Terve maailma h\u00f5lmav riik umb 4500 kandis<\/p>\n\n\n\n
Riikide arv kahaneb, rahva arv kasvab,<\/p>\n\n\n\n
Rahvastiku tingarv, sarnane parlanendi erakondade tingarv, tingarv v\u00e4ikestest h\u00f5imudest ja suurtest tsivilisatsioonidest on raske ja kohmakas, aga kui v\u00f5tta tingarv pindala poolest, siis tekivad erinevad jooned, \u00fche kalle 2 korda suurem kui teise oma. Riigid tekivad seal, kus on inimesi. Egiptusel v\u00e4ike pindala, aga suur osa maailma rahvastikust. <\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ik jooned kohtuvad aastas 4500. <\/p>\n\n\n\n
Insert graafik<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4hiaja ehk viimase 500 aasta graafik, suurim riik l\u00e4ks v\u00e4ga suureks, briti impeerium langes, Venemaa on siiani v\u00e4ga suur, Hiina on elanike arvu poolest tipus, paari aasta p\u00e4rast on India tipus. Kui Venemaa peaks t\u00fckkideks minema, praegu on Hiina ja Kanada ja USA v\u00e4hemalt poole v\u00e4iksemad, Hiina peaks terve siberi \u00fcles korjama ja joon liiguks hoopiski \u00fclespoole. Hiina ja India j\u00e4\u00e4vad suurimateks riikides. 100 aasta p\u00e4rast olev s\u00f5ltub sellest, mis Venemaaga juhtub. Kui vaadata 5000 aastat, siis on k\u00f5ik h\u00e4bematult konservatiivne, samale tasemele j\u00e4\u00e4mine oleks harukordne. Taagepera ennustus on, et k\u00f5ik ratsionaalsed ennustused osutuvad ebarealistlikuks, v\u00f5nked, mis toimuvad 100 aasta jooksul, oodake pigem suuremaid v\u00f5nkeid, selleks, et midagi muutuks, on tugev kalduvus, et peaks tekkima riik, kus on palju suurem osa maailma rahvastikust kui indial ja hiinal. Kokku n\u00e4iteks India ja Indoneesia, umb 2 miljardi inimesi peale. Graafikul seda t\u00f5en\u00e4oliselt siiski ei m\u00e4rkaks, Selleks peaksid Hiina ja India liituma \u00fcheks riigiks. M\u00f5eldamatud muudatused, pole v\u00f5imatud. Peale teist maailmas\u00f5da, peale brittide ja n\u00f5ukogude liidu lagunemist, on k\u00f5ik olnud erakordselt stabiilne. Viimased kolmk\u00fcmmend aastat on olnud erakordselt head eesti ajaloos. Keskmine ennustus on, et j\u00e4rgmised 30 a pole nii m\u00f5nusad kui eelnevad. Taagepera ei muretse selle p\u00e4rast. Kui l\u00f6\u00f6k tuleb, siis meil on teadmine, et see tuleb, aga valus on ikkagi. Kuidas ette valmistuda, materiaalselt taagepera ei soovita maaaluseid varjendeid, pigem vaimne ettevalmistus, et oli hea elu ja l\u00e4heb t\u00f5en\u00e4oliselt kehvemaks, millal ja kus mismoodi, ei tea, aga ennustab katastroofi. Mida saab ennustada j\u00e4rgmise 100a kohta, \u00fcpriski v\u00e4he. <\/p>\n\n\n\n
