{"id":1801,"date":"2019-11-05T15:18:28","date_gmt":"2019-11-05T13:18:28","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1801"},"modified":"2023-09-01T00:16:59","modified_gmt":"2023-08-31T21:16:59","slug":"ulle-madise-kuidas-kaitsta-oigusriiki","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2019\/ulle-madise-kuidas-kaitsta-oigusriiki\/","title":{"rendered":"\u00dclle Madise: &#8220;Kuidas kaitsta \u00f5igusriiki?&#8221;"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kuidas kaitsta \u00f5igusriiki?&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5iguskantsler prof \u00dclle Madise ettekanne Tartu \u00dclikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringis<br>Tartus, Genialistide klubis 5. novembril 2019<\/p>\n\n\n\n<p><em>Ettekande \u00fclesehitus ja teesid: mis on \u00f5igusriigi sisu ja m\u00f5te, kes ja mis \u00f5igusriiki ohustab ning kuidas ohtudele vastu astuda (kui seda soovida)<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>1. \u00d5igusriigi sisu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5igusriik =&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>inimv\u00e4\u00e4rikus<\/li>\n\n\n\n<li>p\u00f5hi\u00f5igused<\/li>\n\n\n\n<li>\u00f5iguslik v\u00f5rdsus&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00f5imude lahusus ja tasakaalustatus (kellegi k\u00e4tte ei saa koonduda liialt v\u00f5imu, v\u00f5im jagatud)&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>seadused kehtivad k\u00f5ikidele&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>ka parlament peab alluma PS-le ja seadustele (NB! erisus common law s\u00fcsteemist!)&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>seaduste selgus ja t\u00e4idetavus&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>\u00f5iguskindlus ja usalduse kaitse&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>proportsionaalsus (indiviidi \u00f5igusi saab \u00fcldistes huvides piirata vaid kaalukal eesm\u00e4rgil ja valides m\u00f5eldavaist piiranguist leebeima m\u00f5jusa piirangu)&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>mehhanismid, mis tagavad \u00f5igusriigi tegelikkuses (s\u00f5ltumatu kohus, s\u00f5ltumatu ajakirjandus, \u00f5igusriiklust soosiv avalik arvamus)&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Eesti&nbsp;<\/strong>on sotsiaalne ja demokraatlik \u00f5igusriik. V\u00f5imude lahusus ja tasakaalustatus. K\u00f5rgeima v\u00f5imu kandja on rahvas, riiki juhib Riigikogu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>2. \u00d5igusriigi m\u00f5te<\/strong><br>\u00d5igusriik pole asi iseeneses, vaid hoiab inimv\u00e4\u00e4rikust ning iga\u00fche vabadust ja vastutust; kaitseb riigi s\u00f5namurdliku ja \u00fclekohtuse k\u00e4itumise eest.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>3. \u00d5igusriiki ohustab kaks r\u00fcndevektorit:<\/strong><br>a. &nbsp; &nbsp; &nbsp;Inimesed, kes tahavad ainuv\u00f5imu<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Omaenda h\u00fcvede ja v\u00f5imutunde nimel (enamik populiste)<\/li>\n\n\n\n<li>Uskudes siiralt, et p\u00e4\u00e4stavad rahvuse (a la Poola)<\/li>\n\n\n\n<li>Uskudes siiralt, et nii saab p\u00e4\u00e4sta maakera (nt muidu liberaal-demokraatlikult meelestatud keskkonnaaktivistid on hakanud levitama ka k\u00f5va k\u00e4e juttu, et ega teisiti lihas\u00f6\u00f6mist, lendamist ja r\u00f5\u00f5msat tarbimist keelata saa)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>b. &nbsp;\u00dcldrahvalik valmidus ainuv\u00f5imu aktsepteerida (pikaaegse halva valitsemise nt ilmaj\u00e4etuse ignoreerimise, liialdatud poliitkorrektsuse ja arrogantsi tagaj\u00e4rg; t\u00fcdimus k\u00f5rvulukustavast \u201em\u00fcrast\u201c; inimlik v\u00e4simus sellest, mis on jne (Orwell: miks peale pikemat rahuaega tabab h\u00e4vitav soov k\u00f5ik maha l\u00f5hkuda?)