EU global strategy in the context of tightening big power competition<\/p>\n\n\n\n
Kristi Raik alustab sellest, et rahvusvaheline s\u00fcsteem ja kord on muutunud ja murranguhetki on k\u00fcll harva, kuid 20.08.91 kui N\u00f5ukogude tankid olid liikumas Tallinna poole ja nad suudeti peatada, see oli \u00fcks neist murrangulistest hetkedest, selle illustratsiooniks n\u00e4itas pilti tankidest liikumas Tallinna poole. Teine pilt, mis ta n\u00e4itas oli Ida-Ukrainast, kus ei suudetud tanke peatada. Need pildid illustreerivad murrangulisi hetki rahvusvahelises s\u00fcsteemis. Nendega kaasnevadki ebastabiilsuse ajad ja tihtipeale ka s\u00f5jalised kokkupuuted.<\/p>\n\n\n\n
Viimased p\u00f6\u00f6rdelisemad hetked on olnud bipolaarse maailmare\u017eiimi kokku varisemine aastal 1991, millele j\u00e4rgnes k\u00fclmale s\u00f5jale j\u00e4rgnenud hegemoonia.<\/p>\n\n\n\n
Mis on muutunud rahvusvahelises korras? Muutunud on see, kui palju on v\u00f5imukeskusi. K\u00fclma s\u00f5ja ajal bipolaarne s\u00fcsteem, kaks keskust. Praegu on multipolaarseid keskusi rohkem; Hiina kindlasti \u00fcks, mis j\u00f5ulisemalt kasvab. Kuid see, palju suurriike meil lihtsalt on, see \u00fcksi ei \u00fctle v\u00e4ga palju. Pigem see, et milliseid v\u00f5imuinstrumente kasutatakse, kus ja kuidas. M\u00e4ngureeglid on muutnud ja need ei kehti enam (peale k\u00fclma s\u00f5da), eriti on taoline soov Venemaal.<\/p>\n\n\n\n
Teine m\u00f5\u00f5de oleks \u2013 realism vs liberalism, mis aitab paremini rahvusvahelist poliitikat m\u00f5testada, seletada, ellu viia. Realism on \u00fchelt poolt justkui nullsumma m\u00e4ng, liberalismi kohaselt on aga taolised v\u00f5it-v\u00f5it m\u00e4ngud v\u00f5imalikud rahvusvahelises korras. Erinevused tulevad eriti v\u00e4lja strateegiate v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel. Venemaa ja kuidas ta eelistab nullsumma m\u00e4ngu m\u00e4ngida, Euroopa Liidu liberaalne ehk idealistlik vaade, kus koost\u00f6\u00f6 ja institutsioonide abiga saab saavutada seda olukorda, kus kellelegi ei j\u00e4\u00e4ks t\u00fchjad k\u00e4ed.<\/p>\n\n\n\n
Veel \u00fcks m\u00f5testamisviis oleks vaadata maailma kui malelaud vs v\u00f5rgustike maailma. Viimane on kindlasti t\u00e4nap\u00e4evasem teoreetilisem l\u00e4henemine, kus r\u00f5hutatakse, et v\u00f5rgustikud ja seosed riikide, organisatsioonide, inimeste vahel on muutunud tihedamaks kui kunagi varem. K\u00f5ige selle m\u00f5jutamiseks kasutatakse v\u00f5imu, kuid kuidas seda v\u00f5imu kasutatakse on kahe koolkonna jaoks erinev. Realismi kohaselt on v\u00f5rgustikud (gaasi, internet) jms) miski, mida peab kontrollima, liberaalse l\u00e4henemise kohaselt peab oskama end v\u00f5rgustike positsioneerida ning pigem l\u00e4bi veenmise ja normide loomise kaudu oskama oma v\u00f5imu rakendada.<\/p>\n\n\n\n
Milline on v\u00e4ikeriikide positsioon v\u00f5i roll? Realismi j\u00e4rgi ei ole see roosiline pilt \u2013 selle j\u00e4rgi pigem vaadeldakse v\u00e4ikeriike kui midagi, mida peaks pookima suurte k\u00f5rvale. Liberaalne vaade \u00fcritab luua ka neile v\u00f5rdset platvormi ja v\u00f5imalusi s\u00fcsteemis.<\/p>\n\n\n\n
Kuidas m\u00f5\u00f5ta v\u00f5imu? Kellel on v\u00f5im? S\u00f5jaline j\u00f5ud on t\u00fc\u00fcpiline, millega j\u00e4rjekorda panna riike. Majanduslikud n\u00e4itajad kasutatakse ka palju (GDP). Kuid numbrid on staatilised. Murranguhetked on harva rahumeelsed. S\u00f5jalise j\u00f5u kasutamine on kasvanud viimastel aastatel, mitte ainult suurriigid vaid ka v\u00e4iksemad riigid panustavad oma s\u00f5jalisse v\u00f5imekusse. Autoritaarsus on t\u00f5usu teel, liberaalse maalimakorra j\u00e4rgi, mida rohkem demokraatlike riike maailmas, seda v\u00e4hem konflikte, kuid selle j\u00e4rgi on justkui rohkem.<\/p>\n\n\n\n
