{"id":1770,"date":"2018-05-08T15:00:19","date_gmt":"2018-05-08T12:00:19","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1770"},"modified":"2023-08-31T22:57:57","modified_gmt":"2023-08-31T19:57:57","slug":"yana-toom-valispoliitikas-labi-kriitilise-pilgu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2018\/yana-toom-valispoliitikas-labi-kriitilise-pilgu\/","title":{"rendered":"Yana Toom: “V\u00e4lispoliitikas l\u00e4bi kriitilise pilgu”"},"content":{"rendered":"

8. mail 2018. aastal toimus RSR-i viimane loeng, kus oma m\u00f5tteid k\u00e4is meiega jagamas ajakirjanik ning poliitik, praegune Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kriitiline m\u00f5tlemine v\u00e4lispoliitikas ja ajakirjanduses<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kriitiline suhtumine uudistesse ning allikatesse on oluline omadus nii ajakirjaniku kui ka lugeja puhul. Iga p\u00e4dev ajakirjanik peaks kasutama v\u00e4hemalt kolme allikat, et olla oma uudise \u00f5igsuses kindel. \u00dcksk\u00f5ik, millist meediakanalit inimesed j\u00e4lgivad, on pilt valikuline, v\u00e4ited, faktid ja oletused l\u00e4hevad tihti segamini. Uudiste kirjutamisel ja lugemisel tuleks arvestada seda, kas l\u00e4htume v\u00e4\u00e4rtustest, faktidest v\u00f5i teatud narratiivist. Nii poliitikas kui ka meedias kehtivad teatud v\u00e4\u00e4rtused. Meie kultuuriruumis on nendeks euroopalikud, demokraatlikud v\u00e4\u00e4rtused. Taoline normidele keskendumine v\u00f5ib inimeste maailmapildi muuta liialt must-valgeks. Iga inimene peaks aga sellist poolte valikut v\u00e4ltima, kuna hiljem on kindlast narratiivist peaaegu v\u00f5imatu v\u00e4ljuda.<\/p>\n\n\n\n

Fake news <\/em>ja USA presidendivalimised<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Aina rohkem on levinud meedias n-\u00f6 fake news <\/em>ning nende vastu v\u00f5itlemine. Samas on tegu m\u00f5istega, mida ei ole spetsiifiliselt defineeritud ning seet\u00f5ttu on keeruline nende suhtes koostada seadusandlikke akte. Samuti on probleemne propaganda vastu v\u00f5idelda: \u00fcritades propagandat oma meediaruumist eemaldada, on oht, et muutume ise propagandistideks. USA presidendivalimistel v\u00f5itis Trump v\u00e4idetavalt t\u00e4nu vene h\u00e4kkeritele. Fakte selle kohta on v\u00e4he, ent iga\u00fchel on nende kohta oma t\u00f5lgendus. Isegi kui presidendivalimistesse sekkus m\u00f5ni vene keelt k\u00f5nelev inimene, tuleks vahet teha state<\/em> ja non-state <\/em>tegutsejatel: \u00fcksik h\u00e4kker ei esinda riiki. Trump v\u00f5itis pigem seet\u00f5ttu, kuna tundus valijatele nagu s\u00f5\u00f5m v\u00e4rsket \u00f5hku.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fc\u00fcria keemiar\u00fcnnak<\/strong><\/p>\n\n\n\n

