{"id":1803,"date":"2019-11-12T15:19:21","date_gmt":"2019-11-12T13:19:21","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1803"},"modified":"2023-09-01T00:15:19","modified_gmt":"2023-08-31T21:15:19","slug":"martti-kalaus-euroopa-liit-kaubandussoja-keerises","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2019\/martti-kalaus-euroopa-liit-kaubandussoja-keerises\/","title":{"rendered":"Martti Kalaus: “Euroopa Liit kaubanduss\u00f5ja keerises”"},"content":{"rendered":"

Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni sekretariaadi juht; advokaat (Advokatuuri liikmelisus peatatud).<\/em> Loengupidaja Martti Kalaus esindab oma isiklikke seisukohti, mitte Euroopa Liidu Parlamendi ametlikke seisukohti. <\/em><\/p>\n\n\n\n

N\u00f6 \u201epeategelased\u201c k\u00e4imasolevas kaubanduss\u00f5jas on USA ja Hiina, aga ka Euroopa Liit. <\/p>\n\n\n\n

USA puhul on tegemist maailma suurima majandusega, seda nii praegu kui ka pikalt minevikus. Hetkel tunneb USA, et neile hingatakse tugevalt kuklasse. Iga USA president on pidanud t\u00e4htsaks olla aktiivne nii v\u00e4lispoliitikas kui ka v\u00e4liskaubanduses. USA praegust olukorda v\u00f5ib aga piltlikult kirjeldada, et  \u201ckuningas on alasti\u201d: kui majanduslikult ja s\u00f5jaliselt on USA j\u00e4tkuvalt superpower, siis tundub et USA mainele\/kuvandile on president Trump teinud korralikult kahju. Mitte p\u00f6\u00f6rdumatu kahju, kuid siiski. Ameerika \u00dchendriigid on olnud p\u00f5hiline t\u00e4nap\u00e4eva maailmakaubanduse s\u00fcsteemi arhitekt ja vedur. Mis puudutab aga Donald Trumpi, siis kriitikud on \u00f6elnud, et tema vaated rahvusvahelise kaubanduse osas on \u201es\u00fcgavalt v\u00e4\u00e4rastunud\u201c (deeply distorted), sest p\u00f5hinevad j\u00f5upositsioonilt l\u00e4htumisel, \u00fchepoolsetel sammudel, \u00e4hvarduste kasutamisel, j\u00f5upositsiooni puudumisel selle eelneval tekitamisel (nt NAFTA muudatuste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimine Mehhiko ja Kanadaga, tariifide kehtestamine Hiinale jt), transaktsioonilisel tegutsemisel ja \u00fchekordsete diilide eelistamisel pikaajalistele suhetele. <\/p>\n\n\n\n

Hiina puhul kontekstiks, et \u00fcle\u00fcldine majanduskasv on liikunud aina rohkem Aasia ja Vaikse Ookeani piirkonda. Hiina on olnud super strateegiline: nad on oma majandust reforminud ning toonud miljonid inimesed v\u00e4lja vaesusest. Nende suur eesm\u00e4rk aastaks 2049 on olla nr 1 majandus maailmas, ning nad on selleks paika pannud rea initsiatiive nagu nt \u201cone belt, one road\u201d (tinglikult v\u00f5ib ka Talsinki tunnelit n\u00e4ha selles kontekstis, kuna seda tahetakse ehitada Hiinlaste rahadega ja hiinlaste poolt), \u201eMade in China 2025\u201c (eesm\u00e4rgiks v\u00f5tta USA-lt \u00fcle globaalse liidri roll l\u00e4bi k\u00f5rgtehnoloogilise t\u00f6\u00f6stuse arendamise ja k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega kaupade tootmise) jm. <\/p>\n\n\n\n

