Eelmise aasta detsembris kirjastati ka eesti keeles Vene s\u00f5duri Paver Filatjevi m\u00e4rkmed Ukraina sissetungi algusp\u00e4evadest ning selles ka tema kriitiline vaade Vene s\u00f5jav\u00e4ele ja lahingutegevusele. M\u00f5ned kuud hiljem on tekkinud raamatu autori \u00fcmber mitu vastuolulist uudist, mis seavad teose halba valgusesse. Filatjev k\u00e4ib kohut teda Venemaalt v\u00e4lja aidanud Gulagu.net dissidentide grupi juhi Vladimir Oset\u0161kiniga (The Moscow Times 2022). Filatjev soovib kohtuvaidlustes saada endale raamatu \u00f5igusi, mis varasemalt andis Gulagu.net\u2019le. Kohtuasja m\u00f5lemad osapooled on siiski lubanud raamatu tuluga abistada Ukrainat.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks on Filatjev oma VKontakte lehel avaldanud Vene armeed \u00fclistavaid pilte, mis muudavad tema kavatsused h\u00e4gusemaks ning \u00e4ratab kahtlust tema kahetsuses (Diamond 2022). T\u00e4naseks p\u00e4evaks on Pavel Filatjev ka ise tunnistanud s\u00f5jakuritegudes osalemist ning pealtn\u00e4gemist, info, mille ta j\u00e4ttis teadlikult m\u00e4rkmetest-raamatust v\u00e4lja (\u041d\u0430\u0441\u0442\u043e\u044f\u0449\u0435\u0435 \u0412\u0440\u0435\u043c\u044f 2023). <\/p>\n\n\n\n
Seda kriitikat arvesse v\u00f5ttes k\u00fcsisin kommentaari Rahva Raamatu kirjastuselt, kes on raamatu eesti keeles tr\u00fckkinud. Kui teosega on seotud mitu erinevat vastuolulist situatsiooni ning ka autor on jaganud Vene propagandat, kas poleks \u00f5igem eemaldada selline raamat lettidelt?<\/p>\n\n\n\n
Rahva Raamatu vastuseks oli:<\/p>\n\n\n\n
\u201cPavel Filatjevi raamat \u201eZOV. Vene dessantv\u00e4elase tunnistus\u201c m\u00f5istab \u00fcheselt hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Tegemist on esimese raamatuga, mis kirjeldab Putini re\u017eiimi \u00f5igustamatut agressiooni ja selle moraalset palet vene s\u00f5duri vaatenurgast.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n Lisaks toodi v\u00e4lja ka punkt infos\u00f5ja kohta, sest kui praegu eemaldada Putini re\u017eiimi kritiseeriv teos poelettidelt, k\u00e4sitleks Vene propagandamasin seda kui v\u00f5itu ning seep\u00e4rast peaks sellesse suhtuma ettevaatlikkusega. Filatjevi toime pandud kuritegude kohta ei olevat piisavat t\u00f5estust ning \u00fckski kohus teda selles s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istnud pole. Nii kirjastuse m\u00e4rkusi kui rahvusvahelist kriitikat arvesse v\u00f5ttes lugesin Pavel Filatjevi teose l\u00e4bi ning leidsin kuhjaga argumente, mis seaksid v\u00e4ljendi \u201c\u00fcheselt hukka m\u00f5istetud agressioon<\/em>\u201d k\u00fcsim\u00e4rgi alla. <\/p>\n\n\n\n S\u00f5jav\u00e4gi<\/strong><\/p>\n\n\n\n Filatjevi jaoks on perekondliku olulisusega Vene armee kunagine hiilgus ning auv\u00e4\u00e4rne koht Vene \u00fchiskonnas. Talle ei mahu p\u00e4he, kuidas korrumpeerunud s\u00fcsteem v\u00f5ib kohelda s\u00f5javeterane nii halvasti, kuigi seda on tehtud aastak\u00fcmneid.<\/p>\n\n\n\n Filatjev toob ise korduvalt n\u00e4iteid, nii lahinguv\u00e4ljalt kui tagalast, kuidas Vene armee praegune toimimine, \u00fclesehitus ja korraldus on t\u00e4ielik \u201cbardakk<\/em>\u201d (nagu autorile endale meeldib \u00f6elda). Selle kaudu avaldub aga hoopis \u00f5\u00f5vastavam tahk selle raamatu saamisloost \u2013 teost poleks kunagi kirjutatud, kui Vene armee oleks olnud edukas. Tegu pole l\u00e4bi ja l\u00f5hki s\u00f5ja hukkam\u00f5istmisega, vaid Vene s\u00f5duri kellal\u00f6\u00f6misega \u00fclemuste suunas, kes on huvitatud rohkem omakasust kui armee efektiivsest toimimisest. Filatjevi n\u00e4ol pole tegu re\u017eiimikriitiku ning veendunud patsifistiga, vaid professionaalse s\u00f5duriga, kes pettus armee juhtimises invasiooni esimestel p\u00e4evadel saatnud ebaedus, sest, lihtsalt \u00f6eldes, ukrainlased tulistasid vastu.