{"id":2439,"date":"2021-04-04T14:34:00","date_gmt":"2021-04-04T11:34:00","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=2439"},"modified":"2023-08-31T23:33:16","modified_gmt":"2023-08-31T20:33:16","slug":"rsri-valispoliitika-memo-blokaadid-kaubanduses-rahus-ja-vabaduses","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/muu\/2021\/rsri-valispoliitika-memo-blokaadid-kaubanduses-rahus-ja-vabaduses\/","title":{"rendered":"RSRi V\u00e4lispoliitika memo: Blokaadid kaubanduses, rahus ja vabaduses"},"content":{"rendered":"<p><strong>Autor- Markus Nahkur<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Tartu \u00dclikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo v\u00f5tab kokku kahe n\u00e4dala (21.03 &#8211; 04.04) olulisemad s\u00fcndmused v\u00e4lispoliitikas. Seekord on jutuks Suessi kanali blokaad, P\u00f5hja-Korea keelatud relvade testimine, Myanmari v\u00e4givaldsed protestid, Colombia kodus\u00f5ja laastav m\u00f5ju ja Venemaa v\u00e4gede kogunemine.<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Suessi kanali blokaad Egiptuses. Tugevate tuulte t\u00f5ttu j\u00e4i Suessi kanalis 23. m\u00e4rtsil kinni 400-meetrine kaubalaev nimega \u201cThe Ever Given\u201d. Suessi kanal on justkui Euroopa ja Kesk-Ida kaubanduse arter, mille kaudu liigub ligikaudu 12% terve maailma kaubavahetusest. On arvestatud, et laeva blokaad peab kinni umbes 9,6 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses kaupa, mist\u00f5ttu t\u00f5usid naftahinnad 4% v\u00f5rra. Blokaad kestis kokku pea kuus p\u00e4eva, mille jooksul j\u00e4i kanali l\u00e4bimist ootama \u00fcle 400 erineva laeva. Laeva aitasid v\u00e4lja 14 puksiirlaeva koos 800 inimesega. Kuigi n\u00fc\u00fcdseks on probleem lahenenud ning laup\u00e4eval liikusid viimased 61 l\u00e4bimist oodanud laeva kanali, toob see v\u00e4lja probleemi, kui palju s\u00f5ltub maailma kaubandus geograafiast. Viimaste aastak\u00fcmnete jooksul on laevade nagu \u201cThe Ever Given\u201d suurus kahekordistunud, ent kaubanduskanalite nagu Suessi infrastruktuur on j\u00e4\u00e4nud enamjaolt samaks. Sarnaselt j\u00e4i 2017. aastal Jaapani laev kinni samas kanalis, ent see aidati \u00f5nneks paari tunni jooksul puksiirlaevadega liikuma. Alternatiiv Suez kanali l\u00e4bimisele oleks minna \u00fcmber Hea Lootuse neeme, kuid see v\u00f5tab kaks n\u00e4dalat kauem aega. Blokaadi tekkides pakkusid Egiptusele abi USA, Hiina ja Araabia \u00dchendemiraadid, mille eest oli Egiptus v\u00e4ga t\u00e4nulik. Situatsioon on n\u00e4idanud, kuidas Egiptusel on suur kontroll maailma majandusele. Kuigi kanalit laiendati 2015. aastal, on edasine laiendus ilmtingimata vajalik, et ennetada sarnaseid olukordi tulevikus.&nbsp;<\/li><li>P\u00f5hja-Korea relvade demonstratsioon. P\u00f5hja-Koreal on keelatud ballistiliste rakettide testimine \u00dcRO sanktsioonide t\u00f5ttu. Siiski tulistas riik 25. m\u00e4rtsil kaks ballistilist raketti ida poole. Kuigi rakettide praht ei kukkunud Jaapani territoriaalvetesse, m\u00f5istsid nii Jaapan kui ka L\u00f5una-Korea testimise hukka. Paar p\u00e4eva varem lasi P\u00f5hja-Korea samuti kaks raketti merre, siis aga mitte-ballistilist t\u00fc\u00fcpi. Hoolimata&nbsp; 2018. aastal Singapuris s\u00f5lmitud kokkulepetest P\u00f5hja-Korea ja USA vahel, tulistas P\u00f5hja-Korea ballistilisi rakette v\u00e4lja ka aasta tagasi, mil suhted Ameerika \u00dchendriikidega olid seiskunud. Kuigi Bideni administratsioon on \u00fcritanud P\u00f5hja-Koreaga kontakti luua, pole see siiani \u00f5nnestunud. Siiski on aga USA, Jaapan ning L\u00f5una-Korea avatud koost\u00f6\u00f6le ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele P\u00f5hja-Koreaga. Rakettide testimine on ohum\u00e4rk l\u00e4hiriikidele. Katsetused l\u00e4hevad seejuures vastuollu \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu 2016. aastal s\u00f5lmitud sanktsioonidega, mis m\u00e4rgatavalt piiravad P\u00f5hja-Korea tegutsemisvabadust s\u00f5jarelvadega. Kui P\u00f5hja-Korea oma k\u00e4itumist j\u00e4tkab, siis see on potentsiaalne s\u00f5jakolle.