Viimastel aastatel on tagasituleku teinud realistlik geopoliitika \u2013 kokkulepetest mitte kinni pidamine, vastastikune s\u00f5ltuvus, s\u00f5jalise j\u00f5u kasutamine. Viimastel aastastel Euroopas on hakatud seda \u00fcmber m\u00f5testama, mida need m\u00f5isted t\u00e4hendavad. Nt EU-RU vastastikune s\u00f5ltuvus. Kui vaadelda EU suhtumist Ukrainas, siis need ei sobi sinna alla, need on endiselt pigem liberaalsed. EU pole ka olnud eriliselt oluline selles konfliktis, initsiatiiv on olnud pea alati Venemaa k\u00e4es. Diplomaatiline m\u00f5\u00f5de on l\u00e4inud seal pigem hoopis USA ja Venemaa vahele ja EU on hoopis k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud. 2014 on murranguline hetk, p\u00e4rast Krimmi annekteerimist hakkas t\u00f6\u00f6le kohe diplomaatiline suhtlus lahenduste leidmiseks \u2013 kiired sanktsioonid, otsiti diplomaatilist suhtluskanalit. Venemaa oleks juba algusfaasis n\u00e4inud p\u00f5hilise partnerina USA-d. Ukraina n\u00e4itel on n\u00e4ha, kuidas Venemaa \u00fcritab kehtestada ennast suurriigina, kui USA-ga v\u00f5rdsena. Kui USA oleks v\u00f5tnud juhtrolli kohe alguses Ukrainas, \u00e4kki poleks l\u00e4inud olukord nii hulluks kui ta l\u00e4ks.<\/p>\n\n\n\n
EU strateegia. R\u00f5hutatakse v\u00f5rgustike kasvanud t\u00e4htsust, kuidas neid peab arendama ja nendele panustama. EU n\u00e4eb v\u00f5imu hajumist kui normaalset asja ja arenguna, mida n\u00e4hakse hea asjana. EU n\u00e4eb maailma, kus regionaalsed varad on t\u00e4htsamaks muutunud ja globaalne vara ei ole enam nii t\u00e4htis ja p\u00e4evakorras. Regionaalsed erinevused on t\u00e4nap\u00e4eval paratamatud, kuid neid peab pidama kindlasti silmas. EU toetab regionalismi ilminguid, juhul kui need toimuvad vabatahtlikult. Euraasia liit \u2013 Venemaa on palju panustanud sinna. Kogu Euraasia integratsiooni projekt ongi j\u00f5uliselt tagant survestatud just Venemaa poolt.<\/p>\n\n\n\n
EU globaalstrateegia v\u00f5eti vastu juuni 2016. Seda valmistati ette mitu aastat, kuid j\u00e4i t\u00e4pselt Brexiti varju, sest avalikustati vahetult peale Brexiti tulemuste v\u00e4lja tulemist. Strateegia ise p\u00fc\u00fcab h\u00f5lmata enda all mitmeid valdkondi. EU ise julgeoleku asju otseselt ajada ei saa, sest puudub iseseisev s\u00f5jaline v\u00f5imekus. Kuid NATO all saab ka EU ajada julgeoleku valdkonna asju, sest enamus liikmesriike on ka NATOs ja viimase ning EU-l on tihe koost\u00f6\u00f6.<\/p>\n\n\n\n
Raik usub, et praegused muutused on j\u00e4\u00e4davad v\u00e4hemalt m\u00f5neks ajaks, sest need on \u00fcsna fundamentaalsed ja uued, eriti n\u00e4iteks raha eraldamine kaitse v\u00f5imekusele. See on kasulik nii NATO-le, \u00dcRO-le kui ka Euroopale tervikuna. Seda, kas kunagi on v\u00f5imalus, et EU-st saab f\u00f6deratsioon ei tea, sest osad taolised eeldusjooned on olemas (\u00fchispiir, valuuta jne), kuid t\u00e4htis asi nagu \u00fchine s\u00f5jav\u00e4gi puudub, kuid seda ideed pooldavad piisavalt v\u00e4hesed veel, et niipea seda ilmselt ei juhtu. Pigem r\u00f5hutakse koost\u00f6\u00f6le ja \u00fchistegevusele, kuid mitte \u00fchistele institutsioonidele nagu politsei ja piirivalve nt.<\/p>\n\n\n\n
Veel \u00fcks t\u00f5usnud teema on h\u00fcbriidohud EU-s nagu k\u00fcberohud, propaganda, v\u00e4lisriikide osalus valimistel jne. Euroopa tasandil hakatakse seda strateegiat vaatama ja \u00fcmber m\u00f5testama. Seda on aga muidugi raske teha, sest liikmesriigiti nii erinevad arvamused ja hoiakud. Eesti on pigem nende hulgas, kes soovib n\u00e4ha EU tasemel sellist tegevust ja eriti Venemaa EU-suunaline propaganda jms vastumeetmete leidmine.<\/p>\n\n\n\n
