{"id":1766,"date":"2018-04-03T14:58:29","date_gmt":"2018-04-03T11:58:29","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1766"},"modified":"2023-08-31T23:01:36","modified_gmt":"2023-08-31T20:01:36","slug":"merit-kopli-miks-on-frankfurter-allgemeine-maailma-parim","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2018\/merit-kopli-miks-on-frankfurter-allgemeine-maailma-parim\/","title":{"rendered":"Merit Kopli: “Miks on Frankfurter Allgemeine maailma parim”"},"content":{"rendered":"

Kolmandal aprillil toimunud loengus \u201eMiks on Frankfurter Allgemeine maailma parim?\u201c oli RSR-is k\u00fclas Merit Kopli. Jutuks tuli Saksa ja Eesti meediakultuur, v\u00e4listeemade kajastamine ajakirjanduses ning kultuurisaadiku t\u00f6\u00f6. Merit Kopli on alates 2016. aastast Berliinis Eesti kultuuriata\u0161ee. Enne seda oli ta 11 aastat Postimehe peatoimetaja, varem ka v\u00e4lisuudiste toimetaja Postimehes, Eesti P\u00e4evalehes ja \u201eAktuaalses kaameras\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ajakirjandus Saksamaal<\/strong><\/p>\n\n\n\n

President Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilves kritiseerisid omal ajal teravalt Eesti ajakirjandust ning t\u00f5id eeskujuks Saksa ajalehte \u201eFrankfurter Allgemeine Zeitung\u201c (FAZ). P\u00f5hjusega, sest FAZ ongi maailma parim, erakordselt kvaliteetne ajaleht. Kui FAZ midagi kirjutab, siis v\u00f5ib kindel olla, et see info vastab t\u00f5ele. Faktikontroll on t\u00f5hus ja ajakirjanikud oma valdkonna parimad, inimesed, kes on oma teemadel kirjutanud paark\u00fcmmend aastat. Sa tead, et loo taga on s\u00fcgavad teadmised. Loomulikult on FAZ-il ka lai korrespondentide ja kirjasaatjate v\u00f5rgustik ning seega lai haare.<\/p>\n\n\n\n

Muidugi oleks tore, kui Eestis ka selline ajaleht ilmuks, aga Eesti ja Saksa ajakirjanduse v\u00f5rdlemine on eba\u00f5iglane, kuna v\u00f5imalused on kardinaalselt erinevad. Pean silmas nii rahalisi v\u00f5imalusi kui ka inimressurssi, seda nii lugejate kui ka ajakirjanike koha pealt. Eesti turg on lihtsalt v\u00e4ga v\u00e4ike. Meie ajalehed peavad v\u00f5itlema iga lugeja p\u00e4rast, mis omakorda t\u00e4hendab, et nad peavad tegema lehte ja portaali v\u00f5imalikult laiale publikule, arvestama ka v\u00e4hen\u00f5udliku auditooriumi huvidega. Ka ajakirjanike turg on Saksamaal v\u00f5rreldamatult suur.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcht-teist saaks kindlasti Eestis paremini teha ja turu suurus vms ei m\u00e4ngi siin rolli. Ma ei kujuta ette, et Saksa \u00fcleriigilistes lehtedes ilmuksid kriitilised lood, kus \u00fcks asjaosaline s\u00f5na ei saa. Meil oli ja on see tavaline. Samuti ilmub kohati ikka selliseid \u201ep\u00e4rleid\u201c, mis ei aja enam naerma ka. Et te valesti ei m\u00f5istaks \u2013 see oli nii ka siis, kui mina peatoimetaja olin.<\/p>\n\n\n\n

Samas tuleb tunnustuseks \u00f6elda, et eestlased on tublid lugejad. Kui v\u00f5rrelda Postimehe ja FAZ-i lugejaskonna suurust, penetratsiooni, siis Eestis ilmub \u00fcks leht 30 inimese kohta, Saksamaal 230 inimese kohta. Mis puudutab digilahendusi, siis ses osas on Eesti ajakirjandus innovaatilisem.<\/p>\n\n\n\n