Olgugi et Hiina n\u00e4eb Ameerika \u00dchendriikides oma peamist rivaali, ei ole tegemist sama olukorraga mis oli USA ja NSVLi vahel k\u00fclma s\u00f5ja ajal: hiinlased n\u00e4gid k\u00f5rvalt kuidas nende suur kommunistlik naaber sosinal kokku kukkus, ja nad on v\u00f5tnud sellest \u00f5ppust, et sama ei juhtuks ka nendega. 
Hiinat iseloomustavad \u00fchelt poolt eriti kiire majanduskasv ja teiselt poolt \u00fcheparteiline kommunistlik s\u00fcsteem (mis pigem kaldub diktatuuri poole).
Sellest saab kokku Hiina, mis n\u00e4eb end kui liidrit ja eeskuju teistele riikidele Aafrikas, Ladina-Ameerikas. Nad on v\u00e4ga varmad esitlema oma arengumudelit, pakuvad lahkelt oma kogemusi teiste riikide moderniseerimiseks, promovad oma pankade investeeringuid jne.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Liit <\/strong>
Nagu on \u00fcks kunagine Belgia v\u00e4lisminister \u00f6elnud Iraagi s\u00f5ja ajal \u201cmajanduslikus m\u00f5ttes on Euroopa Liit hiiglane, poliitilises m\u00f5ttes p\u00e4kapikk ja s\u00f5jalises m\u00f5ttes ussike.\u201d
Vahepeal on Euroopa Liidus toimunud suured muutused, rohkem liikmeid, muutunud aluslepingud ja institutsioonid jne. Seega poliitilises m\u00f5ttes ei ole EL enam p\u00e4kapikk. Ja me oleme j\u00e4tkuvalt maailma suurim kaubandusblokk, mis kontrollib kolmandikku maailma kaubandusest. Probleem Euroopa Liiduga on aga pahatihti see, et on raske hoida riikide vahel \u00fchist liini, kuna riikidel on erinevad huvid. <\/p>\n\n\n\n

Mis viis maailma kaubandusorganisatsiooni loomiseni?<\/strong>
Kuna ameeriklaste \u00fcheks peamiseks ettek\u00e4\u00e4ndeks kaubanduss\u00f5ja alustamisel oli, et WTO ei olnud piisavalt efektiivne Hiina probleemiga tegelemisel, siis on oluline m\u00f5ista WTO tekkelugu ja \u00fcldisemat kaubanduskonteksti. Kogu t\u00e4nane maailmakaubanduse s\u00fcsteem sundis suure depressiooni ja majanduskriisi tagaj\u00e4rjel 1930ndatel. Ameeriklased on paljuski juhtinud kehtiva kaubanduskorra rajamist. Vedasid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi WTO eelk\u00e4ija (GATT leping) loomiseni. 90ndatel lepiti omavahel meetmed kuidas reegleid j\u00f5ustada, mis omakorda viis 1995. aastal WTO loomiseni.
WTO s\u00fcsteemi all on kaubanduspiirangud samm sammult v\u00e4henenud, ei ole enam kaubandusblokkide omavahelist s\u00f5da ning kasvav kaubandus on aidanud kaasa globaalsele majanduskasvule. 
T\u00e4nases USA administratsioonis on palju inimesi, kes v\u00e4idavad, et Hiina lasti 2001. aastal liiga kergelt WTOsse sisse ja et nad on seda kurjalt \u00e4ra kasutanud – peamine argument ka tariifide kehtestamisel Hiinale.
Esimene argument on kaheldava v\u00e4\u00e4rtusega tagantj\u00e4rgi tarkus, ei lastud eriti kergelt sisse, 15 aastat peeti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, neile kehtestati – eelk\u00f5ige ameeriklaste n\u00f5udmisel – palju eri- ja eeltingimusi. Aga \u00fcks asi mida hiinlased ei lubanud, oli oma riigi muutmine l\u00e4\u00e4nelikuks demokraatiaks. Pigem oli tegemist idealistliku usuga, et kui lasta Hiina WTOsse siis see viib majanduskasvuni ja kommunismi kokkukukkumiseni. Hiinlased ei tahtnud N\u00f5ukogude Liidu viga korrata ja nad on teinud k\u00f5ik selleks, et s\u00fcsteem p\u00fcsiks. 
Teises v\u00e4ites, et Hiina on WTO-d oma kasuks \u00e4ra kasutanud on t\u00f5etera sees. On rikutud osasid reegleid ja kasutatud \u00e4ra l\u00fcnki. Probleem on selles, et Hiina on niiv\u00f5rd erinev riik, et ei sobi WTO standardmudelisse, k\u00f5iki punkte ei ole v\u00f5imalik rakendada. Hiina v\u00e4liskaubandusmaht 13% kogu maailma omast. Hiina on k\u00e4itunud oma majandusmudeli arendamisel strateegiliselt ning ka k\u00fcllaltki leidlikult. Nt nad on hoidnud oma valuutakurssi kunstlikult madalal. See on \u00fcks p\u00f5hjustest, mis on aidanud p\u00fcsida konkurentsiv\u00f5imelisena. USA oleks saanud mitme varasema administratsiooni ajal saanud agressiivsemalt reageerida. Hiinal on suur riiklik kontroll firmade ja pankade \u00fcle, jagatakse subsiidiume jne. Suutnud 20\/30 aastaga riigi vaesusest \u00e4ra tuua. Siiski vaesuse elavate inimeste hulk miljonites aga 1,4 miljardise elanikkonna puhul k\u00f6\u00f6mes. WTO vaatepunktist aga tehniliselt j\u00e4tkuvalt \u201earengumaa\u201c (sest WTO reeglid lubavad igal riigil ise – ilma mingite objektiivsete kriteeriumiteta – m\u00e4\u00e4ratleda end sellesse kategooriasse kuuluvana) ja saab toetuda WTO arengumaa tingimustele. <\/p>\n\n\n\n

