{"id":5879,"date":"2023-07-01T04:00:45","date_gmt":"2023-07-01T01:00:45","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=5879"},"modified":"2023-08-31T23:33:16","modified_gmt":"2023-08-31T20:33:16","slug":"harald-rainer-ainla-kuidas-muutub-turgi-valispoliitika-kui-erdogan-kaotab","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/artiklid\/2023\/harald-rainer-ainla-kuidas-muutub-turgi-valispoliitika-kui-erdogan-kaotab\/","title":{"rendered":"Harald Rainer Ainla \u2013 Kuidas muutub T\u00fcrgi v\u00e4lispoliitika, kui Erdo\u011fan kaotab?"},"content":{"rendered":"\n

P\u00fchap\u00e4eval, 14. mail toimuvad T\u00fcrgis presidendi- ja parlamendivalimised, millega 64 miljonit valijat otsustavad oma riigi tuleviku j\u00e4rgmiseks viieks aastaks. Recep Tayyip Erdo\u011fan on riiki juhtinud juba viimased 20 aastat: ta oli T\u00fcrgi peaminister aastatel 2003\u20132014 ning on olnud president alates 2014. aastast. Erdo\u011fani peamine konkurent on Kemal K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu, kelle \u00fcmber on kogunenud kuus opositsioonierakonda Rahvusliidu (Millet \u0130ttifak\u0131<\/em> \/ Nation Alliance<\/em>) nime all. Teised kaks presidendikandidaati pidid olema euroopameelse CHP juht Muharrem \u0130nce ja rahvus\u00e4\u00e4rmusliku MHP liige Sinan O\u011fan, kelle m\u00f5lema toetus j\u00e4i alla viie protsendi, kuid neljap\u00e4eval, kolm p\u00e4eva enne valimisi, kuulutas \u0130nce kandidatuurist loobumisest p\u00f5hjusel, et ta ei soovi opositsiooni h\u00e4\u00e4li rohkemate kandidaatide vahel \u00e4ra jagada.<\/p>\n\n\n\n

Kui \u00fcks kandidaatidest saab esimeses voorus \u00fcle 50% h\u00e4\u00e4ltest, osutub ta automaatselt valituks, vastasel juhul toimub kahe enim h\u00e4\u00e4li saanud kandidaadi vahel teine valimisvoor. 9.\u201310. mail tehtud k\u00fcsitluste j\u00e4rgi juhib K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu, kuid mitte otsustavalt: tema toetus oli 49,5% ja 49,1%, samas kui Erdo\u011fani toetus vastavalt 44,4% ja 46,9%. Oleks loogiline arvata, et enamik h\u00e4\u00e4li, mis oleksid l\u00e4inud \u0130ncele, l\u00e4hevad n\u00fc\u00fcd K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flule, kuid tulemuse \u00fcle spekuleerimisel tuleb arvestada, et T\u00fcrgi valimisk\u00fcsitlused on kurikuulsad oma ebat\u00e4psuse poolest.<\/p>\n\n\n\n

Olukord enne valimisi on v\u00f5rdlemisi kaootiline. 6. veebruaril 2023 toimus L\u00f5una-T\u00fcrgis ja P\u00f5hja-S\u00fc\u00fcrias maav\u00e4rin, milles T\u00fcrgis hukkus \u00fcle 50 tuhande ja sai vigastada \u00fcle 100 tuhande inimese, S\u00fc\u00fcrias oli pea 10 tuhat hukkunut. Erdo\u011fan on k\u00fcll retoorikas lubanud piirkonna kiiresti taas \u00fcles ehitada, kuid tema vastu r\u00e4\u00e4gib 1999. aastal kehtestatud maav\u00e4rinamaksu n\u00e4iline k\u00f5rvalenihverdamine. Maav\u00e4rinamaks kehtestati T\u00fcrgis selleks, et leevendada maav\u00e4rinatest tekkivaid kahjusid ning ka ohupiirkondades maju maav\u00e4rinakindlamaks ehitada. Purustuste mastaabi j\u00e4rgi on aga selge, et seda ei tehtud, ning pole teada, kuhu raha suunati.<\/p>\n\n\n\n