\u00c4riliselt on probleemid Eestis ja Saksamaal aga samad: paberlehe lugejate arv v\u00e4heneb ning ajakirjandus on v\u00e4ljakutse ees, kuidas muutunud olukorras toime tulla.<\/p>\n\n\n\n

Erinevus Eestist on see, et Saksamaal on v\u00e4ljaannete puhul teada, millist maailmavaadet nad esindavad. Eestis on ette heidetud, et ajalehed seda avalikult ei \u00fctle, ehkki eelistus on eristatav. Turg on nii v\u00e4ike, et oma maailmavaadet avalikult deklareerides kardetakse suurt osa lugejatest \u00e4ra l\u00f5igata, selle asemel \u00fcritatakse k\u00f5igile midagi pakkuda. Seet\u00f5ttu on Eestis ka juhtkirjad ebam\u00e4\u00e4rased ning v\u00e4ldivad tugevaid seisukohav\u00f5tte. \u00c4rip\u00e4ev on ses osas erinev, nende seisukohad on selged.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4lispoliitika kajastamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Saksa lugeja on n\u00f5udlik ning keskmiselt v\u00e4listeemadest rohkem huvitatud kui Eestis. Die Welti k\u00fcsitluse kohaselt on 85% lugejate lemmikteema v\u00e4lispoliitika\/poliitika. V\u00e4lispoliitika osakaal p\u00e4evauudistes on Saksamaal Eestist oluliselt suurem ning seda k\u00e4sitletakse \u00e4\u00e4rmise p\u00f5hjalikkusega. Lisaks suuremale leheruumile on p\u00f5hjus ka selles, et Saksamaa ise on maailmapoliitiliste otsuste kese. M\u00f5ned aastad tagasi olid Postimehes k\u00f5ige populaarsemad tarbijateemad, Euroopa Liidu vastu lugejal huvi ei olnud, isegi liitumise ajal. Samas Saksamaal algavad p\u00e4evauudised tihti sellega, mida Euroopa Liidu N\u00f5ukogu eesistuja tegi v\u00f5i arvas, eesistujariiki teab praktiliselt iga taksojuht. Eesti sai oma eesistumise ajal v\u00e4ga palju kajastust. Kuvand oli enamasti positiivne, et mitte \u00f6elda \u00fcleliia positiivne. N\u00e4iteks kordus narratiiv, et neljandas klassis oskavad k\u00f5ik Eesti lapsed inglise keelt, kuuendas klassis ehitatakse roboteid ja igas rabanurgas on WiFi.<\/p>\n\n\n\n

Valeuudiste teema Saksamaal kuigi pakiline ei ole. Selles vallas on enim k\u00f5neainet andnud paari aasta tagune juhtum, kus Berliinis kaduma l\u00e4inud 13-aastane Vene-Saksa p\u00e4ritolu t\u00fcdruk v\u00e4itis, et ta r\u00f6\u00f6viti ja v\u00e4gistati. Politsei uurimise tulemusel selgus, et lugu ei vasta t\u00f5ele ning see kuulutati kiirelt valeinfoks. Vene ametnikud kasutasid siiski juhtumit, et s\u00fc\u00fcdistada Saksamaad seksuaalv\u00e4givalla varjamises ja tolereerimises, samuti toimusid mitmes Saksa linnas Vene p\u00e4ritolu sakslaste korraldatud demonstratsioonid. Riskir\u00fchm valeuudistele ongi eesk\u00e4tt muukeelsed, kes \u00fcleriigilist meediat ei tarbi ning on valeinformatsioonile haavatavamad.  <\/p>\n\n\n\n

