u00f5hutades. Tegemist on aga riskantse ettev\u00f5tmisega, mis v\u00f5ib v\u00e4ga kiiresti algsest eesm\u00e4rgist t\u00e4iesti vastupidise tulemuseni j\u00f5uda. USIP tegutseb peamiselt L\u00e4his-Idas, aga ka n\u00e4iteks Kolumbias ja Sri Lankal. Kuigi Punase Risti humanitaarorganisatsioonidele m\u00f5eldud k\u00e4itumiskoodeks m\u00e4\u00e4rab reeglid, mille alusel tohib humanitaarmissiooni l\u00e4bi viia, arvab Sri Lanka meditsiiniprofessor Saroj Jayasinghe, et eeskirja peaks selgemalt s\u00f5nastama. Jayasinghe v\u00e4idab, et koodeksis tuleks muuta organisatsioonide \u00f5igust j\u00e4rgida oma isiklike poliitilisi ja religioosseid t\u00f5ekspidamisi. Hetkel muudab see religioossete organisatsioonide \u00f5igusliku ampluaa liiga laiahaardeliseks.<\/p>\n\n\n\n Riigid on humanitaarkriisidega seoses \u00fcsna keerulises olukorras. Abi sekulaarsetelt organisatsioonidelt ei oleks kriisiolukordades piisav, mist\u00f5ttu on igasugune humanitaarabi olenemata organisatsiooni olemusest h\u00e4davajalik. Seega ei saa kindlasti keelata usup\u00f5histe organisatsioonide panust esiteks potentsiaalse olukorra t\u00f5ttu, kus nende tegevuse piiramine v\u00f5ib n\u00e4ida religioosse diskrimineerimisena. Samuti ei saa eirata usup\u00f5hiseid organisatsioone nende suure osaluse t\u00f5ttu maailma humanitaarv\u00f5rgustikus. Vaatamata sellele on usup\u00f5histe \u00fchenduste tegevust \u00e4\u00e4rmiselt keeruline kontrollida, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad abi vajavad inimesed sattuda selle organisatsiooni liikmete teadlike v\u00f5i alateadlike uskumusp\u00f5histe m\u00f5jutuste alla. Lahendus olukorrale v\u00f5ib peituda religioossete organisatsioonide humanitaarabi t\u00f6\u00f6 \u00fcksikasjalikumas reguleerimises. Isegi kui organisatsioon lubab, et ei rakenda haavatavas positsioonis asetseva inimgrupi peal religioosseid praktikaid, siis ei saa seda ilmtingimata garanteerida, kui rahvusvahelisi regulatsioone nende \u00fchenduste tegevuse osas ei laiendata.<\/p>\n\n\n\n Allikad:<\/strong><\/p>\n\n\n\n https:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pmc\/articles\/PMC2598091\/#ref8<\/a><\/p>\n\n\n\n https:\/\/religionunplugged.com\/news\/2023\/3\/14\/christian-organizations-provide-relief-in-southern-turkey-after-earthquake<\/a><\/p>\n\n\n\n https:\/\/www.usip.org\/issue-areas\/religion<\/a><\/p>\n\n\n\n