Enne kirjaoskust sai \u00f5ppida inimene ainult inimeselt, kui nad tegid midai. See oli tedmiste piir. Kirjaoskus on \u00fclemaailmne teadmiste jagamine, tarkus, mis kaoks inimese surmaga, kestab t\u00e4nap\u00e4eval edasi. Kui meie saame 50 aastat t\u00e4is, oleme elanud 1 protsendi kogu inimkonna ajaloost, kui vaadata niimodi aja perspektiivi, siis t\u00fctre ja vanaema k\u00e4eraputusi on ainult paark\u00fcmmend.\u00dcksteiselt \u00f5ppida pole v\u00e4ga saanud. Eksperiment on kestnud vaid 5000 aastat, taagepera on sellest olnud olemas 1,9%. L\u00e4\u00e4neajaloo tunnetus oli vanaaeg kuni 500, keskaeg ja 1500 tuli uusaeg. Oli kultuur egiptuses ja mesotaamias ja siis levis kreekasse, nagu f\u00f6\u00f6niks oleks viinud otse kreekasse ja egiptuses polnud, siis l\u00e4heb linnuke rooma ja kreekast ei r\u00e4\u00e4gita ja siis l\u00e4heb linnuke keskeuroopasse ja muust ei r\u00e4\u00e4gita. Kolme t\u00fc\u00fcpi impeeriumid, h\u00f5imud, riigid jooksuimpeeriumid ehk jalakuller, siis ratsaimpeeriumid vanas p\u00e4rsias, n\u00fc\u00fcd viimased 200 aastat on inseneriimpeeriumid, kus on rong ja auto ja lennukid, kes j\u00e4rsult t\u00f5stsid suhtlemiskiirust. \u00dcmber m\u00f5telda ajaloo jaotus nende kolme vahel, klapib ka aasia ajalooga ja rahvaarvu kasvuga. Liikumine \u00fcles inimkonna esimese plahvatuseni, siis kui hobused. Teine plahvatus oli kui tekkisid rongid. N\u00fc\u00fcd on plahvatus kiiresti seisma j\u00e4\u00e4nud. Hiina d\u00fcnastsiad sobivad samamoodi siia alla. <\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsimused<\/p>\n\n\n\n
Saskia 4605 maailma impeerium, impeeriumid ei ole stabiilsed, kas siis me n\u00e4eme stabiilset maailma impeeriumi, v\u00f5i tekib see lihtsalt korraks<\/p>\n\n\n\n
Kui sul on nii pikalt andmestikku, siis v\u00f5iks osata ette n\u00e4ha, praegu tundub hegemooniline suurriik, mis v\u00f5iks vallutada terve maailma, kuid tekib k\u00fcsimus, milleks. V\u00f5rdlus natoga, usa n\u00f5udmised j\u00e4\u00e4vad peale, kuigi k\u00f5ik justkui v\u00f5rdsed. Kes m\u00e4\u00e4rab juhid jne<\/p>\n\n\n\n
Solveigilt, kuidas on tuumareelvade olemasolu erinevatel suurrikidel aidaud kaasa suurriikide laienemisele<\/p>\n\n\n\n
Selleks on veel liiga vara hinnangut anda. Vb minnakse n\u00fc\u00fcd t\u00e4psemate tuumarelvade juurde niiet tuuma talve vast ei tule. V\u00e4ike nali kliimasoojenemise kohta, kuidas v\u00f5iks tuumatalv tulla. R\u00e4\u00e4gib kliimasoojenemisest, et see v\u00f5ib muuta ennast s\u00fcvendavaks, siberist tulev metaan. Antatktika j\u00e4\u00e4 peegeldab p\u00e4ikest tagasi, vesi ja maa imevad seda rohkem niiet l\u00e4heb veel soojemaks. On v\u00f5imalik et 100a p\u00e4rast oleme soojuse poolest v\u00e4ga halvas olukorras. Kui vaatame tehisintellekti arengut, tekib k\u00fcsimus, millal tehisintellekt arvab, et inimesed on \u00fclearused ja on lihtsam teha koloonia marsile. Me oleme tulevikku v\u00e4ga kiiresti kiirendanud ja asume imelikes olukordades, selle k\u00f5rval on tuumaplahvatus ainult v\u00e4ike allm\u00e4rkus.<\/p>\n\n\n\n
Sten, praeguste trendide alusel, milline v\u00f5iks olla etniline ja kultuuriline profiil maailmariigil. <\/p>\n\n\n\n
