{"id":1768,"date":"2018-04-10T14:59:18","date_gmt":"2018-04-10T11:59:18","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1768"},"modified":"2023-08-31T22:58:43","modified_gmt":"2023-08-31T19:58:43","slug":"eero-janson-humanitaarabist-ukrainas-ja-lahis-idas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2018\/eero-janson-humanitaarabist-ukrainas-ja-lahis-idas\/","title":{"rendered":"Eero Janson: “Humanitaarabist Ukrainas ja L\u00e4his-Idas"},"content":{"rendered":"

Mis on Eesti Pagulasabi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tegeleme Eestisse j\u00f5udnud pagulastega, kuid suurem osa meie t\u00f6\u00f6st on siiski humanitaarabi v\u00e4ljaspool Eestit, mist\u00f5ttu olekski paslik hoopis sellest r\u00e4\u00e4kida. Inimesed lahkuvad eelk\u00f5ige selle p\u00e4rast, et nende kodudes pole esmavajalikku. Humanitaarabiga p\u00fc\u00fctakse seda probleemi lahendada.<\/p>\n\n\n\n

2015-2017 olin \u00dcRO Pagulasameti (UNHCR) konsultant Eestis. Olen n\u00e4inud pagulasmaastikku nii v\u00e4ikeste kui ka globaalsete organisatsioonide vaatevinklist. V\u00e4ike MT\u00dc on palju kiirem ja efektiivsem. Kogemusi oleme saanud eelk\u00f5ige Ukrainast ja L\u00e4his-Idast.<\/p>\n\n\n\n

Mis on humanitaarabi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mis on esimene asi, mis humanitaarabiga seoses p\u00e4he tuleb? \u2013 S\u00f5da, Aafrika, Erik Laane.<\/em> Mulle endale tuleb esimesena p\u00e4he jope, sest olen v\u00e4iksena humanitaarabina jopesid saanud. 1990. aastatel toodi v\u00e4ga palju humanitaarabi \u2013 suurem osa oli jama. N\u00e4iteks tuttav, kes t\u00f6\u00f6tas puuetega laste koolis, r\u00e4\u00e4kis, et kooli saadeti vanameeste \u00fclikondi ja voodihaigete pesu \u2013 jama.<\/p>\n\n\n\n

Humanitaarabi ajaloost<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Solferino lahing.<\/em> Toimus P\u00f5hja-Itaalias. See oli \u00fcks lahingutest, milles hukkus k\u00fcmneid tuhandeid inimesi. Sinna sattus \u0161veitsi meedik Henry Dunant, kes pani t\u00e4hele, et lahinguv\u00e4ljale j\u00e4i tohutult haavatuid, kelle eest keegi ei hoolitsenud. Ta otsustas neid abistada. Sellest kasvas v\u00e4lja Punase Risti organisatsioon, mis koondas humaanseid inimesi, kes tahtsid teisi aidata. \u00dchtlasi kasvas sellest v\u00e4lja Genfi konventsioon, mille sisu v\u00f5ib taandada lihtsaks p\u00f5him\u00f5tteks: \u201cHaavatuid tuleb aidata.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Teises maailmas\u00f5jas<\/em> oli tsiviilohvreid kaks korda rohkem kui lahingus langenuid. See kriis viis \u00dcRO loomise ja j\u00e4rgmiste Genfi konventsioonide s\u00f5lmimiseni. Neil k\u00f5igil on erinevad fookused, kuid need r\u00e4\u00e4givad samast asjast. Punkt 3 \u00fctleb, et s\u00f5jast mitte osa v\u00f5tvaid inimesi tuleb kaitsta.<\/p>\n\n\n\n

Aeg edasi… Nigeeria kodus\u00f5da (1967-1970)<\/em> oli esimene televisioonis edastatud konflikt, mis tekitas tohutult palju illusioone ja l\u00f5i kli\u0161eedest. N\u00e4lgivad Aafrika lapsed on sealt.<\/p>\n\n\n\n