Hiina WTOga liitumisel lepiti kokku, et 15 aasta jooksul ei k\u00e4sitleta Hiinat turumajandusena, eeldades, et selle aja jooksul saavad turumajanduseks aga seda pole siiani juhtunud. Kogu pildi on sassi p\u00f6\u00f6ranud 2007. aastal alanud \u00fclemaailmne majanduskriis, see on hoogu andnud nendepoolsele oma s\u00fcsteemi tugevuse p\u00f5hjendamisele.<\/p>\n\n\n\n

Kaubanduss\u00f5da<\/strong>
Vormiliselt majanduslik konflikt p\u00f5hiliselt USA ja Hiina vahel, otsa tegi lahti Trump 2018. aastal kui hakkas \u00fchepoolselt kehtestama tariife hiina toodetele. \u00c4hvardus tollitariifide kehtestamisele, \u00e4hvardatakse kuni 90% ulatuses Hiina kaupadele tariifid (kuni 25%), Hiina on vastanud oma tariifidega. \u00dcks p\u00f5hjus on see, et Hiina kaupu tuleb Ameerikasse kordades rohkem kui Ameerikast Hiinasse, ja Trumpi see negatiivne kaubandusbilanss h\u00e4irib. Tema vaade, et see tuleb tasakaalustada. USA firmadel Hiinas tootmine l\u00f5petada, tuua USA-sse, loob t\u00f6\u00f6kohti ja poliitiliselt win-win Trumpile.
Lisaks on probleemiks hiinlaste poolt toimepandud intellektuaalomandi vargused ja tehnoloogiate sunnitud \u00fcle andmine (forced transfer of technology)
USA pole ainuke kellel on Hiina suhtes etteheited, Euroopa Liidul, Jaapanil jt ka. Sisuliselt on EL paljuski USAga \u00fchel meelel aga ei olda n\u00f5us viisiga mis ameeriklased on kasutanud. <\/p>\n\n\n\n