Praegu on euroopa muutunud ingliskeelseks viimase 30 a jooksul, kuigi usa pole maid h\u00f5ivanud. Rahvusvaheline suhtluskeel on inglise keel ja ka omavahel viimasel ajal, ka n\u00e4iteks eesti laste seas. Nii nagu prantslased ja teised kuningakojad asvasid 400 a eest, et just nende keelest saab maailmakeel. Kuid see ie pruugi nii j\u00e4\u00e4da. Vaadates suurte riikide keeli, sumeri keel kadus \u00e4ra, sest seda ei k\u00f5lvanud argikeeles k\u00f5neleda. Egiptuse keel pidas rohkem vastu, kuid kasud \u00fcldtarvituses 600a eest. Hiina keel, mandariini keel, on vb tuletatav vanast 3000a tagasi keelest. Riigid on tulnud ja l\u00e4inud, t\u00e4htsad keeled samuti. Praegu in inglise keel peatamatu, aga tegelikult on k\u00f5ik peatavad<\/p>\n\n\n\n
Kas ja kuidas sotsiaalsed trendid tekitavad riikide teket. Nt inimeste kasvanud mugavus soodustaks imperiaalsete riikide teket<\/p>\n\n\n\n
5000 a eest olid inimesed verised, vaaraod olid tampiste \u00fcle uhked. Praegused diktaatorid h\u00e4benevad genotsiide ja ei kiitle nendega. Liha s\u00f6\u00f6mine tegi inimese v\u00e4givaldsemaks, simpansid on hakanud s\u00f5du pidama, kui h\u00f5imud lagunevad, kasutavad \u00f5udseid tapmisviise. Aga n\u00fc\u00fcd on inimeste seas toimunud rahunemine. Miks ei saaks minna h\u00f5imud demokraatiasse, sest \u00fchemehe v\u00f5im on lihtsam, demokraatia on raske. Kui k\u00f5ige verisemad said tippu, peaks olema valik suurema j\u00f5hkruse vastu, kuid j\u00f5hkrad mehed ei tahtnud lapsi saada sama j\u00f5hkrate naustega, vaid n\u00f5udsid alluvust. Nad hakkasid levitama maheduse geen, mitte v\u00e4givaldseid geene. Iga v\u00e4himgi s\u00fc\u00fcdegu oli varem k\u00e4si v\u00f5i pea maha. K\u00e4ituti v\u00e4givaldselt, kuid n\u00fc\u00fcd on karistused v\u00e4hem v\u00e4givaldsed, aga kuritegevus pole kasvanud. Aafrika on liikunud sinna, kus euroopa oli 30a eest, mis ei t\u00e4henda et ei v\u00f5iks tulla tagasil\u00f6\u00f6k (venemaa ja hiina t\u00f5ttu). <\/p>\n\n\n\n
Kuidas tekkis v\u00e4givallast demokraatia<\/p>\n\n\n\n
Miks tekkis demokraatia 2500 aasta eest mitmetes kohtades, kuigi ega t\u00e4nap\u00e4eva demokraatia on ka v\u00e4ga erinev euroopa demokraatiast. Pigem sarnane 20a taguse l\u00f5una-aafrikada. Demokraatia tekkis mitmes kohas \u00fcmber vahemere, kuid ratsaimpeerimuid ratsutasid neist \u00fcle. Mingi p\u00f5genike punt venetsiaas l\u00f5i merev\u00f5imu \u00fcle terve vahemere. Praegu on n\u00e4iteks demokraatia uuesti taandumas. Ennustada ei saa, mis saab. Praegune suhtlemistehnoloogia m\u00e4ngib suurt rolli. USA presidendis\u00fcsteemi p\u00fcsimine on ime. VB j\u00f5uavad n\u00f5rgad kohad n\u00fc\u00fcd ka usa-le k\u00e4tte, sots.meedia s\u00fcvendab seda. R\u00e4\u00e4gitakse ainult kajakambris. USAs v\u00f5ib puhkeda peale j\u00e4rgmisi presidendi valimisi konflikt, sest suhtlus eri tiibade vahel on kadunud.<\/p>\n\n\n\n
USAs on olukord pinev, impeeriumid l\u00e4buvad samme, saavutavad tipu ja on kodus\u00f5da, valuuta kaob maailmaturult, oli holland, siis britid ja n\u00fc\u00fcd on usa. Kodus\u00f5da v\u00f5ib olla see, mis viib impeeriumi l\u00f5ppu . kas usal \u00f5nnestub seda ts\u00fckklit peatada<\/p>\n\n\n\n