<\/li><li>Myanmari v\u00e4givaldsed protestid. P\u00e4rast veebruaris toimunud riigip\u00f6\u00f6ret on \u00fcle riigi toimunud protestid, mille k\u00e4igus on surma saanud ligikaudu 550 inimest, sealhulgas 46 last. Vahi alla on v\u00f5etud pea 3000 inimest. Riigipoolne v\u00e4givald pole suutnud vaigistada rahva h\u00e4\u00e4lt. Protestijad n\u00f5uavad, et s\u00f5jav\u00e4gi astuks oma kohalt tagasi ning ametisse seataks demokraatlikult valitud valitsus. Julgeolekuj\u00f5ud avasid laup\u00e4eval tule protestijatele Monywa linnas. Samal ajal on valitsuse vastu aastak\u00fcmneid v\u00f5idelnud ka m\u00e4ssajate grupp nimega Kareni Rahvuslik Liit (KNU), kes esindab riigis etnilisi v\u00e4hemusi. KNU m\u00f5istis hukka valitsuse poolt l\u00e4bi viidud pommitamisi ja \u00f5hur\u00fcnnakuid, mille tagaj\u00e4rjel h\u00e4visid mitmed kodud, koolid ja k\u00fclad ning suri mitmeid inimesi. KNU kontrolli all olevatel aladel on 27. m\u00e4rtsist saati \u00fcmberasustatud ligikaudu 20 000 inimest. Minevikus on mitmed v\u00e4hemuste grupid &#8211; Kachini, Kareni ning Rakhine Arakan &#8211; \u00fcritanud endale riigis v\u00f5imu haarata, see eest taunivad praegust riigip\u00f6\u00f6ret ning lubavad kaitsta protestijaid enda territooriumitel. Myanmari s\u00f5jav\u00e4gi katkestas \u00fcleriigiliselt interneti ning alles on j\u00e4\u00e4nud ainult fiiberoptilised kaablid, mis t\u00f6\u00f6tavad drastiliselt v\u00e4henenud kiirustel. Ligip\u00e4\u00e4s juhtmeta internetile on blokeeritud ning laup\u00e4evase, 03.04. seisuga on riik ikka pimedas. Riigip\u00f6\u00f6re l\u00f5i tagasi aastatepikkuse progressi demokraatia poole, mis kulmineerus 2015. aasta valimistega, kui Aung San Suu Kyi tuli v\u00f5imule. Peale seda avas rahvusvaheline kogukond uksed Myanmarile, eemaldades enamus sanktsioone ning investeerides riiki. Olukord Myanmaris n\u00e4itab, kui t\u00e4htis on demokraatliku korra s\u00e4ilitamine ning v\u00f5imude lahususe p\u00f5him\u00f5te, mille eiramise tagaj\u00e4rjel s\u00f5jav\u00e4gi n\u00f5nda riigi \u00fcle v\u00f5ib v\u00f5tta.<\/li><li>Colombia kodus\u00f5ja laastav m\u00f5ju. 2016. aastal s\u00f5lmis Colombia valitsus vaherahu Colombia Revolutsiooniliste Relvaj\u00f5ududega (FARC), ent sellele vaatamata pole Colombia sisemised konfliktid laabunud. Vaherahu alusel lubas rajada \u00fcle riigi mitmeid koole, kliinikuid ning t\u00f6\u00f6kohti. Ent siiski pole peale viite aastat kauged k\u00fclad nagu Puerto Cachicamo lubatusest tuhkagi n\u00e4inud. Selle asemel on tuhanded FARC-i dissidendid taas naasnud v\u00f5itlusesse ning massim\u00f5rvad ja sunnitud \u00fcmberasustamised on tavalised n\u00e4htused. Enim haavatavamad on noored inimesed, kes on l\u00f5ksus olematu valitsuse, agressiivsete relvastatud r\u00fchmituste ning s\u00f5jav\u00e4e tulejoone vahel. K\u00f5ige enam demonstreerib seda mullu kuul toimunud pommir\u00fcnnak m\u00e4ssajate laagrile, mille k\u00e4igus suri v\u00e4hemalt kaks last. Laagrit r\u00fcnnati, et tappa k\u00f5rge