&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>4. Kuidas ainuv\u00f5imu tahtjad \u00f5igusriiki murendavad<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>NB! J\u00e4lgida tegusid ja erinevate sammude koosm\u00f5ju<br>NB! Jutt, mida muudatuste seletuseks r\u00e4\u00e4gitakse, j\u00e4tab tavaliselt muudatuse tegelikud m\u00f5jud ja eesm\u00e4rgid varju, enamasti on jutt isegi vastupidine (a la \u201esuurendame peaministri ja valitsuse rolli ning samas kasvab parlamendi roll\u201c \u2013 see ei ole v\u00f5imalik, \u201ev\u00f5imupirukas\u201c on tervik)<\/p>\n\n\n\n<p>a. v\u00f5imu kontsentreerimine t\u00e4itevv\u00f5imule<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>peaministri eri\u00f5igused<\/li>\n\n\n\n<li>koalitsioonivalitsuse p\u00f5hiseaduslike p\u00f5him\u00f5tete eiramine (nt jooksvates k\u00fcsimustes h\u00e4\u00e4letamisest loobumine ja seel\u00e4bi otsustusv\u00f5imu andmine k\u00f5ige osavamale m\u00e4ngurile &#8211; kontsentreerib otsustusp\u00e4devust veelgi kitsamalt, tekitab varjatud \u201evorst-vorsti-vastu\u201c kauplemise ka jooksvates k\u00fcsimustes&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>b. parlamendi n\u00f5rgestamine<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>riigi eelarve kaudu juhtimise \u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmine (praegu Eestis: enam ei esitata Riigikogule riigi k\u00f5igi kulude ja tulude eelarvet, kus on v\u00f5imalik teha \u00fcmbert\u00f5stmisi)<\/li>\n\n\n\n<li>ametite, inspektsioonide moodustamise, kaotamise, liitmise otsustamise \u00e4rav\u00f5tmine (t\u00e4psemalt: Riigikogu pannakse v\u00f5imu loovutamisega n\u00f5ustuma)<\/li>\n\n\n\n<li>olemuselt parlamendi v\u00f5i otse rahva p\u00e4devuses olevate poliitiliste otsuste (mis on \u00f5iglane, mis on Eestile hea, kuhu suunduda tulevikus) \u00fclekandmine kohtule, mis viib samaaegselt parlamendi rolli kahanemise ja kohtu politiseerumiseni (hoiatavad n\u00e4ited USA \u00dclemkohus, KIE riikide konstitutsioonikohtud)&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>c. s\u00f5ltumatu kohtu ja muude kontrollmehhanismide n\u00f5rgestamine&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>politiseerimine<\/li>\n\n\n\n<li>avalikud poliitilised suunised, kohtu r\u00fcndamine &nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>d. parlamentaarse presidendi rolli pisendamine<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>paradoksaalselt m\u00f5jub meelelahustuslik valimiskampaania eksitavalt<\/li>\n\n\n\n<li>kui seotakse p\u00e4evapoliitikasse, kahandatakse autoriteeti<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>e. ajakirjandusvabaduse piiramine \/ s\u00f5ltumatu ajakirjanduse kahtluse alla panemine<\/p>\n\n\n\n<p>f. \u00fcldise poliitilise kultuuri muutmine (latti langetada imelihtne, t\u00f5sta keeruline!)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>reeglite rikkumine tugevuse m\u00e4rk!&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>varasemate vigade teadlik kordamine<\/li>\n\n\n\n<li>\u00fcks vale on parem kui teine vale&nbsp;<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>g. ametnike inimest alav\u00e4\u00e4ristava ja halva t\u00f6\u00f6 \u00e4rakasutamine<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>kui ametnikud arad ega ole suunatud inimese mure lahendamisega, koguneb \u00f5igustatult vimm<\/li>\n\n\n\n<li>kui ametnikud ei ole olnud s\u00f5ltumatud, \u00fcksikn\u00e4idete laiendamine k\u00f5ikidele<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>5. Kuidas p\u00e4\u00e4sta \u00f5igusriiki?&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>a. Eesti on j\u00e4tkuvalt \u00f5igusriik. Leian, et \u00f5igusriik v\u00e4\u00e4rib hoidmist, olgugi, et \u00f5igusega v\u00e4idetakse, et tasakaalustatud, inimeste \u00f5igusi arvestav demokraatlik valitsemine ei soosi suuri kiireid reforme. Kui on \u201erevolutsiooniline olukord\u201c on rahvas ka valusaid suuri reforme enamuses toetanud. Valgustatud monarh pole kahjuks p\u00e4riselus v\u00f5imalik, v\u00f5im korrumpeerib. Kui keegi saaks oma k\u00e4tte nii palju v\u00f5imu, et kiiresti \u00fchiskonda, h\u00fcvede jaotust, \u00f5igusi ja kohustusi muuta, toimuks see suure t\u00f5en\u00e4osusega kellegi isiklikes, \u00e4ri- v\u00f5i poliitilistes, mitte \u00fcldistes huvides.