Ka riigi majandusel l\u00e4heb pehmelt \u00f6eldes kehvasti. Kuigi inflatsioon on hakanud veidi langema, oli see aprillis endiselt koguni 43,4%. Selles on paljuski s\u00fc\u00fcdi Erdo\u011fani majanduspoliitika: selle asemel, et keskpanga intresse t\u00f5sta, otsustas Erdo\u011fan neid hoopis langetada, ja vallandas hulgaliselt inimesi, kes tema poliitikaga n\u00f5us ei olnud. Teisip\u00e4eval, viis p\u00e4eva enne valimisi, kuulutas Erdo\u011fan v\u00e4lja 45% suuruse palgat\u00f5usu 700 000 ametnikule. Tegemist on ilmselge m\u00f5jutusvahendiga, aga on raske uskuda, et see valimistulemust v\u00e4ga palju m\u00f5jutab: palgat\u00f5us puudutab napilt 1% T\u00fcrgi valijaskonda ning v\u00f5ib oletada, et riigit\u00f6\u00f6tajad valiksid suurema t\u00f5en\u00e4osusega niikuinii Erdo\u011fani. Seega osutab see meeleheitlik otsus, et Erdo\u011fan t\u00f5epoolest kardab v\u00f5imult kukkumist ja peab opositsiooni v\u00f5itu realistlikuks v\u00f5imaluseks.<\/p>\n\n\n\n

Praegusel hetkel v\u00f5ib valimistulemus s\u00f5ltuda ka juba sellest, kui palju maav\u00e4rinapiirkonnast p\u00e4rit enda valijaid suudab kumbki pool valimisp\u00e4evaks tagasi kodukohta toimetada, et nad ,,\u00f5igele\u201d kandidaadile oma h\u00e4\u00e4le saaksid anda.<\/p>\n\n\n\n

T\u00fcrgi on v\u00e4lispoliitikas juba kaua olnud omamoodi m\u00e4ngija: samal ajal justkui k\u00f5igi ja mitte kellegi poolel. T\u00fcrgi v\u00f5eti koos Kreekaga NATOsse juba organisatsiooni esimese laienemisega 1951. aastal. Ometi pole nende peamine rivaliteet erinevalt enamikest NATO liikmetest Venemaaga: T\u00fcrgi ja Kreeka vahelised iidvanad pinged ei l\u00f5ppenud m\u00f5lema riigi NATOsse astumisega, samuti on lahendamata T\u00fcrgi konflikt kreekakeelse K\u00fcprosega, kelle p\u00f5hjaosa nad P\u00f5hja-K\u00fcprose nime all on okupeerinud alates 1974. aastast.<\/p>\n\n\n\n

T\u00fcrgi geopoliitiline positsioon teeb tema rolli aga tohutult oluliseks. Riigist loodesse j\u00e4\u00e4b Balkan ja Euroopa, p\u00f5hja Must meri (ja selle kaudu nii Ukraina kui Venemaa), kirdesse Kaukaasia, itta Armeenia ja Iraan, l\u00f5unasse L\u00e4his-Ida, K\u00fcpros ja Vahemeri. T\u00fcrgi on l\u00fcli nende k\u00f5igi vahel. Samuti kontrollib riik Bosporuse v\u00e4ina ja Dardanelle, millel on neil \u00f5igus Montreux\u2019 konventsiooni alusel piirata s\u00f5jalaevade liikumist (seda on nad ka juba rakendanud). Lisaks ei tasu unustada, et T\u00fcrgil on NATO suuruselt teine armee USA j\u00e4rel ning riigis on \u00fcle 80 miljoni elaniku, mis paneb ta samasse suurusj\u00e4rku Saksamaaga.<\/p>\n\n\n\n

