Euroopa kliimapoliitika v\u00e4lispoliitilises v\u00f5tmes<\/p>\n\n\n\n
Milline on Euroopa Liidu koht kliimapoliitikas. Neile meeldib n\u00e4idata ennast kui juhtfiguurina kliimapoliitikas. Praeguseks on 131 riiki andnud lubaduse saavutada kliimaneutraalsus mingiks hetkeks. Kuna need riigid moodustavad \u00fcle 80% s\u00fcsinikuheidetest ja enamuse ka maailma rahvastikust, siis pole Euroopa Liit kaugeltki enam ainuke kliimapoliitikaga tegeleja. S\u00fcsinikuneutraalseks on saavutanud mitmed v\u00e4ikeriigid, n\u00e4iteks Suriname ja Panama. <\/p>\n\n\n\n
Paari aasta taguse andmete j\u00e4rgi on EL-i s\u00fcsinikuheitmed 10% kogu maailma s\u00fcsinikuheitmetest, sarnanedes Indiaga. Hiina moodustab samas 25% ja USA umbes 15%. Kuna 10% on \u00fcpriski v\u00e4ike osa, siis on \u00fcritatud arvutada Euroopa s\u00fcsinikuheitmeid alates t\u00f6\u00f6stusrevolutsioonist, mis loob hoopis teise pildi. Climate Action Tracker hindab suuremate riikide kliimapoliitika kavasid. Tulemuseks on olnud see, et pea \u00fckski ei suuda saavutada Pariisi kliimaleppe eesm\u00e4rke. UK ja Nepal omavad korras kliimakavasid, k\u00f5ige hullem kava on esitatud aga Venemaal. Euroopa roheleppe eesm\u00e4rk saavutada s\u00fcsinikuneutraalsus 2050. aastaks, mis koosneb 55-st eesm\u00e4rgist erinevates sektorites.<\/p>\n\n\n\n
Euroopa rohelepe geopoliitilised m\u00f5jud<\/p>\n\n\n\n
Esiteks on see kogu majandusmudeli \u00fcmberehitamine fossiilk\u00fctustelt taastuvenergiale. V\u00e4lispoliitiliselt muudab see v\u00e4hemalt poole sajandi jooksul v\u00e4lja kujunenud majandussuhteid. Euroopa Liit impordib naftat umbes 80% oma kogu tarbimisest. Praegu moodustab EL u viiendiku toornafta turust. Riigid, mis on varasemalt olnud s\u00f5ltuvuses oma loodusvaradest tulenevast kasumist, peavad samamoodi m\u00f5tlema enda majandusmudeli \u00fcmber, et mitte minna pankrotti Euroopas toimuvate muutuste t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n
Muldmetallide turgu omab 90% ulatuses Hiina, mis t\u00e4hendab, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm on tuulegeneraatorite ja p\u00e4ikesepaneelide tootmises s\u00f5ltuvuses Hiina materjalidest. See t\u00e4hendab, et on vaja arendada ringmajandust p\u00e4ikesepaneelide jms tootmiseks. <\/p>\n\n\n\n
Rohepoliitika ja tehnoloogia j\u00e4rele on huvi olemas, seda n\u00e4itab juba nende 131 riigi kliimapoliitika kava olemasolu. Euroopa Liit saab olla eeskujuks erinevate investeeringute jms loomises, n\u00e4iteks rohev\u00f5lakirjad. N\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tatakse kestliku investeeringu kategoriseerimise kallal, mille vastu on ka paljudel teistel riikidel huvi. Kategoriseerimine kujutab endast seda, et pannakse paika erinevad indikaatorid, mille j\u00e4rgi on mingi investeering roheline ja milline mitte. See tekitab aga raskusi, sest maagaas on saanud n\u00e4iteks rohelisema investeeringu kategooriasse, see et seda meil veel vaja on, ei t\u00e4henda, et seda kohe v\u00f5ib t\u00f5sta roheliseks. S\u00fcsinikuturg ETS n\u00e4itab, et heitmed on langenud 2005. aastast alates m\u00e4rgatavalt. ETSi alla kuulub energiatootmine aga ka lennundus. ETS pole enam ainuke s\u00fcsinikuturg, veel tegutseb \u00fcks Hiinas. Seal pole k\u00fcll s\u00fcsiniku hind nii kallis, kuid see on areng, ka ETSis oli s\u00fcsinikuhind v\u00e4iksem.