S\u00fc\u00fcria keemiar\u00fcnnaku osas tegelikult fakte napib, eksisteerib vaid video, mille j\u00e4rgi sai v\u00e4idetavalt hukka 40\u221270 tsiivilisikut. Teave p\u00e4rineb S\u00fc\u00fcria vabatahtlikult tsiviilkaitse organisatsioonilt White Helmets, kelle kohta on tekkinud kaks vastandlikku narratiivi: 1) tegu on organisatsiooniga, mille reaalseks eesm\u00e4rgiks ongi inimesi aidata 2) organisatsiooni rahastab Suurbritannia ning nende filmitud videod tsiviilisikute hukkumisest on tegelikult lavastatud. Kuigi tegu oli olukorraga, kus faktid ei olnud veel kindlaks tehtud (eksperdid ei j\u00f5udnud kohapeal neid kontrollida), otsustasid kolm riiki \u2013 USA, Prantsusmaa, Suurbritannia \u2013 l\u00e4bi viia ulatusliku \u00f5hur\u00fcnnaku. Kohale j\u00f5udnud eksperdid ei saanud midagi uurida, kuna k\u00f5ik oli puruks pommitatud. Bashar al-Assadile seda keemiar\u00fcnnakut tegelikult poliitiliselt vaja ei olnud, kuna paar p\u00e4eva enne oletuslikku r\u00fcnnakut oleks USA oma v\u00e4ed S\u00fc\u00fcriast v\u00e4lja viinud.<\/p>\n\n\n\n

K\u00dcSIMUSED<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Millised kolm meediaallikat on k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsemad? Millist kolme meediakanalit loete hommikul kohvi k\u00f5rvale?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sajaprotsendiliselt ei saa usaldada \u00fchtegi v\u00e4ljaannet. V\u00e4lismaistest meediaallikatest loen eelk\u00f5ige The Guardianit, New York Timesi, Washington Posti ning Meduzat, Eesti meediakanalitest usaldan enim Eesti P\u00e4evalehte.<\/p>\n\n\n\n

Miks just Eesti P\u00e4evalehte?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti P\u00e4evalehes osatakse eristada v\u00e4idet ja fakti. Sealseid ajakirjanikke saab usaldada, ei v\u00e4\u00e4nata intervjueeritavate s\u00f5nu. Arvan seda nii lugeja kui ka intervjuude andjana.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas selgitate Venemaa-vastast Euroopat?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eestis kehtib \u00fchtsuse narratiiv: toetame Ukraina \u00fchtsust, m\u00f5istame hukka Krimmi annekteerimise, Donbassi s\u00f5ja. R\u00e4\u00e4gime sellest, et Putin l\u00f5hub oma tegudega maailma julgeoleku arhitektuuri, ent j\u00e4tame t\u00e4helepanuta, kuidas Trump l\u00f5hub oma tariifidega maailma majandust. Tegelikult suhtub n-\u00f6 Vana Euroopa (L\u00e4\u00e4ne-Euroopa) Venemaase hoopis teisiti kui meie. Eesti meedia annab sageli ainult meiepoolse, Venemaa-vastase pildi. T\u00f5de on tegelikult \u00fchiskondliku kokkuleppe tulemus.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas saab t\u00f5de olla \u00fchiskondlik kokkulepe? Faktid, mis ajakirjandusse j\u00f5uavad, on j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp, nt Skripalide juhtumi puhul. T\u00f5de on teada, aga see ei j\u00f5ua meieni.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuni t\u00f5de pole meieni j\u00f5udnud, \u00e4rme v\u00f5ta pooli. Esimene, kes v\u00f5itis Skripalide juhtumist, oli Theresa May, kelle positsioon oli varem v\u00e4ga ebakindel. Ei mina ega teie tea t\u00e4pset t\u00f5de, samas kiidame ikkagi heaks teatud narratiivi.<\/p>\n\n\n\n

Kas ja kuidas peaksime Eestina seda v\u00e4lispoliitilist valikut tegema, kelle poole hoida? On Eestil olla v\u00f5imekust isem\u00f5tlev riik?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ideaalis oleksime isem\u00f5tlejad, aga hetkel seda olla ei suuda, kuna meil on poliitikas \u201emeeldivate inimeste ajastu\u201c. K\u00f5ik on meeldivad inimesed: kui Theresa May patsutab \u00f5lale, ega sa talle ju \u00e4ra ei \u00fctle. Me oleme k\u00fcll EL-is, ent iga suurriik ajab siiski oma rida (Itaalia hoiab Venemaaga h\u00e4id suhteid, Saksamaa ehitab koost\u00f6\u00f6s Venemaaga Nord Streami). Eesti on pigem ameerikaliku l\u00e4henemisega, ilmselt \u00fchiskondliku kokkuleppe t\u00f5ttu. Tegelikult on kahju, et Venemaaga on suhted katkenud. Meie poolt kehtestatud sanktsioonid m\u00f5jutavad eelk\u00f5ige tavaelanikke (nt Krimmis elavaid eestlasi).<\/p>\n\n\n\n