Kui vastandlikud on K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu ja Erdo\u011fani v\u00e4lispoliitilised vaated? V\u00f5ib eeldada, et Erdo\u011fan j\u00e4tkab v\u00f5imule j\u00e4\u00e4mise korral laias laastus samal kursil, kuid kas ja milliseid muudatusi teostab K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu, kui ta peaks valimised v\u00f5itma?<\/p>\n\n\n\n

Rahvusliit lubab l\u00f5petada T\u00fcrgi ,,v\u00e4lispoliitilise aktivismi\u201d ja kuulutab, et ,,siseriiklikud poliitilised kalkulatsioonid ja ideoloogilised l\u00e4henemised\u201d ei saa enam v\u00e4lispoliitikas olema m\u00e4\u00e4ravad faktorid. See on v\u00e4ga \u00fclds\u00f5naline, aga n\u00e4ib osutavat v\u00e4hemalt sellele, et kuigi rahvusvahelised suhted pole v\u00f5rreldes sisepoliitiliste k\u00fcsimustega T\u00fcrgi valimistel oluline k\u00fcsimus, siis soovib opositsioon v\u00e4hemalt mingil m\u00e4\u00e4ral ka v\u00e4lispoliitiliselt vastanduda Erdo\u011fani senisele kursile. Seet\u00f5ttu j\u00e4lgib ka l\u00e4\u00e4nemaailm (ja v\u00f5imalik, et ka ida) T\u00fcrgi valimiste eelm\u00e4ngu siiski v\u00e4ga pingsalt.<\/p>\n\n\n\n

Erdo\u011fan on Vene agressioonis\u00f5jas Ukraina vastu olnud seni vahendaja rollis t\u00e4nu sellele, et ta on hoidnud l\u00e4hedasi sidemeid nii Putini kui Zelensk\u00f5iga. \u00dchest k\u00fcljest j\u00e4tkab T\u00fcrgi kaubandust Venemaaga: nad on vabastanud Vene laevu, mille lastiks on Ukrainast varastatud vili, ning T\u00fcrgi firmad on v\u00e4idetavalt aidanud Venemaal L\u00e4\u00e4ne sanktsioonidest k\u00f5rvale hiilida. Samas, nagu juba mainitud, on T\u00fcrgi sulgenud Bosporuse v\u00e4ina k\u00f5igile s\u00f5jalaevadele, millest kaotab Venemaa, aga mitte niiv\u00f5rd Ukraina, sest Ukrainal ongi laevastik vaid Mustal merel, samas kui Venemaal on see jaotatud ka L\u00e4\u00e4nemerre ja Vaikse ookeani \u00e4\u00e4rde. Samuti on riik andnud Ukrainale relvastust, n\u00e4iteks s\u00f5ja alguses legendaarseks saanud Bayraktari r\u00fcndedroone.<\/p>\n\n\n\n

Enamik Rahvusliidu erakondi on Ukraina toetamise poolt ning seisavad NATO ja Euroopa Liiduga suhete parandamise poolt. Samuti usuvad enamik opositsiooniparteidest, et T\u00fcrgi peaks v\u00e4hendama oma energias\u00f5ltuvust Venemaa suhtes. Samas ei taha ka opositsioon liituda Venemaa-vastaste sanktsioonidega, seega n\u00e4ib, et soovitakse hoida Moskvaga suhteid piisaval m\u00e4\u00e4ral, et oma L\u00e4\u00e4ne partnereid mitte \u00e4rritada. Ilmselt oleks Rahvusliidu v\u00f5idu korral tegemist sarnase pragmaatilise ja tasakaalustava l\u00e4henemisega nagu Erdo\u011fani all, lihtsalt tasakaal oleks kaldu rohkem Ukraina poole. Tehtud on v\u00f5rdlusi ka Olaf Scholzi Saksamaaga: T\u00fcrgi oleks Ukraina poolt, kuid v\u00e4ga ettevaatlik Ukrainale abi andmise ja Venemaa liigse kritiseerimise suhtes. <\/p>\n\n\n\n