Esiteks on USA l\u00e4henemine problemaatiline, sest see on \u00fchepoolne tollide kehtestamine eirates\/m\u00f6\u00f6dahiilides kokkulepitud normidest ja reeglitest WTO raamistikus. N\u00e4itab, et USA on protektsionismi ja populismi eest n\u00f5us need k\u00f5rvale heitma. <\/p>\n\n\n\n

Teiseks USA poolt vastu v\u00f5etud meetmed m\u00f5jutavad otseselt ja kaudselt – nii globaalsete tarneahelate kui turumehhanismide t\u00f5ttu – enamikke teisi maailma riike. <\/p>\n\n\n\n

Kolmandaks pole USA poolt mindud oma meetmetega ainult Hiina vaid ka oma traditsiooniliste liitlaste vastu. Tollid 25% ulatuses terasele ja 10% ulatuses alumiiniumile, p\u00f5hjenduseks rahvusliku julgeoleku erand, eelk\u00f5ige Hiina ja Venemaa terase ja alumiiniumitootmise vastu. Aga nende suhtes olid varasemad meetmed juba kehtestatud ning import sealt v\u00e4ike. Seega oli see suunatud k\u00f5ikide traditsiooniliste partnerite, sh NATO liitlaste, vastu. Ei saa p\u00f5hjendamatult tariife kehtestada. Ameeriklased v\u00f5tsid aluseks 1962. aasta seaduse, mis andis USA presidendile \u00f5iguse kehtestada meetmeid ilma kontrollita kui see on rahvusvahelise julgeoleku kaitsmiseks. Tegemist on aga s\u00fcgavalt k\u00fclma s\u00f5ja aegse seadusega, t\u00e4nap\u00e4eval ei ole sama. Mitteasjakohane p\u00f5hjus. 
Trumpi 10 teraset\u00f6\u00f6lise kutsumine enda seljataha ja v\u00e4itmine, et teraset\u00f6\u00f6stuse taastamisega tegeletakse nii, on pigem avalikkuse heakskiidu otsimine.
Kui Ameerika kehtestas oma tariifid strateegiliste partnerite vastu ei j\u00e4\u00e4nud see vastuseta, USAle kehtestati samuti tariife. Siin tuleb v\u00e4lja kaubanduss\u00f5ja \u201ev\u00f5lu ja valu\u201c, valiti mitte samad kaubad vaid need, mis k\u00f5ige rohkem haiget teevad. 
Euroopa Liit kehtestas n\u00e4iteks viskile, juustule, sealihale, Harley Davidson-i mootorratastele jne. Ja see tegi haiget, kuna nt p\u00f5llumajanduse lobi on meeletu. \u00d5hus on veel see, et Trump lubas kehtestada t\u00e4iendavad tariifid autodele ja autovaruosadele. See oleks aga v\u00e4ga palju suurem probleem, kuna autot\u00f6\u00f6stuses on integreeritud tarneahelad, toodetakse erinevaid juppe erinevates kohtades. <\/p>\n\n\n\n

Neljas probleem on see, et nende \u00fchepoolsete meetmetega on seatud ohtu kogu maailma reeglitep\u00f5hisele s\u00fcsteemile lootmine, pole kasutatud vaidluste lahendamise viise, Ameeriklased on ka reaalselt hakanud WTO-d maha tegema ja koguni \u00e4hvardama, et asuvad sealt v\u00e4lja. Nt WTOs on vaidluste lahendamise mehhanism, mis on 2 astmeline. Esimene aste ja apellatsiooniaste. USA aga keeldub andmast oma n\u00f5usolekut uute apellatsioonikohtunike ametisse nimetamiseks, milleks on vaja k\u00f5ikide konsensust. WTO reeglite j\u00e4rgi on 3 apellatsioonikohtnikku miinimum. praegu on neid 3 ja kahe ametiaeg l\u00f5ppeb detsembrist. Kui uusi ametisse ei nimetata siis WTO apellatsioonis\u00fcsteem lakkab toimimast, free for all ja tagaj\u00e4rgi pole. T\u00f5sine oht. <\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ib-olla USA tunneb, et kuna on s\u00fcsteemi loojad, siis v\u00f5ivad selle ka \u201evee peale t\u00f5mmata\u201c? N\u00e4itab kui v\u00e4het\u00f5siselt v\u00f5etakse globaalse liidri positsiooni. Trump on hakanud WTO-d ja apelleerimises\u00fcsteemi kritiseerima, piltlikult maja lammutama selle asemel et seda remontida.<\/p>\n\n\n\n