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>b. \u00dckski riik ega \u00fchiskond ei ole ega saagi olla nii hea, et enam paremaks minna ei saa. Kui miski on kindel, siis see, et maailm muutub kogu aeg.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>c. Kuidas kasvatada rahva n\u00f5udlust m\u00f5istlike otsuste j\u00e4rele? Demokraatlikus riigijuhtimises peab apollooniline ehk selgusele, loogikale ja konfliktide v\u00e4hendamisele suunatud vaim suutma tasakaalustada tundep\u00f5hist, meelalahutuslikku dion\u00fc\u00fcsilist vaimustust.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>d. Riigi\u00f5iguses: teha olulist ja j\u00e4tta rumalused tegemata. \u00c4ra tunda isiklikke solvumisi, huve, asendustegevust.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>e. Selge s\u00f5num, \u00fclem\u00e4\u00e4rase protesti esile kutsuva poliitkorrektsuse ja inimeste valikute \u00fclem\u00e4\u00e4rase piiramise v\u00e4ltimine, vaimse vabaduse hoidmine (inimene hakkab vastu, kui p\u00fc\u00fcda teda malakaga \u00f5itsvasse tulevikku ajada, ette \u00f6elda, kuidas ta tundma ja mida m\u00f5tlema peab ning milliste s\u00f5nadega r\u00e4\u00e4kida tohib NB! Teisele inimesele s\u00f5na v\u00f5i teoga haiget tegemine on lubamatu, ent solvumise aluste kunstlik v\u00e4ljam\u00f5tlemine ei aita sellele tunnetusele kaasa, protestist teevad ja \u00fctlevad inimesed teinekord asju, mida kainelt kaalutledes ei \u00fctleks ega teeks)<\/p>\n\n\n\n<p>f. Iga\u00fcks t\u00e4itku oma elurolle v\u00f5imalikult ausalt ja h\u00e4sti; sh ametnik tehku oma t\u00f6\u00f6d sisulises inimeste teenimise p\u00fc\u00fcdes<\/p>\n\n\n\n<p>g. Riigikogu ja valitsuse liikmed, kohtunikud ja k\u00f5ik teised ametikandjad l\u00e4htugu ausalt ja siiralt oma ametivandest. &nbsp;\u201eK\u00f5ik, mis teed, teed endale!\u201c (seaduste turbovastuv\u00f5tmine; ebaviisakus; opositsiooni \u00f5iguste rikkumine). \u00d5igluse \u00fcle otsustamisel: John Rawlsi teadmatuse loor! &nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00fc\u00fcdkem olla head inimesed, hoidkem meelerahu ja elur\u00f5\u00f5mu.&nbsp;<br>Inim\u00fchiskonda ei tohi ala- ega \u00fclehinnata.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>\u00d5igusriiklus on ainus end t\u00f5estanud viis kaitsta inimv\u00e4\u00e4rikust, vabadust ja vastutust.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Lugemissoovitus Margus Laidre \u201eKaks minutit vihkamist\u201c<br><a href=\"https:\/\/arvamus.postimees.ee\/4302209\/margus-laidre-kaks-minutit-vihkamist\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/arvamus.postimees.ee\/4302209\/margus-laidre-kaks-minutit-vihkamist<\/a><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuidas kaitsta \u00f5igusriiki?&nbsp; \u00d5iguskantsler prof \u00dclle Madise ettekanne Tartu \u00dclikooli Rahvusvaheliste Suhete RingisTartus, Genialistide klubis 5. novembril 2019 Ettekande \u00fclesehitus ja teesid: mis on \u00f5igusriigi sisu ja m\u00f5te, kes ja mis \u00f5igusriiki ohustab ning kuidas ohtudele vastu astuda (kui seda soovida) 1. \u00d5igusriigi sisu \u00d5igusriik =&nbsp; Eesti&nbsp;on sotsiaalne ja demokraatlik \u00f5igusriik. V\u00f5imude lahusus ja tasakaalustatus. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8468,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,70],"tags":[],"class_list":["post-1801","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-70"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1801","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1801"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1801\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8468"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1801"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1801"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1801"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}