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4lisluureamet avaldas aasta alguses aastaraamatu, milles oli v\u00e4ike osa p\u00fchendatud ka Venemaa kliimapoliitikale. Venemaal on saadud aru, et L\u00e4\u00e4nes on nende poliitikate vastu suur huvi ja selle tulemusena on v\u00f5imalik saada laua taha r\u00e4\u00e4kima. Selle kaudu on v\u00f5imalik kasvatada usaldust l\u00e4\u00e4neriikidega ja m\u00f5jutada kliimapoliitikat. \u00dchtpidi v\u00e4idetakse Venemaal, et k\u00f5ik sanktsioonid on tekitanud olukorra, kus Venemaa ei saa enam oma kliimapoliitikas nii h\u00e4sti edasi minna, kuid tegelikkus on see, et juba enne s\u00f5da ei tegeletud selle asjaga. Sama lugu on ka Hiinaga, kellel investeeringud ei ole v\u00e4henenud s\u00f6ekaevanduste osas.<\/p>\n\n\n\n
Kas on rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d n\u00e4ha riikide osas kes juba kannatavad kliimamuutuste all?<\/p>\n\n\n\n
Jah ja ei. Plaanid on juba 2009. aastast, 2020. aastal peavad andma arenenud riigid 100 miljardit dollarit arenguriikidele, et ehitada \u00fcles oma riike kliima \u201ekindlamini\u201c. Seda ei ole aga suudetud teha praeguseks, kuid n\u00fc\u00fcd loodetakse et paari aasta jooksul raha tuleb kokku. EL, UK ja USA said Glasgow COP2022 raames kokkuleppele LAV-iga, mille tulemusel aidatakse viimast rohep\u00f6\u00f6rdes. <\/p>\n\n\n\n
Kui seati eesm\u00e4rke, siis kui t\u00f5eselt said need numbrid m\u00e4\u00e4ratud ja kas tegelikult on arenguid toimunud?<\/p>\n\n\n\n
Eestil oli 2020. aasta eesm\u00e4rke suhteliselt lihtne saavutada, sest 1990. a. kui reference aasta olime N\u00f5ukogude Liidu osa. Head vastust ei ole, seda, et viiteaastaid hakatakse muutma, ei juhtu. Mida Pariisi kliimalepe n\u00e4itab, on see, et paljudel riikidel on soodsam olukord kui teistel, kas reference aasta vms t\u00f5ttu. <\/p>\n\n\n\n
Kui olulist rolli m\u00e4ngib Ukraina puhul tema kliimapoliitika sobivus EL-iga liitumisprotssesis?<\/p>\n\n\n\n
Kuna EL on oma eesm\u00e4rgid kirjutanud seadusesse ja need pole vaid s\u00f5nak\u00f5lksud, siis see t\u00e4hendaks trajektoorile kindlaid muutusi. <\/p>\n\n\n\n
Tuumaenergia ja julgeolek?<\/p>\n\n\n\n
Suurim vaidlus EL-is. Seal kus tuumajaam on, seal las olla ja on hea. Seal kus pole, sinna ei taheta lasta ehitada ka. Keegi ei vaidle vastu sellele, et selle heitmed on madalad, vaid k\u00fcsimus on j\u00e4\u00e4kides. Rootsi ja Soome on j\u00f5udnud arenguteni selle vallas. Vene gaasist ja naftast v\u00e4ljumine on toonud muutusi n\u00e4iteks Belgias, kus plaaniti sulgeda 2024. aastaks mitmed tuumajaamad, kuid n\u00fc\u00fcd l\u00fckati seda edasi. <\/p>\n\n\n\n
ELFi seisukoht tuumajaama osas?<\/p>\n\n\n\n
ELF kuulub Eesti Keskkonna\u00fchenduste Kotta, mille puhul jagame seisukohta, aga praegusel hetkel vastu, kuid mitte l\u00f5plikult. Kui leitakse paremad tehnoloogiad j\u00e4\u00e4tmete osas, siis v\u00f5ib tulla muutus meelelisuses. Teiseks probleemiks on ka see, et tuumajaama ehitus v\u00f5tab aega ja heitmeid on vaja langetada kohe, ehk 15 aasta p\u00e4rast v\u00f5ib olla tehnoloogia olemas j\u00e4\u00e4tmete kasutamiseks, kuid siis on juba hilja.<\/p>\n\n\n\n