Debatis on majanduslikud p\u00f5hjused on segamini poliitiliste argumentide ja populistlike v\u00e4idetega. \u00d5hk on pinget t\u00e4is ja mitte mingit konkreetset ja kiiret lahendust ei tundu olevat. V\u00f5imalikke lahendusi on 2. Ameeriklased hakkasid selle s\u00f5jaga \u00fcksi pihta, muutsid vahepeal hetkeks pisut kurssi ja taheti teha \u201cvaba tahte koalitsioon\u201c (coalition of the willing), aga see idee ei t\u00f6\u00f6tanud. Seej\u00e4rel on ameeriklased ja hiinlased omavahel \u00fcritanud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega tulemuseni j\u00f5uda, aga poolte ootused on erinevad ja t\u00e4na veel kokkulepet ei ole. Samuti on v\u00e4ga vastuk\u00e4iv info selles osas, mille \u00fcle \u00fcldse l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitakse. Trumpi jaoks on oluline saada parem diil kui t\u00e4nane olukord, aga mis see peaks olema on ebaselge. Trumpi peamine mure on kaubandusdefitsiit, ja selles osas v\u00f5iks aidata kui Hiina ostaks nt p\u00f5llumajandussaadusi ja energiatooteid. Intellektuaalomandi kaitse on samuti k\u00fcsimus mida on raske hoobilt lahendada, leping seda ei lahendaks. <\/p>\n\n\n\n

P\u00f5him\u00f5ttelised k\u00fcsimused mida ameeriklased tahaks on, et hiinlased l\u00f5petaksid riikliku t\u00f6\u00f6stuspoliitika, v\u00e4hendaksid riikliku panganduse ja firmade osakaalu ning subsiidiume, avaks turge mis t\u00e4na suletud ja l\u00f5petaksid v\u00e4lisfirmade ahistamise. Sisuliselt t\u00e4hendaks see oma majanduslikuks liidriks k\u00fc\u00fcndimise l\u00f5petamist, ning samuti on v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline et hiinlased aktsepteeriks mistahes lepingut mis ohustab nende s\u00fcsteemi kui sellist. 
Seet\u00f5ttu on m\u00f5ned kommentaatorid arvanud, et ameeriklased on teadlikult esitanud sisuliselt \u00f5ilsaid ja \u00f5igeid n\u00f5udeid, eeldades et teine pool sellega reaalsuses ei n\u00f5ustu. Kuid seel\u00e4bi on tekitatud omale l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ruumi. 
Trump on v\u00e4itnud, et talle meeldivad tariifid (\u201eI\u2019m a tariff man\u201c). Saab kasutada oma j\u00f5u\u00f5lga. Samuti meeldib talle pingeid \u00fcleval hoida. Aga see on t\u00f5en\u00e4oliselt pigem l\u00fchiajaline eesm\u00e4rk, samas kui anal\u00fc\u00fctikud vaeva, et kindlaks teha pikaajalisem eesm\u00e4rk. \u00dcks huvitav teooria, mida Trumpi algusajal r\u00e4\u00e4kisid radikaalid aga mille v\u00f5imalus on t\u00e4na ehk suurim kui kunagi varem, on idee kasutada kaubanduspoliitikat selleks, et lahutada USA ja Hiina vahelised tarneahelad – USA endine rahandusminister on nimetanud seda \u201emajanduslikuks raudseks eesriideks\u201c. Sellel oleks kaugemale ulatuvad tagaj\u00e4rjed. <\/p>\n\n\n\n