Ts\u00fcklite osas on taagepera kriitiline. Rooma kadus aga b\u00fcstants p\u00fcsis, minnes v\u00e4iksemaks ja v\u00e4iksemaks, mitte lihtsalt kadudes. Keskmine on olemas, kuid millegi juhtumine pole kindel. <\/p>\n\n\n\n
Saskia, kuidas m\u00e4rgata tabelilt suuri ajaloolisis s\u00fcndmusi<\/p>\n\n\n\n
Riikide pindala, on p\u00f5hiliselt Venemaa kasvamine, pidevalt t\u00f5usnud, m\u00f5nikord hispaania koloonaite asi ja \u00fcks tipp on briti impeeriumi langemine ja nsvl t\u00f5us ja langemine<\/p>\n\n\n\n
Elanike arvu juures on hiina impeeriumite t\u00f5usmine ja langemine, han j\u00f5udis nii kaugele et pks kolmandik rahvastikust oli seal.
<\/p>\n\n\n\n
Suurem osa kirjatud ajaloost oleme olukorras, kus rahvaarv on kasvanud, n\u00fc\u00fcd umb 50a p\u00e4rast peaks see seisma j\u00e4\u00e4ma, kas see omab suuremat m\u00f5ju maailma \u00fcldises toimimises.<\/p>\n\n\n\n
Maailma rahvaarvu kasvu oleme j\u00e4rginud miljon aastat, oli suht \u00fchtlane kasv kuni l\u00e4ks kiiremaks ja kiiremaks, siis 100a juures tuli j\u00e4rsk seisak ja aastal 400 algas sama asi peale. Ja m\u00e4\u00e4ratu kasv viimased 1600 aastat- kvaasi h\u00fcperboolne mudel. Riigid kasvavd kui takistusi pole ekspodentsiaalselt. Kuid see j\u00f5uab kunagi l\u00f5pmatusse, mis peaks olema juba praegu, parim sobing oli 1980, aga vahele tuli tehnoloogia kasvu, mis t\u00f5i kaasa rahvaarvu kasvu. N\u00fc\u00fcd tuleb peale maailma piir, rahvas sureb n\u00e4lga. N\u00fc\u00fcd on parim hinnang l\u00f5peb 11 miljardi hinnang, mis on ka \u00fcro hinnang. Taagepera mudel ei n\u00e4ita uut langust, sest pole sisse ehitatud, sest teeb asja j\u00f5le keeruliseks, 2008, tuli k\u00f5ige rohkem miljoneid juurde, n\u00fc\u00fcd on see kahanemas. <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Terve maailma h\u00f5lmav riik umb 4500 kandis Riikide arv kahaneb, rahva arv kasvab, Rahvastiku tingarv, sarnane parlanendi erakondade tingarv, tingarv v\u00e4ikestest h\u00f5imudest ja suurtest tsivilisatsioonidest on raske ja kohmakas, aga kui v\u00f5tta tingarv pindala poolest, siis tekivad erinevad jooned, \u00fche kalle 2 korda suurem kui teise oma. Riigid tekivad seal, kus on inimesi. Egiptusel v\u00e4ike […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2887,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,67],"tags":[],"class_list":["post-2886","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-67"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2886","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2886"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2886\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2887"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2886"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2886"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2886"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}