<\/p>\n\n\n\n Kuigi Filatjev \u00fclistab Vene armee organisatsiooni, hiilgust ning edukust T\u0161et\u0161eenia s\u00f5dades, siis ka seal pandi toime hulganisti s\u00f5jakuritegusid, mis pole saanud kaugeltki piisavat t\u00e4helepanu. Kui soovite lugeda tabavamat ning p\u00f5hjalikumat \u00fclevaadet Vene armee vigadest juba 20 aastat tagasi, soovitan Anna Politkovskaja \u201cPutini Venemaad\u201d, milles autor k\u00e4sitleb Vene armee tegevust It\u0161keerias.<\/p>\n\n\n\n Raamatu tagumiselt kaanelt v\u00f5ib leida lause: \u201cFilatjevi vapustavat reportaa\u017ei on kirjeldatud kui sulamit Jaroslav Ha\u0161eki \u201eVahva s\u00f5dur \u0160vejki juhtumistest\u201c ja Joseph Helleri \u201eN\u00f5ks-22st\u201c.\u201d <\/em>Kuigi on aru saada, kust v\u00f5rdlus on tekkinud (auahned \u2013 rumalad \u00fclemused ning vigane s\u00fcsteem), on siiski eelmainitute puhul tegu ilukirjandusega, kui Filatjevi meenutused on liigagi t\u00f5elised. Seep\u00e4rast on selline v\u00f5rdlus n\u00e4kkus\u00fclitamine nii Ukraina rahvale kui ka klassikaautoritele.<\/p>\n\n\n\n S\u00fc\u00fc<\/strong><\/p>\n\n\n\n Sissetungija \u201causa\u201d \u00fclestunnistuse juurde v\u00f5iks ju k\u00e4ia s\u00fc\u00fc tajumine ning kahetsemine \u2013 andeks palumine. Nii kaugele Filatjev oma teoses minna ei julge, veeretades s\u00fc\u00fc alati \u00fclemuste \u00f5lgadele v\u00f5i leides m\u00f5ne viisi, kuidas j\u00e4tta endast mulje kui kaaskannatajast. Isegi kui ta m\u00f5tiskleb s\u00fc\u00fc tundmise \u00fcle, j\u00f5uab ta l\u00f5puks ikkagi \u00f5igustusteni:<\/p>\n\n\n\n \u201cMulle paistis, et poisike valetab, aga kui mul ongi \u00f5igus, mida temaga siis teha? V\u00f5ib-olla on ta t\u00f5esti desert\u00f6\u00f6r, kes ei taha s\u00f5dida? Viha ma tema vastu ei tundnud, s\u00fclitan sellele, natuke kahju oli temast, hinge puges s\u00fc\u00fctunne, et me tungisime siia ja purustasime k\u00f5igi nende inimeste elud. Samas, j\u00e4rsku oli mul ikkagi \u00f5igus\u2026\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n Lisaks on j\u00e4lk Filatjevi suhtumine s\u00f5ja laastavusse, kuidas talle pakub nalja teise riiki sissetungimine ning selle osade annekteerimise \u00fcle m\u00f5tisklemine. See v\u00e4ljendab Filatjevi \u00fcksk\u00f5ikset ning suvalist suhtumist, sest tema \u201cei kontrolli midagi, vaid t\u00e4idab k\u00e4sku.\u201d <\/p>\n\n\n\n \u201cTee hargneb ning teeviidad n\u00e4itavad Hersoni ja Odessa peale. Peast k\u00e4ib l\u00e4bi m\u00f5te, et olen kogu elu unistanud Odessa k\u00fclastamisest, mulle on alati tundunud, et mulle meeldiks seal. Kas t\u00f5esti n\u00fc\u00fcd l\u00e4hevad meie v\u00e4ed k\u00f5ikidesse oblasti linnadesse, viivad seal l\u00e4bi midagi referendumitaolist ja liidavad selle k\u00f5ik Venemaaga? Mul hakkas l\u00f5bus, kui m\u00f5tlesin fraasile \u201eUnistused t\u00e4ituvad\u201d\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n S\u00fc\u00fcst puhtaks pesemise juures on aga k\u00f5ige t\u00f5sisem enda ohvriks kirjutamine. J\u00e4llegi ei v\u00f5ta Filatjev vastutust ega tunnista kuritegusid, vaid tembeldab ka iseend kannatajaks:<\/p>\n\n\n\n \u201cPraegu ma m\u00f5istan, et mind kasutati samamoodi \u00e4ra, \u2026 \u2013 k\u00fcll kavalusega (meedia ja patriotism), k\u00fcll j\u00f5uga (seadus ja karistus), k\u00fcll suhkrut\u00fckiga (teenistus), k\u00fcll kiitusega (autasud ja auastmed). Kuskil k\u00f5rgemal on keegi onuke, kes on targem, tugevam ja teab rohkem.