On raske \u00f6elda, kas ja kuidas Erdo\u011fan edaspidi v\u00f5imule j\u00e4\u00e4mise korral oma poliitikat Ukraina ja Venemaa osas muudab. Praegune president v\u00f5ib j\u00e4tkata vanaviisi, aga on v\u00f5imalik, et ajapikku t\u00f5mbaks ta siiski l\u00e4\u00e4nevastase retoorikaga tagasi ning \u00fcritaks samal ajal n\u00f5rgestatud Venemaalt v\u00e4lja suruda aina kasulikumaid tehinguid, n\u00e4iteks energiahindade, nafta ja gaasi, aga ka regionaalsete konfliktide osas nagu S\u00fc\u00fcria ja M\u00e4gi-Karabahh. L\u00e4\u00e4nel on v\u00f5imalik T\u00fcrgit ka majanduslikult m\u00f5jutada: USA on T\u00fcrgi suurim kaubanduspartner ning arvestades T\u00fcrgi niigi rasket majanduslikku seisukorda ei soovi Erdo\u011fan kindlasti mahtude v\u00e4henemist.<\/p>\n\n\n\n

Kemal K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu on lubanud, et tema v\u00f5idu korral n\u00f5ustub ta Rootsi NATOsse v\u00f5tmisega. Samas ei ole t\u00f5en\u00e4oline, et ka Erdo\u011fan kavatseb Rootsi NATOsse saamist blokeerida igavesti. K\u00fcll aga n\u00e4ib, et 11.\u201312. juulil toimuvaks Vilniuse tippkohtumiseks on Rootsil lootust liikmeks saada vaid siis, kui T\u00fcrgis vahetub president ja ka parlamendienamus l\u00e4heb \u00fcle praegusele opositsioonile. Samal ajal on aga T\u00fcrgi siseriiklik olukord niiv\u00f5rd keeruline, millest tulenevalt on Rahvusliidu prioriteediks muudatuste teostamine sisepoliitikas ja majanduses.<\/p>\n\n\n\n

Rahvusliit soovib j\u00e4tkata T\u00fcrgi liitumisk\u00f5nelusi Euroopa Liiduga. Selleks, et mingitki edulootust oleks, peaks T\u00fcrgi muidugi v\u00f5tma selge kursi Ukraina suunas, kuid nagu \u00f6eldud, ei pruugi ka opositsiooni plaanitavad sammud selleks piisavad olla. T\u00fcrgi kasuks r\u00e4\u00e4giks Rahvusliidu v\u00f5idu korral see, et nad soovivad siduda T\u00fcrgi Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtu otsustega, mis t\u00e4hendaks poliitvangide vabastamist. \u00dcks lubadus puudutab ka USA-lt 100 F-35 h\u00e4vitaja hankimist, milleks nad eeldatavasti peavad Venemaale tagastama neilt ostetud S-400 \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemid \u2013 see oleks veel \u00fcks nihe L\u00e4\u00e4ne poole.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcll aga on Rahvusliidu v\u00e4lispoliitilises programmis Euroopa Liidu jaoks selgelt \u00fcletamatuid probleemkohti. N\u00e4iteks kuulutab valimisprogramm P\u00f5hja-K\u00fcprose huvide ja \u00f5iguste kaitsmist, teadup\u00e4rast on aga K\u00fcpros osa EList ja pole mingit kahtlust, et P\u00f5hja-K\u00fcprose olukorra j\u00e4tkumine ei ole aktsepteeritav peale K\u00fcprose ja Kreeka veel enamikele teistele ELi liikmesriikidele.<\/p>\n\n\n\n

Rahvusliidu programm ei maini aga s\u00f5nagagi T\u00fcrgi v\u00e4lispoliitikat Ameerika \u00dchendriikide suhtes. P\u00f5hjuseks on ilmselt see, et T\u00fcrgi \u00fcldsus on USA v\u00e4lispoliitika suhtes negatiivselt meelestatud. Seega v\u00f5ib tegemist olla pigem sooviga potentsiaalseid valijaid mitte minema peletada, samas kui eraviisiliselt v\u00f5ivad T\u00fcrgi poliitikud siiski ameeriklastega s\u00f5bralikult ja koost\u00f6\u00f6meelselt l\u00e4bi k\u00e4ia. On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu on k\u00fclastanud Washingtoni viimase k\u00fcmne aasta jooksul kaks korda ning m\u00f5lemal korral \u00fcritas ta T\u00fcrgi avalikkuse ja oma poliitiliste konkurentide eest reisi varjata v\u00f5i alat\u00e4htsustada.<\/p>\n\n\n\n