Eesti kultuuri m\u00fc\u00fcmisest Saksamaal<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti kultuur on Saksamaal silmatorkavalt esindatud ja tihti k\u00fcsitakse, et kas meid on t\u00f5epoolest ainult miljon. Iga n\u00e4dal toimub midagi Eestiga seotut, v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4heb muusikutel aga ka kunstil, filmil, teatril, kirjandusel. Meie kultuurielu lausa keeb, nii v\u00f5ib k\u00fcll \u00f6elda. Kultuuriata\u0161ee t\u00f6\u00f6p\u00f5ld on lai, sest Eesti kultuuriinimestele on vaja leida Saksamaal tugev partner, ilma on keeruline ja isegi m\u00f5ttetu Saksamaale tulla. Partner tagab esinemiskoha, publiku, turunduse jne. Ata\u0161ee tutvustab Eesti kultuuri ja otsib ka v\u00f5imalusi osaleda festivalidel, n\u00e4iteks t\u00e4navu on Eesti peak\u00fclaline paljudel Saksa festivalidel \u2013 Nordischer Klang Greifswaldis, Rudolstadti maailmamuusikafestival, N\u00fcrnbergi teatrifestival, mitmetel filmifestivalidel jne. Eesti kirjandust t\u00f5lgitakse saksa keelde \u00fcha enam, vaja on korraldada raamatute esitlusi. Eesti kunstnikud on Saksamaal samuti \u00fcha aktiivsemad.<\/p>\n\n\n\n

Samas on konkurents Saksamaal ja eriti Berliinis v\u00e4ga suur, jalga pole lihtne ukse vahele saada. Arvo P\u00e4rt on h\u00e4sti tuntud ja tema nimi avab enam-v\u00e4hem k\u00f5ik uksed. Paljusid teisi tuleb ata\u0161eel tutvustada. Oma t\u00f6\u00f6v\u00f5iduks pean NO99 etenduse \u201eP\u00f6\u00f6ri\u00f6\u00f6 unen\u00e4gu\u201c toomist Berliini Konzerthausi  2017. aasta okoobris.<\/p>\n\n\n\n

Saksamaa on suur ja eripalgeline, ka maitse-eelistused varieeruvad piirkonniti, kusjuures Berliin eristub selgelt \u00fclej\u00e4\u00e4nud riigist.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimused publikust<\/p>\n\n\n\n

1) Kui Saksamaal on auditoorium nii suur, siis kas ei ole turgu \u00e4ra jagatud?<\/p>\n\n\n\n

Lisaks \u00fcleriigilistele v\u00e4ljaannetele on palju ni\u0161iv\u00e4ljaandeid ja kohalikke lehti, samuti eri keeltes lehti. Iga\u00fcks leiab midagi oma maitsele. M\u00f5istagi on ka arvukalt portaale. Kui Eestis pakuvad \u00fcleriigiliste lehtede portaalid sisu igale maitsele, kohati ka p\u00e4ris n\u00f5medat sisu, siis Saksa kvaliteetlehed latti ses osas alla ei lase. Sisu on ka seal kirev, aga vastab ajakirjanduse eetikakoodeksile ja heale maitsele.<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5udlus vastab pakkumisele, aga lugejaid tuleb ka harida, et nad oskaksid k\u00f5rgemat kvaliteeti n\u00f5uda. Ajakirjandus on \u00fchiskonna peegel.<\/p>\n\n\n\n

2) Kuidas on konkurents Saksa meediaturul?<\/p>\n\n\n\n

Konkurents loomulikult on, aga seda ei v\u00e4ljendata leheveergudel ja netiv\u00e4ljaannetes, lugejateni see ei j\u00f5ua nii selgelt kui Eestis.<\/p>\n\n\n\n

Saksa ajakirjandus on \u00fcldse s\u00f5bralikum. K\u00fcll kriitiline ja terav, aga inimestele ei tehta haiget. Kuna fakte kontrollitakse hoolikamalt ja poolikuid lugusid lehte ei panda, siis ei s\u00fc\u00fcdistata inimesi alusetult. Ei pea j\u00e4rgmisel p\u00e4eval vabandama v\u00f5i t\u00e4psustama, aga inimene on juba viga saanud. Saksamaal kritiseeritakse inimese t\u00f6\u00f6d v\u00f5i tegusid, aga enesev\u00e4\u00e4rikus j\u00e4\u00e4b inimesele alles. Saksa \u00fchiskond on lihtsalt k\u00fcpsem.<\/p>\n\n\n\n

3) Kui palju veebiv\u00e4ljaandeid loetakse?<\/p>\n\n\n\n

Ikka palju loomulikult. Veebiportaalid ei hakanud omal ajal nii kiiresti arenema kui Eestis, aga n\u00fc\u00fcd pole vahet. Meid aitas ses osas v\u00e4ga palju Norra meediafirma Schibsted (Eesti Meedia endine omanik) know-how.<\/p>\n\n\n\n