Gruusia polnud kunagi v\u00e4ga radikaalselt l\u00e4\u00e4nemeelne? Samamoodi Ukraina. Mida meil on v\u00f5ita sellest, kui p\u00f6\u00f6rame oma n\u00e4o rohkem Venemaa poole?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Need narratiivid, millest ma r\u00e4\u00e4kisin, nende piir jookseb t\u00e4pselt m\u00f6\u00f6da Narva j\u00f5ge. Venemaa j\u00e4\u00e4b nagunii meie naabriks ning selle osas pole meil midagi muuta.<\/p>\n\n\n\n

Kui okupeeritakse, k\u00fc\u00fcditatakse siis v\u00e4hem?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eva s\u00f5jad on teistsugused. Ma ei r\u00e4\u00e4gi sellest, et me peaksime olema v\u00e4ga s\u00f5bralikud, me peaks olema praktilised ning \u00e4ra kasutama meie kohalike venelaste potentsiaali. Oma t\u00f5rjumisega me loomegi \u00fchiskonna, kus venelased tunnevad end teistsugustena. Selline narratiiv ei ole Eestile tegelikult hea.<\/p>\n\n\n\n

Mulle tundub, et ideaalis on kerge vastuolu. Hea \u00fchiskond on v\u00f5imalikult sidus, aga samas, kui oleme k\u00f5ige suhtes nii kriitilised ja usaldamatud, kuidas saame luua sidusat \u00fchiskonda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Me ei pea \u00fchtemoodi m\u00f5tlema, sest need \u00fchised v\u00e4\u00e4rtused on olemas Piiblis\/Koraanis. Usaldus ei ole see, et mina r\u00e4\u00e4gin, teie usute. Usaldus on see, et te usute, et mina r\u00e4\u00e4gin siiralt. Me r\u00e4\u00e4gime \u00fcksteisega siiralt ja vaidleme. See peab olema lubatud ja me peaksime seda \u00fchiskonnana soosima, eriti seet\u00f5ttu, et me oleme v\u00e4ikeriik. Usalduse loomine peaks t\u00e4nu meie suurusele oleme lihtsam, aga tegelikult ei ole.<\/p>\n\n\n\n

\u00dctlete, et kohalike venelastega peaks tegema koost\u00f6\u00f6d. Milles see koost\u00f6\u00f6 seisneb?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua Venemaal toimunud Krasnojarski eestlaste pidustused, kuhu peaminister j\u00e4ttis pingelise rahvusvahelise olukorra t\u00f5ttu minemata. On arusaadav, et peaminister l\u00e4htus \u00fchiskondlikust poliitilisest konsensusest, ent tegu on siiski seal elavate eestlaste kogukonnaga, keda peaksime toetama. Venemaa v\u00f5ib paljude jaoks olla kurjuse impeerium, ent ka seal elavad tavalised inimesed. Kui me venelastega ei suhtle ning t\u00f5rjume neid eemale, kaotame omavahelise sideme.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

8. mail 2018. aastal toimus RSR-i viimane loeng, kus oma m\u00f5tteid k\u00e4is meiega jagamas ajakirjanik ning poliitik, praegune Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom. Kriitiline m\u00f5tlemine v\u00e4lispoliitikas ja ajakirjanduses Kriitiline suhtumine uudistesse ning allikatesse on oluline omadus nii ajakirjaniku kui ka lugeja puhul. Iga p\u00e4dev ajakirjanik peaks kasutama v\u00e4hemalt kolme allikat, et olla oma uudise \u00f5igsuses […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8407,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,71],"tags":[],"class_list":["post-1770","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-71"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1770","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1770"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1770\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8407"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1770"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1770"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1770"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}