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n \u201cMa olen kasvanud lugudel vene rahva kangelastegudest vallutajate vastu! Mind ei ole \u00f5petatud olema vallutaja \u2013 ei kodus, s\u00f5jakoolis, instituudis ega s\u00f5jav\u00e4es! Meie, venelased, ei ole laste, naiste ja vanurite tapjad!\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n Vastutuse v\u00f5tmisega seondub ka oluline argument teoses \u2013 argp\u00fckslikkus. Korduvalt kehitab Filatjev \u00f5lgu ning leiab, et polnud muud valikut s\u00f5tta minnes, sest lahkudes oleks tembeldatud s\u00f5dur argp\u00fcksiks. Kui re\u017eiim on vastukarva, tungitakse iseseisvasse riiki ning sooritatakse seal v\u00f5ikaid kuritegusid, siis k\u00f5lab vabandus argp\u00fcksiks tembeldamise kohta lapsikult ning kohatult. <\/p>\n\n\n\n Kremli jutupunktid<\/strong><\/p>\n\n\n\n Lugedes tekitasid vaieldamatult suurimat furoori Filatjevi m\u00f5tted, mis v\u00f5ivad esmapilgul tunduda kui \u201crahumeelsed\u201d v\u00e4ited v\u00f5i argumendid, kuid tegelikult on Kremli propagandast l\u00e4bi imbunud h\u00fc\u00fcdlaused, mis mitte ainult ei edendada kuidagi Ukraina olukorra teadvustamist, vaid teadlikult levitavad valearusaamu ning lihtsustusi, mis tulevad kasuks Vene maailmavaatele. <\/p>\n\n\n\n \u00dcks argumente, mis on kergemini m\u00f5istetav Ida-Euroopas, kuid mitte mujal, on \u201cme oleme samad\u201d ehk Ukraina ja Vene rahvas kannatab koos, sest poliitikud on halvad. Sellise esimese maailmas\u00f5ja arusaama levitamine j\u00e4tab mulje, nagu tegu oleks kahe imperialistliku riigiga, kuigi tegelikult peetakse imperialistlikku s\u00f5da Ukraina vastu.<\/p>\n\n\n\n Filatjev kasutab ka korduvalt \u201cvennasrahva\u201d argumenti, mille kaudu proovitakse n\u00e4iliselt rahu sobitada. K\u00fcll on seda kasutatud ajaloolises kontekstis \u201cVenemaa kasvas v\u00e4lja Kiievist\u201d, k\u00fcll \u00fchise \u00f5igeuskliku tausta ning traditsiooni p\u00f5hjal, sinna sekka ka \u00fchise slaavirahva omavahelisest s\u00f5dimisest ja otse loomulikult ka N\u00f5ukogude Liidu p\u00e4randi j\u00e4tkumisega, mida Filatjev kasutab korduvalt: <\/p>\n\n\n\n \u201cMees <\/em>[Ukraina s\u00f5javang] tundus mulle \u00fchtaegu oma ja v\u00f5\u00f5ras: kogu meievaheline erinevus seisnes vaid selles, et n\u00fc\u00fcd olime oma riikide konfliktis eri pooltel, kuid s\u00fcndisime ju m\u00f5lemad N\u00f5ukogude Liidus.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n \u201c\u2026 <\/em>[Moskva] juured algavad Kiievist, ukrainlastel ja venelastel on palju sugulussidemeid. Just sellep\u00e4rast hakkasid meid Ukrainas k\u00f5ik vihkama, sest sugulase reetlikkust elatakse palju valusamini \u00fcle kui k\u00f5rvalise isiku oma.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige ohtlikum ja hirmsam v\u00f5rdlus Filatjevi sulest on ilmselt Ukraina r\u00fcndamine kui k o d u s \u00f5 d a:<\/p>\n\n\n\n \u201c\u00dches\u00f5naga, mina ei saa aru, milleks on meile vaja s\u00f5da Ukrainaga\u2026 Seda enam, et ukrainlased on venelastele k\u00f5ige l\u00e4hedasem rahvas ja minu jaoks ei ole see midagi muud kui kodus\u00f5da.