Live Aid<\/em> on hea n\u00e4ide sellest, kuidas meedia kaudu humanitaarkonfliktid t\u00e4helepanu saavad. Koguti miljoneid dollareid, anti \u00fcle Etioopia v\u00f5imudele. V\u00f5imud parajasti viisid l\u00e4bi kollektiviseerimist, mis ilmselt oligi n\u00e4ljah\u00e4da p\u00f5hjus… aga inimesed n\u00e4gid ja v\u00f5tsid osa!<\/p>\n\n\n\n

1990. aastate algus…<\/em> 1993. aastal maailmas 47 relvakonflikti. Kodus\u00f5jad: Rwanda, Bosnia, Kaukaasia… Srebrenica Bosnias. Rwanda \u2013 suur l\u00e4bikukkumine humanitaarsektoris. \u00d5iged otsused j\u00e4id tegemata. Paraku keegi ei vastutanud. Riigid k\u00fcll tunnistasid, et v\u00f5ib sekkuda suver\u00e4\u00e4nsusesse, aga tegelikult rahuvalvemissioonid ei saavutanud midagi: lihtsalt vaadati pealt, kuidas tapetakse. Vastuseks loodi koordineerimiskeskus OCHA, hakati sekkumist standardiseerima. J\u00f5uti Sphere standarditeni. Need k\u00e4sitlevad toiduabi, vett jms. Normide loomine l\u00e4ks \u00fcsna detailseks.<\/p>\n\n\n\n

2004. India ookeani tsunami<\/em>. Humanitaarabi organisatsioone oli v\u00e4ga palju. Visati tohutult palju raha Indoneesia abistamiseks, kuid abi koordineerimine oli n\u00f5rk. Kuskile l\u00e4ks liiga palju, kusagile liiga v\u00e4he. N\u00e4iteks otsustas \u00fcks abiorganisatsioon Indoneesia rannikul anda kaluritele paate. M\u00e4girahvas hakkas tasuta paatide t\u00f5ttu kalastama, mis viis omakorda keskkonnaprobleemideni.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ljakutsed, millest me t\u00e4na r\u00e4\u00e4gime, on v\u00f5rdlemisi uued. Globaalne kooperatsioon ja professionaalsed organisatsioonid on \u00fcsna noored.<\/p>\n\n\n\n

2010. Haiti maav\u00e4rin<\/em>. Tohutult raha. Palju organisatsioone. Rahuvalvajad. Esimene sekkumine oli edukas. Kannatanute baasvajadused t\u00e4ideti \u00e4ra. Samas aastate j\u00e4rel algas suur kooleraepideemia. Koolera p\u00e4rines rahuvalvajate baasist, kus reovett ei filtreeritud. V\u00f5ime head tahta, aga kukub v\u00e4lja nii nagu alati. Humanitaarabi p\u00f5hiprintsiip on do no harm. <\/em>Parem tegemata j\u00e4tta, kui teha halvasti!<\/p>\n\n\n\n

Levinud probleem humanitaarabi vallas: uued konfliktid saavad palju raha, mist\u00f5ttu vanad probleemid j\u00e4\u00e4vad tagaplaanile.<\/p>\n\n\n\n

Klastris\u00fcsteem<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Humanitaarabi katab kogu inimeste vajaduste spektri \u2013 toidust mobiilsideni. Humanitaarabi toetub neljale p\u00f5him\u00f5ttele:<\/p>\n\n\n\n

1)      humaansus: inimestel on \u00f5igused ja see on piisav p\u00f5hjus nende abistamiseks;<\/p>\n\n\n\n

2)      s\u00f5ltumatus: humanitaarabi osutamisel ei tohi pooli valida \u2013 nt ei saa Ukrainas Venemaa poolel olevate inimeste abistamisest loobuda. Me ei saa rahastada Ukrainat rohkem, sest ta on meile huvitavam;<\/p>\n\n\n\n

3)      v\u00f5rdne kohtlemine: sotsiaalsed m\u00e4\u00e4ratlused ja poliitilised vaated meid ei huvita \u2013 l\u00e4htume inimese vajadustest.<\/p>\n\n\n\n

4)      neutraalsus: abi peab olema suunatud tsiviilisikutele ega tohi j\u00f5uda s\u00f5jav\u00e4elasteni.<\/p>\n\n\n\n