Kas me j\u00f5uame kokkuleppele maailmas kliimapoliitikas ja kui palju t\u00f5etera on GMO-puidus, mis salvestaks rohkem s\u00fcsinikku?<\/p>\n\n\n\n
Kliimapoliitika ei ela vaakumis, kui ehitame suure ala p\u00e4ikesepaneele t\u00e4is, siis peame ka arvestama, et muldmetallid tulevad ka Kongost, kus kaevurite eluolu on t\u00e4iesti kohutav. Kliimapoliitikas on vaja s\u00fcsihappegaasi salvestada ja samal ajal heitmete tootmist ka v\u00e4hendada. Mida kaugemale kliimakriis areneb, seda rohkem hakatakse ka t\u00e4helepanu keerama. <\/p>\n\n\n\n
GMO-puude osas ei oska kommenteerida, USA on lubanud, et nende energiatootlikus on s\u00fcsinikuvaba 2035. aastaks. Nemad panevad palju raha s\u00fcsinikup\u00fc\u00fcdmisesse. <\/p>\n\n\n\n
Kuidas teha s\u00fcsinikuvahetus eetiliseks?<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5ndades riikides on palju keerulisem minna \u00fcle s\u00fcsinikuneutraalsusele, n\u00e4iteks Maltaga vahetasime, sest neil ei ole ruumi, et ehitada tuulikuid. Vastu saime toetusi, et renoveerida vanu kortereid energiat\u00f5husamaks, ehk ei l\u00e4inud ka see raha t\u00e4iesti valesse kohta. <\/p>\n\n\n\n
Mainisite, et ETS on efektiivne, kuid praegu s\u00f5ja algusega on turul hind langenud kolinal, kas peaks olema rohkem regulatsioone?<\/p>\n\n\n\n
Eelmisel aastal algas ETSil uus periood, mitmed ettev\u00f5tted ostsid korraga suure hulga kvooti, et mitte seda iga kuu eraldi teha, see v\u00f5is ka korraks hinna \u00fcles viia. Gaasin\u00f5udluse suurenemine Aasias samamoodi viis ETSis hinna \u00fcles. ETS on praegusel hetkel muutmisel, see on osa ELi rohepaketist. S\u00fcsinikumaksuga v\u00f5rreldes on ETS parem, sest on kulut\u00f5hus meede, sul on v\u00f5imalus v\u00e4hendada oma s\u00fcsinikutootmist, et suuta osta kvooti. <\/p>\n\n\n\n
Kas Panama majandusmudel on sarnane Suriname jms?<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5imalik, sest ollakse nii vaesed, et isegi t\u00f6\u00f6stust ei ole, mis toodaks s\u00fcsinikku.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Euroopa kliimapoliitika v\u00e4lispoliitilises v\u00f5tmes Milline on Euroopa Liidu koht kliimapoliitikas. Neile meeldib n\u00e4idata ennast kui juhtfiguurina kliimapoliitikas. Praeguseks on 131 riiki andnud lubaduse saavutada kliimaneutraalsus mingiks hetkeks. Kuna need riigid moodustavad \u00fcle 80% s\u00fcsinikuheidetest ja enamuse ka maailma rahvastikust, siis pole Euroopa Liit kaugeltki enam ainuke kliimapoliitikaga tegeleja. S\u00fcsinikuneutraalseks on saavutanud mitmed v\u00e4ikeriigid, n\u00e4iteks Suriname […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2779,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[67],"tags":[],"class_list":["post-2782","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-67"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2782","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2782"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2782\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2779"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2782"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2782"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2782"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}