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n K\u00f5ik sellised \u00fchisele p\u00e4randile r\u00f5huvad argumendid on masendavad ning panevad pead vangutama. Filatjev ei m\u00f5ista, et teisele riigile kallaletungmine pole vale, sest tegu on vennasrahvusega, vaid teise riigi suver\u00e4\u00e4nsuse rikkumine on p \u00f5 h i m \u00f5 t t e l i s e l t vale. Teiseks j\u00e4lgiks v\u00f5rdluseks on \u201cukrainlased teevad ka\u201d ehk Vene riisumine-marod\u00f6\u00f6ritsemine on \u00f5igustatud. Selle m\u00f5tteks on endalt s\u00fc\u00fc maha pesemine ning Ukraina tegude paisutamine:<\/p>\n\n\n\n \u201cMuidugi ei saa ma s\u00f5na anda kogu meie armee eest, kuid minu silme all ei ole keegi kedagi m\u00f5nitanud, ammugi veel v\u00e4givalda tarvitanud.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n See katkend on eriti j\u00e4lk, sest hiljem tunnistab ta end s\u00f5jakuritegudes osalemises s\u00fc\u00fcdi.<\/p>\n\n\n\n Teine k\u00fclg Ukraina s\u00fc\u00fcdistamisest k\u00f5lab uskumatult, sest Filatjev v\u00f5rdleb It\u0161keeria riigi iseseisvuse p\u00fc\u00fcet, mis oli eraldi rahva iseseisev tahe, Donetski ja Luhanski Rahvavabariikide \u201ciseseisvumisega\u201d, eirates t\u00e4ielikult k\u00f5igile teada olevat fakti, et need \u201ciseseisvusid\u201d Vene mahhinatsioonide tagaj\u00e4rjel:<\/p>\n\n\n\n \u201cM\u00e4letan 1999. aastat, s\u00f5ja algust T\u0161et\u0161eenias, olin ise alles teismeline ja saatsin isa sinna s\u00f5tta. \u2026 (Kas ei tule tuttav ette? Kas mitte Ukraina ei reageerinud samamoodi Luganski Rahvavabariigile?).\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n See selgitab j\u00e4llegi, kui v\u00e4\u00e4rastunult m\u00f5istab Vene inimene s\u00f5da. Ei saada aru, et s\u00f5da poleks, kui Venemaa viiks v\u00e4ed v\u00e4lja. Ukrainal pole rohkem pretensioone Venemaa osas. Venemaa tungis Ukrainale kallale. Ei Ukraina ega NATO plaaninud Venemaad r\u00fcnnata. Kogu arusaam s\u00f5jast kui kahe riigi arveteklaarimisest on lubamatu propaganda. See on Vene re\u017eiimi arusaam ning soov seda arusaama laiendada. Tegu pole kahe imperialistliku riigi 19. sajandi stiilis \u201carveteklaarimisega\u201d, vaid otsese vallutuss\u00f5jaga.<\/p>\n\n\n\n Viimane Filatjevi soovitus on, et kaks rahvust peavad \u201csirutama teineteisele rahuk\u00e4e\u201d. See on uskumatu jultumus, et hetkel, mil ca 18% Ukraina territooriumist on Vene okupatsiooni all, r\u00e4\u00e4gib Filatjev rahu sobitamisest. Selle kaudu n\u00f5uab ta de facto <\/em>rindejoone tunnistamist kui ametlikku piiri ning unustab t\u00e4ielikult olukorra, milles Venemaa tungis provokatsioonita Ukrainasse sisse. Kuidas peaks Ukraina rahvas tahtma sobitada rahu, kui nii suur osa nende riigist on okupeeritud? Tuues n\u00e4iteid teisest maailmas\u00f5jast (Filatjev toob korduvalt, Vene ajalooline v\u00f5idu kultus jne.), kas N\u00f5ukogude Liit \u201culatas Saksamaale rahuk\u00e4e\u201d, kui Rostov, Smolensk v\u00f5i Kursk olid okupeeritud? <\/p>\n\n\n\n \u201cMul on kahju minu jaoks vennalikust ukraina rahvast! Aga veel rohkem on mul kahju \u00e4ra kasutatud vene rahvast, inimestest, keda kasutavad \u00e4ra teised, p\u00f5him\u00f5ttelagedad, kes r\u00f6\u00f6vivad k\u00f5ige suuremat ja kuulsamat riiki maailmas!