Halb n\u00e4ide Eestist: <\/em>Umbes kaks aastat tagasi aitasime Ukrainas meditsiiniabi osutada. Osa vahenditest osteti ekspordi suurendamiseks sihilikult Eesti firmadelt. Hiljem tuli v\u00e4lja, et selle arvelt tehti liigseid kulutusi ning abi polnud vajadusp\u00f5hine.<\/p>\n\n\n\n

Levinud probleem toidupakkide jagamise juures: need m\u00fc\u00fcakse maha, sest raha on vajalikum. Humanitaarabi sektor liigub aina rohkem rahap\u00f5histe sekkumiste suunas \u2013 see v\u00f5imaldab inimestel iseseisvalt otsustada, mida parajasti vaja on, \u00fchtlasi aitab elavdada kohalikku turgu.<\/p>\n\n\n\n

Kuiv\u00f5rd saab riigi puhul \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida humaansusest?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Nii ja naa. V\u00e4lisministeerium rahastab arengukoost\u00f6\u00f6d ja humanitaarabi. Arengukoost\u00f6\u00f6 on poliitiline valik. Arengukoost\u00f6\u00f6d kasutatakse teinekord ka poliitilistel eesm\u00e4rkidel, nt \u00dcRO JN h\u00e4\u00e4lte saamiseks. See, et Eestis kaetakse pagulastele tehtud kulutused arengukoost\u00f6\u00f6 fondist, ei ole korrektne.  Humanitaarabi peaks j\u00e4llegi olema poliitilistest piirangutest t\u00e4iesti vaba.<\/p>\n\n\n\n

Kas raha jagamine ei ole ohtlikum?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Seda v\u00f5ib n\u00e4ha spetrina, mille \u00fches otsas on eelnevalt komplekteeritud pakk ja teises otsas tingimusteta raha jagamine. Pakk on hea vaid siis, kui turg ei toimi ja toitu osta ei saa. Sinna vahele j\u00e4\u00e4b veel nt talong, millega saab nt kindlast poest vajalikke asju osta. K\u00f5ik l\u00e4htub kontekstist \u2013 milline sekkumisdisain valida.<\/p>\n\n\n\n

Liibanon<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Bekaa org. Liibanon on t\u00e4is isetekkelisi telklinnakuid. Sajad tuhanded elavad mugavusteta telkides. Ajapikku muutuvad need linnakud linnadeks.<\/p>\n\n\n\n

Shatila \u2013 kurikuulus palestiinlaste p\u00f5genikelaager (1982. aastal tegid kristlastest p\u00fcssimehed seal veret\u00f6\u00f6d). Linnad on piiratud, mist\u00f5ttu kasvada saab ainult \u00fclespoole. Ehitusj\u00e4relvalvet pole. Elektrijuhtmed ohustavad elu.<\/p>\n\n\n\n

Ukraina<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Meie tegutseme p\u00f5hiliselt livelihood<\/em> sektoris. Pakume inimestele vahendeid raha teenimiseks. 2014-2015 ka toidupakkide jagamine ja hiljem meditsiiniline abi haiglatele. Toidupakkide jagamise asemel tasub pigem toetada kohalike turgude tekkimist. Ukraina on praegu nukras seisus \u2013 mida ida poole, seda halvem. Huvitav, et linlased s\u00f5ltuvad humanitaarabist rohkem, sest nad ei saa ise s\u00f6\u00f6ki kasvatada. Maa inimestel on v\u00f5imalik oma peenart harida, \u00fchtlasi meelitab k\u00fcla v\u00e4hem s\u00f5divate osapoolte t\u00e4helepanu.<\/p>\n\n\n\n

Ukrainas on umbes 300 inimest, kellel oleme aidanud ettev\u00f5tlusega alustada. Nt puusepp Igor. Ostsime temale masina, et ta saaks m\u00f6\u00f6blit valmistada.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas leiate oma Igorid ja Valentinad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Me tegutseme otse kohapeal. \u00dcldjuhul leiame abivajajad kohalike aktivistide v\u00f5i sotsiaalabit\u00f6\u00f6tajate kaudu \u2013 nad m\u00f5istavad olusid ja tunnevad inimesi isiklikult.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas on lood L\u00e4tis ja Leedus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Humanitaarabi organisatsioone ei ole. Nad v\u00f5ivad muidugi raha anda. Eestis on vabasektoris kaks humanitaarabiorganisatsiooni.<\/p>\n\n\n\n