profiiliga FARC-i juht nimega Gentil Duarte. Kauged k\u00fclad nagu Puerto Cachimo on iseloomustatavad pea olematu kokkupuutega valitsusega. Enne 2015. aastal s\u00f5lmitud vaherahu kontrollis seda regiooni FARC, v\u00e4ljastades makse ning organiseerides t\u00f6\u00f6gruppe, v\u00e4givalla \u00e4hvarduste t\u00f5ttu. Peale kokkulepet lahkusid sealsed FARC-i m\u00e4ssajad, kuid naasesid j\u00e4llegi kolme kuu p\u00e4rast. K\u00fclaelanike ainsad kokkupuuted valitsusega on s\u00f5durite n\u00e4ol, kes saabuvad perioodiliselt, et h\u00e4vitada kokataimi v\u00f5i v\u00f5idelda m\u00e4ssajatega. Asjaolud Colombias t\u00f5stavad esile ilmse probleemi, et kuidas tegeleda m\u00e4ssajatega riigisiseselt. Paljud \u00fctleksid, et lapsi t\u00e4is m\u00e4ssajate laagri pommitamine on \u00f5igustamatu, teised aga vaidlevad vastu, et rahvusvahelise seadustiku kohaselt on m\u00e4ssajate r\u00fchmitustega \u00fchinenud lapsed samuti v\u00f5itlejad ning seega v\u00e4\u00e4rivad sarnast kohtlemist. Dilemmal polegi selget vastust, kuid on ilmselge, et s\u00f5lmitud vaherahu ei lahendanud sealset olukorda ning praegune olukord on armetu.<\/li><li>Venemaa v\u00e4gede kogunemine. Venemaa viis eelneval kuul Krimmis l\u00e4bi s\u00f5jav\u00e4e\u00f5ppuseid. N\u00e4htud on soomus\u00fcksusi liikumas Ukraina piiri poole. Ukraina armee \u00fclem on nentinud, et Venemaa saatis kokku ligikaudu 20,000-25,000 s\u00f5durit Ukraina idapiiri juurde ning tundmatu arvu v\u00e4gesid ka p\u00f5hjapiiri juurde, seejuures veel ka Krimmi, mille Venemaa okupeeris 2014. aastal. Kuigi habras vaherahu on s\u00f5lmitud Ukraina ja Venemaa s\u00f5jaj\u00f5udude toetatud Ida-Ukraina sepratistide vahel, on Ukraina idaosas selle rikkumine igap\u00e4evane asi. Venemaa on ise varem hoiatanud NATO-t ning USA-t saatmast v\u00e4gesid Ukraina abistamiseks ning sellega ka p\u00f5hjendab v\u00e4gede kogunemist, kui valmisolekut potentsiaalseks NATO sekkumiseks. Kas t\u00f5de ka selles peitub pole teada, kuid olles \u00fcmbritsenud Ukraina kolme k\u00fclje poolt, tekitavad v\u00e4ed potentsiaalset ohtu s\u00f5jaks. Riigid nagu USA on v\u00e4ljendanud oma poolehoidu Ukraina suver\u00e4\u00e4nsuse s\u00e4ilitamiseks ning mitmed liikmesriigid on v\u00e4ljendanud muret Venemaa v\u00e4gede kogunemisele.<\/li><\/ul>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Autor- Markus Nahkur Tartu \u00dclikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo v\u00f5tab kokku kahe n\u00e4dala (21.03 &#8211; 04.04) olulisemad s\u00fcndmused v\u00e4lispoliitikas. Seekord on jutuks Suessi kanali blokaad, P\u00f5hja-Korea keelatud relvade testimine, Myanmari v\u00e4givaldsed protestid, Colombia kodus\u00f5ja laastav m\u00f5ju ja Venemaa v\u00e4gede kogunemine. Suessi kanali blokaad Egiptuses. Tugevate tuulte t\u00f5ttu j\u00e4i Suessi kanalis 23. m\u00e4rtsil kinni 400-meetrine kaubalaev [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2443,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[],"class_list":["post-2439","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-muu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2439","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2439"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2439\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2443"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2439"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2439"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2439"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}