\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n Filatjevi tekstis ilmneb ka Vene rahva arusaam ning suhtumine, seda katkendis telefonik\u00f5nede pealtkuulamise kohta:<\/p>\n\n\n\n \u00dcht poissi meie polgust s\u00fc\u00fcdistas Ukraina meedia selles, et tema naine lubas tal v\u00e4gistada ukraina naisi. \u2026 See on vale, sest see noormees oli peaaegu kogu aeg mu silma all ja kohad, kus viibisime, ei eeldanud naiste olemasolu.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n See on uskumatu, et Filatjevi kaitse ebainimliku suhtumise osas on puhtalt fakt, et \u201cnaisi polnud k\u00e4tte saada\u201d, mitte see, et v\u00e4gistamine oleks keelatud. Ta kirjeldab rahuliku s\u00fcdamega, kuidas \u00fchiskondlikult on aktsepteeritav, sest naine kiidab heaks, ukrainlaste v\u00e4gistamise, aga vot j\u00e4i tegemata, sest pole \u00fchtegi naist. J\u00e4lk. Vastik. <\/p>\n\n\n\n Kogu teose jooksul ei tule aga Filatjev kordagi rahusobitajana m\u00f5ttele, et Vene v\u00e4ed v\u00f5iksid Ukrainast lahkuda. V\u00f5ib-olla see aitaks paremini \u201crahuk\u00e4tt sirutada\u201d? Kas v\u00f5ib \u00f6elda, et sellist teksti kirjutav inimene on t\u00f5esti puhtaks saanud Vene propagandast ning m\u00f5istab Ukraina s\u00f5ja t\u00f5elist m\u00f5tet?<\/p>\n\n\n\n K\u00f5igi eelnevate punktide p\u00f5hjal leian, et varemmainitud \u201c\u00fcheselt hukka m\u00f5istetud agressioon<\/em>\u201d ei kirjelda Filatjevi teost adekvaatselt ning annab legitiimsust juurde tekstile, millest hukkam\u00f5istu s\u00f5jale peab otsima tikutulega ning isegi siis p\u00f5hinevad seisukohad Kremli jutupunktidel, mis teevad rohkem halba kui head. Leian, et L\u00e4\u00e4ne meedia oli liiga agar igasuguse \u201cdissidentluse\u201d vastu v\u00f5tmisega, eirates selgeid m\u00e4rke \u00e4hmasest suhtumisest Ukraina s\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n Heidan kirjastusele ette kiirustatud tr\u00fckki, sest on ilmselge, et eelnev vajalik t\u00f6\u00f6 tekstiga j\u00e4i tegemata ning meie kui Ukraina liitlaste jaoks pole tekst kindlasti vabandav v\u00f5i kahetsev. Pigem proovitakse isegi tavas\u00f5dureid s\u00fc\u00fcst puhtaks pesta, mis on ohtlik Kremli jutupunkti levitamine. T\u00f5si, raamatu eemaldamine lettidelt oleks Kremli propaganda jaoks kasulik, kuid see ei t\u00e4henda, et tehtud viga ei tuleks tunnistada ning parandada. Vene propagandamasin leiab igalt poolt jutupunkte, see ei t\u00e4henda, et vigade eest ei tohiks kedagi vastutusele v\u00f5tta. Lisaks on see hea n\u00e4ide, miks ei maksa kiire kasu eesm\u00e4rgil raamatu tr\u00fckkimisega kiirustada, eriti kui selle on kirjutanud h\u00e4mara taustaga sissetungija.<\/p>\n\n\n\n Seep\u00e4rast teen \u00fcleskutse raamat lettidelt eemaldada v\u00f5i v\u00e4hemalt lisada kirjeldusse t\u00f5elist sisu kajastav tutvustus, milleks on autori h\u00e4dine katse pesta end ja kamraade puhtaks Ukrainas siiamaani toime pandavast genotsiidist. Kremlile propagandamaterjali andmisest on ohtlikum ise sellele k\u00f5lapinna andmine.<\/p>\n\n\n\n Artikli eesm\u00e4rgiks on r\u00f5hutada seda, et kuidas me hakkame aja jooksul selle s\u00f5ja peale tagasi vaatama, ei tohi mingil juhul olla v\u00e4\u00e4rastunud arusaamaga kahe riigi vahelisest s\u00f5jast, vaid \u00fche riigi elluj\u00e4\u00e4miss\u00f5da genotsiidi k\u00fclvava imperialistliku naabri vastu \u2013 see on Ukraina rahva olelusv\u00f5itlus. Filatjevi raamatust pole m\u00f5tet minna otsima kahetsust, Putini re\u017eiimi ja selle pimesi j\u00e4rgijate \u201c\u00fchest hukkam\u00f5istu\u201d v\u00f5i \u201causaid \u00fclestunnistusi\u201d.