Kui palju vabasektori organisatsioone \u00fcldse Ukrainat abistab? Ega pole ohtu, et keegi saab abi arvelt rikkaks ja keegi j\u00e4\u00e4b \u00fcldse ilma?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Abi koordineerib OCHA, sh piirkondlikult \u2013 organisatsioonid vahetavad infot selle kohta, kes kus tegutseb, nii saavad k\u00f5ik piirkonnad proportsionaalselt abi. Meil on ka mitmeastmeline s\u00fcsteem, mis hindab inimeste haavatavust, uurib ega inimesed pole juba varem abi saanud jne. Ametlikku registreerimist me siiski inimestelt ei n\u00f5ua, sest riigis on palju b\u00fcrokraatiat.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas m\u00f5\u00f5date tulemuslikkust? Kuiv\u00f5rd saab Ukraina ja Liibanoni olukorda hinnata?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kombineerime erinevaid hindamisinstrumente: rahuolu, sissetulek jms.<\/p>\n\n\n\n

Ukrainas \u00fcritame inimesed viia nad toiduabilt iseseisva toimetulekuni. Et Ukraina konflikt on juba kolm aastat vana, peab edasi liikuma, sest nii kaua ei saa toidupakke viia. Eesm\u00e4rk on aidata inimesel oma elatusvahendid taastada. N\u00e4iteks soetasime \u00fchele loomaarstile varustuse. Ta pidi eelnevalt oma kodukohast kiiresti p\u00f5genema ja j\u00e4ttis k\u00f5ik t\u00f6\u00f6ks vajaliku maha. Samamoodi abistasime pagarit, kes n\u00fc\u00fcd l\u00f5i ise kaks uut t\u00f6\u00f6kohta. Pidev toiduabi on kallim kui \u00fchekordne kulutus elatusallika taastamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Liibanon on j\u00e4llegi kontraste t\u00e4is. N\u00e4iteks Beirut on rikkam kui Tallinn. Vajadused on samuti ajapikku muutunud. Laagrites tuleb t\u00e4ita baasvajadusi. Vajadusi on l\u00f5pmatult, aga v\u00e4ike organisatsioon peab l\u00f5puks ni\u0161i valima.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas hindate rahvusvahelist reageerimiskiirust?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Looduskatastroofide puhul on kiirus hea \u2013 seda oli n\u00e4ha nt Haitis. Aeglasemalt arenevate kriiside puhul on otsustamine keerukam. Tekib k\u00fcsimus, millal sekkuda.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas kulgeb koost\u00f6\u00f6 valitsusega<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuna 0,14% SKPst peab riik iga aasta rahvusvahelisse abisse panustama, ollakse tihti kriiside puhul ettepanekute suhtes avatud. L\u00f5puks tehakse otsus siiski ministeeriumis endas \u2013 n-\u00f6 suletud uste taga.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas leiate motivatsiooni?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6 ei ole kerge. Samas juba \u00fclikooli aegadest tahtsin elada m\u00f5testatud elu \u2013 olen selle valdkonna leidnud.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mis on Eesti Pagulasabi? Tegeleme Eestisse j\u00f5udnud pagulastega, kuid suurem osa meie t\u00f6\u00f6st on siiski humanitaarabi v\u00e4ljaspool Eestit, mist\u00f5ttu olekski paslik hoopis sellest r\u00e4\u00e4kida. Inimesed lahkuvad eelk\u00f5ige selle p\u00e4rast, et nende kodudes pole esmavajalikku. Humanitaarabiga p\u00fc\u00fctakse seda probleemi lahendada. 2015-2017 olin \u00dcRO Pagulasameti (UNHCR) konsultant Eestis. Olen n\u00e4inud pagulasmaastikku nii v\u00e4ikeste kui ka globaalsete organisatsioonide […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,71],"tags":[],"class_list":["post-1768","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-71"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1768","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1768"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1768\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1768"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1768"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1768"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}