On v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et USA ja Hiina j\u00f5uavad murrangulise ja laiahaardelise kokkuleppeni, pigem mingisugune vaherahu. <\/p>\n\n\n\n

Mis saab kaugemas tulevikus? Paljud Trumpi kasutatud meetmetest on tegelikult lihtsasti t\u00fchistatavad ja tagasip\u00f6\u00f6ratavad. 
Seega kui demokraadid tagasi v\u00f5imule saavad on neil ilmselt muud eesm\u00e4rgid\/soovid Hiina suhtes isegi kui seisab ees raske t\u00f6\u00f6 USA kuvandi taasloomiseks ja rahvusvahelise rolli taastamiseks, kuigi k\u00f5iki tariife ja meetmeid ei pruugita t\u00fchistada muudel p\u00f5hjustel kui need mis olid Trumpil. Samas kui aga Trump tagasi valitakse ja ta j\u00e4tkab oma majandusliku natsionalismi teed, siis on musta stsenaariumi kohaselt v\u00f5imalik ka praeguse reeglitel p\u00f5hineva kaubanduss\u00fcsteemi h\u00e4ving. <\/p>\n\n\n\n

Mida USA oleks v\u00f5inud teha: identifitseerida rikkumised ja etteheited Hiina suhtes, kasutada WTO-d ja reegleid ning oma partneritega seljad kokku panna et avaldada koordineeritud survet. Osad kommentaatorid on koguni v\u00e4itnud, et kuigi maailmakaubanduse suurim probleem on Hiina, siis USA oma \u00fchepoolse tegevusega on viinud asja sinnamaale, et suuremaks probleemiks v\u00f5ib t\u00e4na pidada hoopis USAd. <\/p>\n\n\n\n

Mida teeb EL? USA ja EL kokkulepped, et leida l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teel lahendusi. Samuti r\u00e4\u00e4gitakse l\u00e4bi ka teiste partneritega. Nt see n\u00e4dal hea uudis Hiinast, kus lepiti kokku geograafiliste t\u00e4histe kaitses. M\u00e4rgiline, et suudeti Hiinaga selles kokku leppida, kuigi USA on olnud selle s\u00fcsteemi vastu ja \u00f6elnud hiinlastele, et ei v\u00f5etaks seda kasutusele. 
Samuti on Euroopa Liidul on vabakaubandusleping Kanadaga, samuti Jaapani ja Singapuriga, ratifitseerimisj\u00e4rgus Vietnamiga, lisaks uuendamisel lepingud Mehhiko ja T\u0161iiliga jne, \u00fches\u00f5naga lepingud CPTPP riikidega. P\u00fc\u00fctakse t\u00e4ita regionaalset t\u00fchikut. <\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimus: \u201cKui palju m\u00f5jutab teie t\u00f6\u00f6kohta kaubanduss\u00f5da?\u201d
Vastus: Euroopa Liidus on v\u00e4liskaubandus olnud \u00fchtne poliitika, k\u00f5ik liikmed panevad majanduslikud ja poliitilised j\u00f5ud kokku, EL komisjon esindab k\u00f5iki riike \u00fchiselt. 508 miljonine Euroopa Liit oleks \u00fcks rusikas ja kasutaks oma j\u00f5udu \u00e4ra. Kuni 2009. aastani oli valdkond, kus riigid l\u00e4bi n\u00f5ukogu andsid volitused. See muutus 2009. 1. detsembril Lissaboni Lepinguga kui anti Euroopa Parlamendile 2 olulist p\u00e4devust: k\u00f5ik seadusandlus mis puudutab v\u00e4liskaubandust oli n\u00fc\u00fcd Euroopa N\u00f5ukogu ja Parlamendi koost\u00f6\u00f6, Parlament on co-legislator. Teine \u00f5igus oli kaubanduslepingute osas vajaminev ratifitseerimine Euroopa Parlamendi poolt. Formaalselt parlamendi roll \u00f6elda oma s\u00f5na l\u00f5pus. Parlament sisuliselt polnud n\u00f5us l\u00f5pus lihtsalt jah v\u00f5i ei s\u00f5na \u00fctlemisega, parlament liigutas kogu oma sisulise tegevuse v\u00f5imalikult ettepoole, et kas \u00fcldse alustatakse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ja mis tingimustel. Sekretariaat n\u00f5ustab parlamendi komisjoni esimeest ja liikmeid, aidatakse valmistada ette v\u00f5imalikke resolutsioone, t\u00f6\u00f6 varieerub. <\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimus: \u201cKui r\u00e4\u00e4kida Euroopa ja Hiina koost\u00f6\u00f6st, r\u00e4\u00e4kisite Talsinki tunnelist, miks te pole selle m\u00f5tte poolt?\u201d<\/p>\n\n\n\n