K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu on lubanud kahe aasta jooksul k\u00f5ik S\u00fc\u00fcria p\u00f5genikud kodumaale tagasi saata, sarnase kursi on v\u00f5tnud ka Erdo\u011fan. Samas tahab K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu normaliseerida suhted Bashar al-Assadi re\u017eiimiga. Ka Erdo\u011fan on \u00fcritanud Assadiga suhteid siluda, kuid seda vaid opositsiooni surve t\u00f5ttu. Arvestades tema soovimatust v\u00e4gesid P\u00f5hja-S\u00fc\u00fcriast v\u00e4lja tuua (pigem on ta r\u00e4\u00e4kinud uute alade okupeerimisest ja ,,puhvertsooni\u201d laiendamisest), pole suhteparandus Assadiga aga tegelikult tema plaani kohaselt kindlasti saavutatav. Rahvusliidu v\u00f5imuletuleku korral on T\u00fcrgi v\u00e4gede v\u00e4ljaviimine S\u00fc\u00fcriast aga reaalne v\u00f5imalus. Samas tuleb arvestada, et L\u00e4\u00e4nele suhete normaliseerimine Assadiga kindlasti meelt m\u00f6\u00f6da ei oleks. Samuti puudub S\u00fc\u00fcria p\u00f5genike kodumaale saatmiseks (v\u00e4hemalt hetkel) rahvusvaheliselt kokku lepitud \u00f5iguslik raamv\u00f5rgustik, ning see m\u00f5jutaks see ELi-T\u00fcrgi p\u00f5genikelepingut.<\/p>\n\n\n\n

Kurdi-meelne erakond HDP otsustas toetada Kemal K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu kandidatuuri. Just see toetus v\u00f5ib anda K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flule v\u00f5imaluse valimised v\u00f5ita: HDP on varasematel valimistel kogunud \u00fcle 10 protsendi h\u00e4\u00e4ltest ja erakonda on n\u00e4htud kuningategijana. Ei ole \u00fcheselt selge, milliseid j\u00e4releandmisi Rahvusliit kurdidele tegi, kuid v\u00f5ib arvata, et kuna nad pooldavad liikumist demokraatlikuma \u00fchiskonna poole, sisaldab nende plaan ka kompromisse erinevate etniliste gruppidega nagu kurdid ning olukorra stabiliseerimist riigi kaguosas. K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu \u00fctles aprilli keskel Twitterisse postitatud videop\u00f6\u00f6rdumises, et miljoneid kurde koheldakse p\u00f5hjendamatult kui terroriste, ning ,,kui [presidendi]palee n\u00e4eb, et ta hakkab valimisi kaotama, algab kurdide kollektiivne stigmatiseerimine ja terroristidena kohtlemine. See on h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne\u201d. V\u00f5ib \u00fcsna kindel olla, et kui Erdo\u011fan j\u00e4\u00e4b v\u00f5imule, j\u00e4tkab ta enda kurdide-vastast poliitikat, ning seda nii T\u00fcrgis kui ka S\u00fc\u00fcrias, kus T\u00fcrgi v\u00e4gede okupeeritud alad on peamiselt asustatud kurdidega. Ei tahaks uskuda, et HDP oleks kuulutanud oma toetust K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flule ja Rahvusliidule, kui nad v\u00e4hemalt mingil m\u00e4\u00e4ral ei parandaks kurdide seisukorda T\u00fcrgis. Suure t\u00f5en\u00e4osusega ei anta kurdide n\u00f5udmistele t\u00e4iesti j\u00e4rele, kuid kindlasti on Rahvusliidu v\u00f5imuletulek kurdide jaoks v\u00e4hem halb variant kui Erdo\u011fani j\u00e4tkamine.<\/p>\n\n\n\n