4) Mille p\u00f5hjal Postimehes otsustati, milliseid v\u00e4lispoliitilisi uudiseid kajastatakse?<\/p>\n\n\n\n

Ma usun, et p\u00f5him\u00f5tted on alati samad. Enamasti tehakse valik selle p\u00f5hjal, mis Eestit k\u00f5ige rohkem m\u00f5jutab ja k\u00f5ik olulisemad v\u00e4lisuudised on ka alati kajastust leidnud, samuti naaberriikide tegemised. Paberlehe maht on nii v\u00e4ike, et k\u00f5ike kajastada paratamatult ei saa.<\/p>\n\n\n\n

7) L\u00e4\u00e4ne-Euroopas on metrooajalehed on v\u00e4ga populaarsed, miks need Eestis levinud pole?<\/p>\n\n\n\n

Saksamaal ei ole ma enam \u00fchtegi n\u00e4inud, see aeg on m\u00f6\u00f6das. Eestis on ka plaane tehtud, aga see s\u00fcsteem ei l\u00e4he k\u00e4ima juba ainu\u00fcksi seep\u00e4rast, et meil pole metrood, kus oleks nii pikk marsruut, et oleks aega lehte lugeda. Tasuta lehe jagamine ka devalveerib v\u00e4ljaannet, n\u00e4iteks Postimees k\u00fcll tasuta v\u00e4ljaanne olla ei saaks ainu\u00fcksi maine p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n

8) Kas see, kui v\u00e4ljaanded oma maailmavaate v\u00e4lja \u00fctlevad on positiivne v\u00f5i negatiivne?<\/p>\n\n\n\n

Lugejana on see pigem positiivne, kuna saan valida oma maailmavaatele ja hoiakutele vastava.<\/p>\n\n\n\n

9) Kas meedia suudab m\u00f5jutada v\u00e4lispoliitikat?<\/p>\n\n\n\n

Meedia m\u00f5jutab kindlasti sisepoliitikat, Eesti tingimustes v\u00e4lispoliitikat v\u00e4hem, kuna p\u00f5hik\u00fcsimustes on poliitika ja meedia \u00fchte meelt, pole konflikti.<\/p>\n\n\n\n

Palju r\u00e4\u00e4gitakse, et meedia m\u00f5ju v\u00e4heneb, ilmselt on see killustumise ja sotsiaalmeedia leviku t\u00f5ttu t\u00f5si. Siiski leian, et kui head ajakirjandust teha, siis m\u00f5ju on endiselt olemas. Halva kvaliteedi korral autoriteet langeb ja usutavust pole.<\/p>\n\n\n\n

10) Kui suur on pressin\u00f5ukogu v\u00f5im?<\/p>\n\n\n\n

Pressin\u00f5ukogu pole kohus, k\u00fcll aga v\u00f5ib PN-i otsus kohtusse mineku korral otsust m\u00f5jutada. Saksamaal on sama s\u00fcsteem, ka meie eetikakoodeks on samasugune. Samas peaksid tugevad  toimetajad suutma n\u00f5ukogusse sattumist ennetada, sest ega see au ju tee. Kui ikka \u00fcks ajakirjanik v\u00f5i v\u00e4ljaanne alailma PN-i satub, siis on kuskil viga ses, olgu siis protsessis v\u00f5i inimestes.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kolmandal aprillil toimunud loengus \u201eMiks on Frankfurter Allgemeine maailma parim?\u201c oli RSR-is k\u00fclas Merit Kopli. Jutuks tuli Saksa ja Eesti meediakultuur, v\u00e4listeemade kajastamine ajakirjanduses ning kultuurisaadiku t\u00f6\u00f6. Merit Kopli on alates 2016. aastast Berliinis Eesti kultuuriata\u0161ee. Enne seda oli ta 11 aastat Postimehe peatoimetaja, varem ka v\u00e4lisuudiste toimetaja Postimehes, Eesti P\u00e4evalehes ja \u201eAktuaalses kaameras\u201c Ajakirjandus […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8341,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,71],"tags":[],"class_list":["post-1766","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-71"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1766","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1766"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1766\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8341"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1766"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1766"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1766"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}