Vastus: Kellele seda vaja on? Kust tuleb Raha? Kes seda ehitab? N\u00e4iteks Sri Lanka ehitas Hiina t\u00f6\u00f6j\u00f5u ja rahaga sadama. See ei loonud kohapeale palju t\u00f6\u00f6kohti ja Hiina laenudega ehitatud sadam Sri- Lankal on majanduslikult mitteotstarbekas ja t\u00e4na sisuliselt Hiinlaste oma. Ohtlik langeda Hiinale v\u00f5lgu v\u00f5i muutuda nendest s\u00f5ltuvaks. Ei ole ei USA ega Hiina poolt, m\u00f5lemad on ka mulle oma s\u00fcsteeme n\u00e4idanud. \u00dches\u00f5naga j\u00e4\u00e4b ebaselgeks kellele ja miks see vajalik on? Kuigi on raske n\u00e4ha ette milleks, v\u00f5iks sellega ettevaatlik olla. <\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimus: \u201cElisa Eesti juht Sami Seppanen \u00fctles alles, et tema n\u00e4eb Huawei 5G seadmete keelustamises seda, et Eesti osaleb kaubanduss\u00f5jas ja USA poolel. Kui palju v\u00f5ime n\u00e4ha huve kaubanduses ja kui palju julgeolekus.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Vastus: Seda on v\u00f5rreldud Iraagi s\u00f5jaga. \u201cCheney doktriin\u201d, mindi sisse kuna v\u00f5is olla mingeid ohte. Sisuliselt tehakse Huaweiga sama asja, kindlat t\u00f5estusmaterjali pole, et on ohtlik. Vastuargumenteerijad \u00fctlevad, et t\u00f5estage et ei ole ohtlik. Tuleb olla ettevaatlik, sest pole kindel Huawei s\u00f5ltumatuses riigiaparaadist. Sisuliselt kellelgi fakte pole, USA nagu Iraagi s\u00f5jas paneb kokku nn \u201ccoalition of the willing\u201d. Euroopas on olnud nende konkurente, kes v\u00f5iksid olla seal, kus on Huawei. Samas pole tehtud midagi, et oma rahvuslikke t\u0161empione upitada. Huawei hinnaklass on nii madal. Oht, et 5G v\u00f5rgul v\u00f5ivad olla samasugused piirangud nagu Hiinas.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni sekretariaadi juht; advokaat (Advokatuuri liikmelisus peatatud). Loengupidaja Martti Kalaus esindab oma isiklikke seisukohti, mitte Euroopa Liidu Parlamendi ametlikke seisukohti.  N\u00f6 \u201epeategelased\u201c k\u00e4imasolevas kaubanduss\u00f5jas on USA ja Hiina, aga ka Euroopa Liit.  USA puhul on tegemist maailma suurima majandusega, seda nii praegu kui ka pikalt minevikus. Hetkel tunneb USA, et neile hingatakse […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,70],"tags":[],"class_list":["post-1803","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-70"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1803","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1803"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1803\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1803"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1803"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1803"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}