Kui opositsioon v\u00f5idab valimised, l\u00e4heb neil omajagu aega, et saada kursimuutus k\u00e4ima, sest siseriiklik olukord on liiga t\u00f5sine: riigi majandus on v\u00e4ga kehvas seisukorras, maav\u00e4rinapiirkond endiselt rusudes, riigi s\u00fcsteemis palju korruptsiooni ja muid pakiliselt tegelemist ootavaid k\u00fcsimusi. Seega l\u00e4heks ilmselt veidi aega, kuni nad j\u00f5uavad v\u00e4lispoliitiliste muudatuste teostamiseni.<\/p>\n\n\n\n

Rahvusliidu v\u00e4lispoliitilised vaated osades k\u00fcsimustes on v\u00f5rdlemisi \u00e4hmased. Tuleb arvestada, et opositsiooni v\u00f5imuletulek ei muuda T\u00fcrgit t\u00e4iesti l\u00e4\u00e4nemeelseks riigiks; on selge, et ka Rahvusliidu v\u00f5imu all j\u00e4tkab T\u00fcrgi mingil kujul oma laveerimispoliitikat. V\u00f5ib kindel olla, et kuni T\u00fcrgi ei lahenda oma konflikti K\u00fcprose ja Kreekaga, pole ELiga liitumine mitte mingil juhul m\u00f5eldav, samuti ei sobi kindlasti L\u00e4\u00e4nele S\u00fc\u00fcria valitsusega suhete sobitamine. K\u00fcll aga n\u00e4ib, et Eestile kui riigile, kelle jaoks on Venemaa agressioonis\u00f5da Ukraina vastu igasuguse kahtluseta t\u00e4htsaim geopoliitiline k\u00fcsimus, oleks kindlasti kasulikum K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu v\u00f5it.<\/p>\n\n\n\n

Allikad<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n

https:\/\/foreignpolicy.com\/2023\/04\/14\/turkey-election-kemal-kilicdaroglu-chp-platform-erdogan\/<\/a><\/p>\n\n\n\n

https:\/\/breakingdefense.com\/2023\/04\/how-swedens-nato-membership-hangs-in-the-balance-in-a-turkish-election\/<\/a><\/p>\n\n\n\n

https:\/\/carnegieeurope.eu\/strategiceurope\/89534<\/a><\/p>\n\n\n\n

https:\/\/kyivindependent.com\/turkeys-mediator-role-in-russias-war-hinges-on-upcoming-elections\/<\/a><\/p>\n\n\n\n

https:\/\/www.france24.com\/en\/middle-east\/20230418-erdogan-s-chief-rival-kilicdaroglu-defends-kurdish-rights-ahead-of-vote<\/a><\/p>\n\n\n\n

https:\/\/www.newsweek.com\/sweden-join-nato-july-summit-vilnius-turkey-opposition-unal-cevikoz-kemal-kilicdaroglu-1795579<\/a><\/p>\n\n\n\n

https:\/\/www.rudaw.net\/english\/middleeast\/turkey\/110320231<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00fchap\u00e4eval, 14. mail toimuvad T\u00fcrgis presidendi- ja parlamendivalimised, millega 64 miljonit valijat otsustavad oma riigi tuleviku j\u00e4rgmiseks viieks aastaks. Recep Tayyip Erdo\u011fan on riiki juhtinud juba viimased 20 aastat: ta oli T\u00fcrgi peaminister aastatel 2003\u20132014 ning on olnud president alates 2014. aastast. Erdo\u011fani peamine konkurent on Kemal K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu, kelle \u00fcmber on kogunenud kuus opositsioonierakonda Rahvusliidu […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":5883,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[65,90],"tags":[],"class_list":["post-5879","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid","category-infosolm"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5879","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5879"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5879\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5883"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5879"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5879"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5879"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}