Venemaa 2015 strateegia v\u00f5rdluseks \u2013 v\u00e4ga selgelt erinev l\u00e4henemine. Selgelt on v\u00e4lja toodud vaenlased – USA, NATO, EU. Viimasesse suhtumine muutnud ka palju negatiivsemaks viimastel aegadel. P\u00f5his\u00fc\u00fcdistus USA ja l\u00e4\u00e4ne suunal on see, et ei suudetud uuendada euroopa julgeoleku s\u00fcsteemi peale k\u00fclma s\u00f5da selliselt, et venemaa oleks sinna sisse haaratud. Pole loobunud m\u00f5ttest, et suurriigil on suurem \u00f5igus oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rile ja t\u00e4na sellele mingi \u00f5igus sealsele domineerimisele. On selgelt v\u00e4lja toodud ka see, et nad n\u00e4evad v\u00e4ga erinvalt EU ja Venemaa suhteid ja v\u00f5imupositsiooni, kus EU pole n\u00f5us andma tunnustust nende m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rile, mida Venemaa ootab. Vastandumine l\u00e4\u00e4nele on ainult suurenenud. Venemaa argument on endiselt, et k\u00f5ik s\u00f5jad ja pinged on ikka p\u00f5hjustanud l\u00e4\u00e4s, mitte nemad. L\u00e4\u00e4s pole suutnud sellist olukorda tekitada, kus nende huvidega arvestataks.<\/p>\n\n\n\n
USA strateegia \u2013 Trumpi strateegia kindlasti erinev Obama omast. V\u00f5rreldes Venemaaga vastupidine, Venemaa tegevus on see, mis ohustab \u00fcldist rahvusvahelist olukorda ja nemad tekitavad pingeid. Leitakse, et NATO kohaolekult vaja idatiival suurendada. Obama strateegiat on ka seep\u00e4rast kritiseeritud, et h\u00f5lmati enda alla h\u00e4sti palju valdkondi, kuid v\u00e4ga konkreetseid vastuseid ei tulnud ja eriti s\u00f5jalist j\u00f5udu puudutavates k\u00fcsimustes, j\u00e4\u00e4di liiga pehmeks kohati \u2013 ei mindud Ukrainasse, ei S\u00fc\u00fcriasse. Trumpi oma erinevalt Obamast ja tema liberaalsest l\u00e4henemisest on kindlasti Trumpi puhul v\u00f5imalik t\u00e4heldada rohkem realistlikke jooni \u2013 n\u00e4hakse nullsumma m\u00e4ngu, kus Hiina ja Venemaa on vastased, kelle tugevnemist peab piirama v\u00f5i \u00e4ra hoidma. S\u00f5jaline j\u00f5ud on t\u00e4htsustaud v\u00f5rreldes Obamaga.<\/p>\n\n\n\n
Hiinal aga polegi taolist avalikku julgeolekustrateegiat. V\u00f5ib lugeda v\u00e4lja midagi avalikest k\u00f5nedest ja v\u00e4lja\u00fctlemistest. V\u00e4ga omamoodi on pigem, Venemaaga \u00fchine eesm\u00e4rk oleks tasakaalustada USA v\u00f5imu ja j\u00f5udu, hegemooniat. Hiina n\u00e4eb ennast sinna k\u00f5rvale v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsena. Hiinas k\u00fcll aga pole sellist vastandumiselementi nagu Venemaal. Retoorika sarnaneb pigem EUga, \u00fchised normid ja koost\u00f6\u00f6vormid. L\u00e4bi selle \u00fcritatakse kindlustada majandusarengut ja olukorda. Mingil m\u00e4\u00e4ral esineb vastandumist, kuid mitte sellisel agressiivsel moel. \u00dcle\u00fcldine tegevus ongi tasakaalukam ja kindlasti rahulikum v\u00f5rreldes Venemaaga.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
EU global strategy in the context of tightening big power competition Kristi Raik alustab sellest, et rahvusvaheline s\u00fcsteem ja kord on muutunud ja murranguhetki on k\u00fcll harva, kuid 20.08.91 kui N\u00f5ukogude tankid olid liikumas Tallinna poole ja nad suudeti peatada, see oli \u00fcks neist murrangulistest hetkedest, selle illustratsiooniks n\u00e4itas pilti tankidest liikumas Tallinna poole. Teine […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8411,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,71],"tags":[],"class_list":["post-1760","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-71"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1760","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1760"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1760\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8411"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1760"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1760"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1760"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}