<\/p>\n\n\n\n Ukraina jaoks ei piisa poolikutest vabandustest!<\/p>\n\n\n\n Toeta Ukrainat: https:\/\/kriis.ee\/aita-ukrainat<\/a><\/p>\n\n\n\n Lugemissoovitused<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui teil on t\u00f5epoolest 250 lehek\u00fclje jagu vaba aega ning tahate lugeda Ukraina s\u00f5jast, v\u00f5tke heaks lugeda Ukraina tsiviilisikute tunnistusi Vene s\u00f5jakuritegudest okupeeritud aladel, sest neid on kahjuks l\u00f5putult:<\/p>\n\n\n\n Kasutatud allikad<\/strong><\/p>\n\n\n\n 1. Diamond, Jonny. 2022. \u201cTurns out the Russian soldier who fled to France and sold his war memoir might be full of shit.\u201d 8. detsember. https:\/\/lithub.com\/turns-out-the-russian-soldier-who-fled-to-france-and-sold-his-war-memoir-might-be-full-of-shit\/<\/a><\/p>\n\n\n\n 2. \u041d\u0430\u0441\u0442\u043e\u044f\u0449\u0435\u0435 \u0412\u0440\u0435\u043c\u044f. 2023. \u201c\u041f\u0440\u043e\u0435\u043a\u0442 Gulagu.net \u043f\u0440\u0438\u043e\u0441\u0442\u0430\u043d\u043e\u0432\u0438\u043b \u043f\u0440\u043e\u0433\u0440\u0430\u043c\u043c\u0443 \u201c\u044d\u0432\u0430\u043a\u0443\u0430\u0446\u0438\u0438\u201d \u0438\u0437 \u0420\u0424 \u0440\u0430\u0441\u043a\u0430\u044f\u0432\u0448\u0438\u0445\u0441\u044f \u0441\u0438\u043b\u043e\u0432\u0438\u043a\u043e\u0432: \u043e\u0434\u0438\u043d \u0438\u0437 \u043d\u0438\u0445 \u043e\u043a\u0430\u0437\u0430\u043b\u0441\u044f \u043f\u0440\u0438\u0447\u0430\u0441\u0442\u043d\u044b\u043c \u043a \u0432\u043e\u0435\u043d\u043d\u044b\u043c \u043f\u0440\u0435\u0441\u0442\u0443\u043f\u043b\u0435\u043d\u0438\u044f\u043c.\u201d 29. m\u00e4rts. https:\/\/www.currenttime.tv\/a\/gulagu-net-filatyev\/32340002.html<\/a>. Eelmise aasta detsembris kirjastati ka eesti keeles Vene s\u00f5duri Paver Filatjevi m\u00e4rkmed Ukraina sissetungi algusp\u00e4evadest ning selles ka tema kriitiline vaade Vene s\u00f5jav\u00e4ele ja lahingutegevusele. M\u00f5ned kuud hiljem on tekkinud raamatu autori \u00fcmber mitu vastuolulist uudist, mis seavad teose halba valgusesse. Filatjev k\u00e4ib kohut teda Venemaalt v\u00e4lja aidanud Gulagu.net dissidentide grupi juhi Vladimir Oset\u0161kiniga (The […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":5889,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,90],"tags":[],"class_list":["post-5887","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid","category-infosolm"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5887","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5887"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5887\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5889"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5887"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5887"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5887"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
3. The Moscow Times. 2022. \u201cRussian Paratrooper Sues Charity Over Rights for Ukraine War Memoir\u201d. 9. detsember. https:\/\/www.themoscowtimes.com\/2022\/12\/08\/russian-paratrooper-sues-charity-over-rights-for-ukraine-war-memoir-a79640<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"